Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkond ja mina (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg?
  • Kui palju prügi tekib meie elamises ühe nädala jooksul?
  • Palju vett kulutan?
  • Kus puhastab Tallinn vett?
  • Kuhu kraanist alla minnes vesi läheb?
  • Kuidas oleks mul võimalik säästa elektrienergiat?

Keskkond ja mina
Õpimapp
Juhendaja :
õpetaja
Tallinn 2013
  • Ökoloogiline jalajälg


    Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg?
    Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks.
    Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera.
    Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- ja elektrikulud suured. Neid vähendab veelgi see, et suvel olen kodus üksinda ning enamus ajast veedan ka väljaspool Tallinnat. Prügi tekib meie kodus suhteliselt vähe, prügikotti viime välja keskmiselt kaks korda nädalas.
    Kuigi minu ökoloogiline jalajälg on suhteliselt väike, leian, et pole põhjust ega vajadust seda suurendada. Pigem arvan just, et kui mul on kunagi enda elamine, siis muutub mu ökoloogiline jalajälg veelgi väiksemaks, sest praegu tekib kodus aeg-ajalt olukordi , kus visatakse ära riknenud toitu või vahel jääb telekas mängima. Lisaks usun, et vastandlikult praegusele olukorrale sorteeriksin pürgi.
  • Jäätmed


    Kui palju prügi tekib meie elamises ühe nädala jooksul?
    Meie leibkonnas tekib nädalas keskmiselt kahe 35l suuruse prügikoti täit jäätmeid. Peamiselt on jäätmeteks orgaaniliselt lagunevad ained, näiteks kartuli- ja banaanikoored. Palju tekib ka erinevaid pakendeid ja pakkepabereid. Kahjuks meil prügi ei sorteerita, sest meie ühistul pole eraldi sorteerimiseks prügikaste. Küll on aga paberi ja papi prügikast, kuhu sahtlite koristamise järel viime paberkotis sinna ette nähtud prahi. Taara (nii klaas kui plast ) viime taaskasutusse ehk siis taarapunktidesse.
    Kui mõelda sellele, et näiteks minu maakodus on rohkelt kasutamisel kilekotid, siis meie kodus kilekotte ei kasutata – selleks on minu vanavanematel spetsiaalsed riidest ostukotid, mis tänapäeval on väga moes, ning mina kasutan poes käimisel paberkotte. Selles osas olen oma pere üle uhke
  • Vesi


    Palju vett kulutan?
    Veekulu on meie peres sarnaselt teiste kuludega sama – ¾ aastast on püsivalt kõrgemad kui suvel, millal kedagi kodus ei ole. Kolmekesi elades pole veearved üldsegi suured. Pesemas käies kraanist vesi pidevalt ei jookse, nõude pesemisel keeratakse samuti kraan vahepeal kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga pereliige käib korra päevas dušši all, peseb kaks korda päevas hambaid ning aeg-ajalt peseb keegi nõusid, kuid mitte pikalt. Korra nädalas kulub vett pesumasinas riiete pesemisele, lillede kastmisele ja pisiasjade puhastamisele.
    Linnas ja korteris elades ei oleks normaalne, kui veearved üüratult suured oleksid, sest siin ei saagi tohutid veekulutusi olla.
  • Lennukoridorid


    Millised lennukanalid üle Eesti lähevad?
    Eesti kohalt üle minevate lennukanalite kohta kahjuks infot ei leidnud. Küll leidsin aga üpris toreda internetilehekülje www.flightradar24.com kus näeb reaalajas ülemaailmselt toimuvaid lende. Foorumitest ja internetist otsides sobivat allikat, kus oleksid reaalsed lennukanalid kirjas, ei leidnud. Foorumites soovitati ainukeseks võimaluseks olevat Lennuliiklusteendindus AS süsteemi sissehäkkimist.
  • Tallinna vesi


    Kus puhastab Tallinn vett? Kuhu kraanist alla minnes vesi läheb?
    Tallinna Vesi tegeleb nii puhta joogivee elanikele viimisega kui ka reo- ja sadevee ärajuhtimisega. Puhta joogivee tootmisega tegeleb Ülemiste veepuhastusjaam Tallinna Ülemiste järve kaldal aadressil Järvevana tee 3. Tallinn ei kasuta joogiveena põhjavett, sest siinsel väikesel territooriumil elab palju inimesi ning mage põhjavesi saaks kiirelt otsa. Tallinn saab oma joogivee Ülemiste järvest ning Paunküla veehoidlast.
    Tallinna ja selle lähivaldade reo- ja sademevesi juhitakse Paljassaare reoveepuhastusjaama, mis asub Tallinnas aadressil Paljassaare põik 14. Seal puhastatakse vesi merepuhtaks ning setetest valmistatakse näiteks haljastuseks kasvumulda.
  • Elektrienergia


    Kuidas oleks mul võimalik säästa elektrienergiat?
    Praegusel ajal viibin üsna vähe kodus – hommikust päevani olen koolis, peale seda tunnikese kodus, siis veedan vaba aega õues ning õhtul tulen koju põhimõtteliselt magamiseks. Selle aja sees, kui olen kodus, tarbin elektrit suhteliselt mõõdukalt. Minu peamine elektri tarbimine piirdub sülearvuti akulaadimise, telefoni akulaadimise, laualambi põlemise ning teleka mängimisega. Küll olen tähele pannud , et telekas mängib enamus ajast lihtsalt taustaks ning võtab elektrit, selle harjumuse peaks ära lõpetama.
    Üleüldse kodus meil pidevalt tuled ei põle, kahes toas mängib tavaliselt telekas ning mina tegelen arvutiga. Elektri osas on meie pere kokkuhoidlik. Viimasel ajal oleme hakanud isegi ees-esikust tuld välja lülitama, sest valge aeg on käes ning kellel vaja välja minna, teab hästi, kus lüliti asub.
  • Ohtlikud jäätmed


    Tallinnas on ohtlike jäätmete ladustamispunktid Lukoili tanklates, statsionaarsetes vastuvõtupunktides ja jäätmejaamades, mida on kokku neli tükki. Ohtlike jäätmetega tegelevad Ragn- Sells , AS Eesti Keskonnateenused ning OÜ Kesto.
  • Keskkond ja mina #1 Keskkond ja mina #2 Keskkond ja mina #3 Keskkond ja mina #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor krissuolen Õppematerjali autor
    Õpimapp

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
    153
    pdf

    Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

    August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

    Kategoriseerimata
    KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
    168
    pdf

    KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

    Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades ökokülade praktikat, õuesõppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku Õppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise

    Eelkoolipedagoogika
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

    Amet
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun