August Kitzberg (4)

August Kitzberg
1855-1927 
       Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja
       Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana .
       Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad   võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
       Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas   eas pühendus draamaloomingule.
       Tuntumad realistlikud külajutud: “Rätsep Õhk ja tema õnneloos”, “ Veli Henn”, “ Hennu veli”   (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust).
       Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab   eesti näitekirjanduse arenemist , alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni.   Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema   rahvalikke naljamänge kui tõsise sisuga ideedraamasid.
      “Tuulte pöörises”: ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku   temperamendi ja ilmavaatega mehe – sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest   Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad   teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent   hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga   sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles   kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab.
       Näidendi dramaatilised sündmused ja keeruka hingeeluga tegelaskujud on pakkunud mitmeid   tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid , neid tõukavad tegudele kired ja   aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab   Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede   orja ning kõlblustundeta kurjategijat.
      “Kauka jumal”: karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on   suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele)
       Mogri Märdi monumentaalset karakterit kannab üks Kitzbergi püsimotiive: raha võim  ja raha   needus. Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus   mõõdupuu.
      “ Libahunt ”: põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere   tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina. Vastamisi on kompromissitult   oma ideaale järgiv indiviid ning alalhoidlik, olusid arvestav hulk. Kumbagi konflikti osapoolt aga ei   saa hukka mõista, Tiina eluhoiak, mida kannab isikuvabaduse ideaal, ja tammarulaste   enesesalgamist ning püsimist väärtustav hoiak on mõlemad õigustatud.
      Lavaklassikas püsivad ka Kitzbergi lõbusad rahvatükid (“Rätsep Õhk”, “Püve talus ”,   “Kosjasõit”). Nende väärtuseks on

• ilmekad tegelaskujud, kelles on täpselt tabatud ja koomiliseks võimendatud eesti rahvusliku karakteri tüüpjooni; elavale kõnekeelele toetuv dialoog, mida rikastavad kõnekäänud, rahvapärane mahlakas ütlemisviis, murdejooned;
  
• suur lavapotentsiaal: näidendi tekst sallib teatripoolseid edasiarendusi ja täiendusi, näiteks olustikustseenide, laulude jms lisamist. 
  

Kirjandus:
Epner , Luule 2002. “Kitzbergist Raudsepani”. Tallinn: Koolibri, lk 15- 19, 23 –31, 38;
“Eesti kirjanduse biograafiline leksikon ” 1975. Toim. E. Nirk, E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat, lk    145-       148;
Hennoste , Märt 1997. “Väike eesti kirjanduslugu”. Tallinn: Koolibri, lk 146- 153