Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned (0)

TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ
Liisa Suurhans
Turismi- ja toitlustuskorraldus
Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned .
Referaat.
Kuressaare 2014
Sissejuhatus.
Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga , mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega.
Orjanduslik ühiskond.
Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole teadlik", mille autoriks on Einar Eiland, tekib kohe arusaam kui sarnased on kaks ühiskonda. Kui võtta sealt fakt, et orja tööd tõhusamalt rakendada tuleb orjad koondada võimalikult väikesele maa- alale ja panna nad tegema ühesugust tööd. Siit saame kohe tuua näiteid meie tänapäeva ettevõtlusest ja haldusreformist. Alustaks siis majandusest. Eestis on rohkelt tootmisettevõtteid, kus tavatöötajad teenivad madalat palka, tehes liinitööd. Kusjuures on enamus firmadest välismaised ja just selleks Eestisse tulnud, et leida odavat tööjõudu. Ehk ühine joon ongi olemas orjatööga. Isiklikult ma seda asja nii mustades värvides ei vaataks, kuna töökohti peab ju kuskilt tulema, et inimesed saaksin elatada ennast ja lähedasi. Samas on vaatenurk ebameeldiv ja hirmutav. Sellele kõigele annab juurde mõtteainet, meie riigi haldusreform ehk linnade tähtsuse tõstmine ja maaelu väljasuretamine. Hetkel tundub, Eesti riik tegevat kõik selleks, et võimalikult suur osa rahvastikust elaks linnas. Saavutada tahetakse seda, ühistranspordi vähendamisega, postkontorite ja pangakontorite sulgemisega. Elamine maal on kujunenud kallimaks kui linnas ja raha teenimise võimalused tehtud pea olematuks . Linnastumine on ju Eestis üks aktuaalne teema ja seda võib nimetada ka orjade ja orjapidajate kokku viimiseks . Sama juhtus ka pea 2000 aastat tagasi Vanas- Roomas ning seda loetakse ka üheks riigi langemise põhjuseks. Siin kohal peaks mainima, et see on nii olnud läbi ajaloo, tööstuslinnakud erinevates riikides. Saksamaal tõmbas Hitler nendele aladele lausa okastraadi ümber ja Stalin suutis riigist kujundada töölaagri. Ehk siis pole eesti ainuke riik, praegu ega ka tulevikus, sellise suunaga. Seega on toodud välja väide, et tänapäeva ärimehed on sama, mis ajaloost orjapidajad ja riik teeb kõik selleks, et see suund jätkuks.
Meelelahutus.
Vanas- Roomas armastasid inimesed väga avalikke vaatemänge- hoburakendite võidusõite hipodroomil , gladiaatorite võitlusi amfiteatris ja teatri etendusi. Nii on see ka tänapäeval, inimesed kogunevad vaatemängudeks kokku, et saada uusi elamusi ja nautida meelelahutust. Hoburakendi sõit on ka tänapäeval täiesti olemas ja üks hasart mängudest, kus raha peale panuseid tehakse. Kui mõelda natuke laiemalt siis, autode võidusõit on ju hobuste võiduajamise järglane. Kunagi olid kiireimad liikumisvahendid maal hobused nüüd autod. Gladiaatorite võitluseid võiks ju lugeda maadluse, mõõgavehklemise ja teiste võitluskunstide eelkäiaks. Tänapäeval ei ole õnneks võitlusi elu ja surma peale, vähemalt mitte seaduslikke, kuid üldine joon on sama. Teatreid naudib enamus eestlasi, olgu siis tegemist laste etenduse, komöödia , draama või lihtsalt toreda vabaõhu tükiga ja viimaseid käivad meie maalased aina enam vaatamas. Kogunetakse küll teatritesse, spordihoonetesse ja jälgitakse vaatemängu. Eestis ehitatakse uusi ja aina suuremaid hooneid just selleks, et mahutada võimalikult palju pealtvaatajaid. Vanas- Roomas oli suurim amfiteater Colosseum , mis mahutas 50000 pealtvaatajat ja tähtsaim hipodroom Circus Maxsimus. Olenevalt muidugi Eesti suurusest ei ole meil päris nii kolossaalseid ehitisi kui siiski omab riik suuri meelelahutus hooneid, nagu Ale Coq areena ja Saku Suurhall. Meelelahutust vajatakse ja nauditakse siiani, lihtsalt on valiku võimalused suuremad.
Ühiskond.
Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas . Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Linna kasvades suurenes varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama . Ka meie riigis on enamuses lihtrahvas, kuid põlluharimise ja käsitööga tegelemine enam ära ei toida, seega jõuame tagasi orjandusliku ühiskonna juurde, kus tööd teevad vaesed, madala tasu eest. Meie ühiskonnas on ka suur hulk inimesi, kes vajavad riigilt toidu, raha ja ka elamispinna abi. Tundub, et nende inimeste hulk aina kasvab. Nii Vanas- Roomas kui ka praegu Eestis moodustavad ülemkihi rikkad ja võimukad. Sageli kuulus ja kuulub neile palju maad, hooned linnas ja uhked majad maal. Kuid tööd tegid ja teevad nende eest lihtrahva hulka kuuluvad kodanikud. Nii on tekkinud meil tänapäeval olukord, kus inimesed rändavad Eestist välja, et leida paremat tööd ja palka, et parandada oma elukvaliteeti. See juhtus ka Vanas- Roomas ja riigi langemine muutus aina vältimatumaks.
Seadusandlus .
Rooma seadusandlus sai alguse 450 aastat eKr, pronkstahvlitele kirja pandud kaheteistkümne tahvli seadusest, millele järgnevate sajandite jooksul lisandusid uued, rahvakoosolekul või keisrite poole vastu võetud seadused. Seda saab lihtsalt nimetada Eesti Vabariigi põhiseaduse eelkäiaks ja ka praegu muudetakse, täiendatakse ja lisatakse uusi seadusi, järgides algset põhiseadust. Tehakse rahvahääletusi, Mida aeg edasi seda vähem aga siiski. Kus juures taas üks Vana- Rooma langemise põhjuseks loetakse rahvahääletuste kadumis. Kui rahvahääletust pole, võtab seadusi vast riigikogu, millele kuulub seadusandlik võim. Selles valdkonnas on sarnasusi veelgi, nii nagu praegu, olid ka Roomas kõik kodanikud seaduse kaitse all. Kohtusüsteem oli mitme tasandilane ja inimesel oli võimalus edasi kavata, kõrgemasse kohtusse. Seega on tänapäeva seadusandluse põhjaks Vana- Rooma oma ja paljud põhimõtted kehtivad ka täna.
Kalender.
Nagu sissejuhatuses mainitud on meie kalender pärit just Vana- Rooma ajast. Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks loeti märtsikuud, mis on oma nime saanud sõjajumal Marsi järgi. Alates 2. sajandist eKr, oli aasta alguseks jaanuar ja 1. sajandil eKr võeti kasutusele päikesekalender , mis on tuntud kui juuliuse kalender ja kasutusel ka meie igapäeva elus.
Kokkuvõte.
Eespool mainitud erinevad ühisjooned on siiski väike osa, kõigest sellest, mis tegelikkuses oleme ajaloost üle võtnud . Kuid peaks piisama pildi tekitamiseks ja looma mõõteid meie tuleviku teemal. Lugedes läbi referaate, konspekte ja surfates interneti põhjatus maailmas, sain aina enam aru, et tulevik ei olegi ehk nii päikseline kui varem paistis. Teame ju, et võõrastest vigadest ei õpita ja nii tundub see ka riikide tasandil olevat. Ajalugu kordub ja nii jääb see ka tulevikus.