Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ivan Aleksandrovitš Hlestakov tänapäeval ("Revident") (0)

1 Hindamata
Punktid
Ivan Aleksandrovitš Hlestakov tänapäeval
Iseloom:
Hlestakov on suhteliselt tuulepea, ahne ja natuke lollike, kuid samas kaval ja tark, kes meenutab pisut väikest hellitatud jõmpsikat. Ta loodab juhustele ja soovib saada üksnes oma tahtmist. Kui ta näeb võimalust seda saavutada, siis kasutab ta seda kiirelt ära, isegi siis kui on tarvis rääkida pisike vale või jätta inimestele vale mulje. Kohati on tal komme rääkida liiga palju asjadest, mis on temaga juhtunud ja tavalislt muudab ta need pisut värvikamas, kui asjad tegelikult olid. Hoolimata kõigest eelnevast soovib ta südamest kõigile head, kuid paneb alati ennast esikohale .
Välimus ja käitumine:
Oma välimuselt tundub ta hoopis olevat noor ja tark noormees , kes on mõjukas. Ta valib alati väga hoolikalt oma riideid ja jälgib, et need oleks puhtad ja korras.
Ta on ülimalt viisakas inimene, kui temaga on veel keegi teine ruumis. Üksi olles ta unustab viisakuse . Samuti ta ei ropenda ega kasuta kohatuid väljendeid, mis võivad kellegile haiget teha. Naistega käitub ta nagu tõeline härrasmees.
Suhted ja Hlestakov:
Oma perekonnast pole Hletsakov juba ammu midagi kuulnud , kuna läks gümnaasiumi lõpus isaga tülli. Poiss mängis oma ülikooli raha maha.
Hlestakovile meeldivad naised väga ja ta on suur naistemees. Tema ükski suhe ei ole pidanud vastu kauem kui 2 kuud, sest küll ta tüdineb a või võtab ette hoopis mõne sõbranna või koguni ema. Selline naiste leidmine ja saamine õnnestub tal nii hästi, kuna ta on välja töötanud nö oma tehnika, et saada kõik naised, keda ta vähegi ihkab.
Üldiselt on tal tekkinud linnadesse, kus ta peamiselt käib, omad armukesed. Kui peaks juhtuma, et armukest antud linnas pole, siis ta seab sammud baari poole ja leiab sealt endale meelepärase näitsiku.
Tegevus, millega elatub ja komme elada:
Kuna tegemist on üpris laisa inimesega, siis ametlikku tööd tal pole. Kuid ta on siiski nutikas mees, kes teenib oma raha mängides pokkerit. Peamiselt võtab ta osa turniiridelt, kuid ka eramängutelt, millest ta suudab end ära elatada. Kuna pokkeri mängud toimuvad erikohtades, siis ka tema liigub erinevates maailma paikades ning ühtegi kindlat kodu tal polegi.
Tema elamine sõltub sellest, kui hästi tal viimane mäng läks. Kui võitis kopsaka summa, siis ta võtab autolaenutusest endale kena ja tähelepanu tõmbava sõiduki. Neil hetkedel peatub ta uhketes ja ilusates üüritavates luks korterites. Kui aga viimane mäng hästi ei õnnestunud, siis ta otsib omale mõne odavama ööpäeva hinnaga ööbimiskoha ja nuriseb selle üle.
Hletsakovi tegevused, millega ta oma vaba aega sisustab:
Oma vabal ajal (kui ta just ei mängi pokkerit või ei sisusta oma aega koos mõne naisega) ta proovib imeda elust välja kõige parema ja magusama ehk teisi sõnu ta naudib elu nii, kuidas oskab.
Üheks ta lemmik tegevuseks oleks pidutsemine kõrgklassi erapidudel. Nendeks kordadeks on tal muretsetud kallis ja uhke firma ülikond, mis jätab mulje, et tegemist oleks nagu tähtsa mehega. Sellise välimusega on ta sobitanud endale mitmeid tutvusi, kui on rääkinud oma elust (mis on tihti ka üks suur väljamõeldis) ja jaganud oma teadmisi teistega . Tema jaoks on huvitav rääkida inimestele valesid, jälgida nende reaktsiooni ja käitumist ning samas lustida kõrgseltskonnas.
Kui ta just elu põletamisega ei tegele, siis istub ta kohas, kus parajasti elab ja tegutseb eneseharimisega. Kõige rohkem meeldib talle lugeda, kui on end ka nihverdanud erinevatele koolitustele.
Mulje teistele:
Teistele võib jätta kaks muljet. Esimene mulje oleks selline, et tegemist on väga tähtsa, uhke, targa ja elunäinud noormehega, kellega tuleb käituda viisakalt. Kohati paneb inimesed arvama , et on väga tähtis poliitik ja seda kõigest läbi oma osava jutu. See on mulje, mis jääb enamikele.
Teine mulje oleks selline, et tegemist on suli, päevavarga, kuid kavala noormehega, kes ei tunne absoluutselt piire . Inimesed näevad temas poisikest, kes ei oska ega viitsi millegi asjalikuga tegeleda ja kellel on eesmärk üksnes elu nautida.
Oma välimuselt tundub ta hoopis olevat noor ja tark noormees, kes on mõjukas. Inimesed, kes temaga pikemalt tegemist ei tee usuvad, et ta on ülimalt hästi kasvatatud .
Ivan Aleksandrovitš Hlestakov tänapäeval- Revident- #1 Ivan Aleksandrovitš Hlestakov tänapäeval- Revident- #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GetsuB Õppematerjali autor
Tegemist on loovtööga, kus on kujutatud Hlestakovi tänapäevas.

Sarnased õppematerjalid

August Gailiti-Nipernaadi-- kokkuvõte
7
doc

August Gailiti "Nipernaadi" - kokkuvõte

August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid ­ eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi

Kirjandus
Anna Karenina-tegelased ja Vronski
6
doc

"Anna Karenina" tegelased ja Vronski

"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 1875­1877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (1832­1919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
15
doc

11. klassi kirjanduse eksam

oluline armastus. Nikolai Gogol ja ,,Revident" Nikolai Gogol ­ ta oli ukraina päritolu. Kirjutas algul poeeme, vemmalvärsse ja üritas luua romantilist luulet. Kirjanikku saadab algul suur ebaedu ning ta põletab oma esimesed teosed. Oma teostes kujutab ta Peterburi linnaelu, näitab, et auaste on tähtsam inimesest. Sureb närvivapustusse. ,,Revident"- peategelane Hlestakov: 23a. kõhn, kaalutlematu tuulepea, samas lihtne ja puhtsüdamlik. Oskab olukorda enda kasuks pöörata, tegelikult paras narr. Avastatakse linna kõrtsist juba mitmendat päeva võlgu elamast ja peetakse revidendiks. Kolkakülla tuleb teade peatselt saabuvast Peterburi revidendist, uurimaks kas tasub hoida küla maakonnakeskusena (oli vist nii). Kogu külakese puupeadest prominentkond muutub sellest pööraseks, kuna nende vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil

Kirjandus
Punane ja Must sisukokkuvõte
4
docx

Punane ja Must sisukokkuvõte

Punane ja Must Versioon 1 Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on

Kirjandus
A-Gailit Leegitsev Süda-Nipernaadi kokkuvõte
2
doc

A. Gailit Leegitsev Süda, Nipernaadi kokkuvõte

Leegitsev Süda Romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu. "Jumal ja kunst oli logejaile ja täissöönuile, kes oma igavuses ei teadnud, kuhu end lõpuks toppida. Siis kujutlesid nad, et leiavad jumalas lunastust ja kunstis sügavaid elamusi. Sellega rahustasid nad oma kõverat südametunnistust ning suigutasid hinge kas järgmiseks pühapäevaks või eelolevaks kunstiõhtuks." Tegevusaeg toimub sõjajärgsetel aastatel. Põhiliseks tegevuskohaks on Verilaid. Natuke aega toimub tegevus ka Prantsusmaal Pariisis. Romaan räägib Anu Maarva eluteest Verilaius. Tal sünnib poeg, kelle isaks on Taavet Rabaraud. Mees seda ise tunnistada ei taha, kuna Anu oli tema juures teenijaks. Anu poeg Joosep on helilooja. Ta ei ela emaga koos, kuid käib tal mõnikord külas. Joosepile meeldib Kaie Skalle, kes o

Kirjandus
10 raamatu kokkuvõte
10
doc

10 raamatu kokkuvõte

Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes

Kirjandus
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte ja lühike analüüs
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühele väiks

Eesti keel
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte
8
doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ­ ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ühel

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun