Elu keskajal (0)

Elu keskajal.
Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst , kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid . Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani.
Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud , aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud ülesanded. Suurem osa inimesi elas keskaja Euroopas maal ja haris põldu. Maa kuulus valitsejale või maaisandale kes läänistas sellest ühe osa aadlikele, et need teda kaitseksid, ja rentis teise osa talupoegadele , et need teda toidaksid. Suurmaavaldused oli jaotatud mõisateks, mida juhtis mõisavalitseja. Mõisad kogusid talupoegadelt andamit.Talupojad pidid tasuma ka kirikukümnist, mis kulus kiriku ülalpidamiseks. Enamus talupjad olid keskajal n-ö sõltuvad talupojad, kes harisid oma isanda maad ja pidid selle eest koormisi kandma. Oli ka pärisorjasid, kes ei tohtinud isanda loata elukohast lahkuda. Katkuepideemia levis Euroopas 1347 .-1351. Aastani ja seda nimetati ka Mustaks Surmaks. Kõrgkeskajal oli ilmastik soojem, kuid 14 sajandil kliima halvenes ja 16. saj algas nn. väike jääaeg. See põhjustas ka saagi vähenemist.
Igal linnal oli oma isand ehk maahärra.Ta kehtestas enda linnas makse ja seadusi.Euroopa suurimad linnad olid Pariis, Milano ,Firenze ja Veneetsia . Linna elanikkond kasvas peamiselt sisserännanud talupoegadest, kes tulid linna paremat elu otsima . 11.-12. saj. haarasid linnakodanikud võimu maahärralt enda kätte ning moodustasid raadi . Raad esindas linna ja juhtis selle majandust. Linna ülemkiht oli patristiaat, neile järgnesid bürgerid ehk kodanikud ning kõige madalamal oli alamkiht. Keskaja linnades tegeldi hästi palju kaubandusega. Linn oli eelkõige kaubanduskeskus, kus vahetati kaupa. Paremaks kauplemiseks moodustati Hansa Liit mis oli kaubalinnade organisatsioon. Hiilgeaegadel kuulus Hansa Liitu 70 suurt ja 100-130 väikelinna.
Kuigi keskajal elamine oli raske ja vaevaline, said siiski inimesed ilusasti hakkama.