Katrin Reimus - "Kus tramm ei käi" (0)

Katrin Reimus

„Kus tramm ei käi“

Referaat

Koostas:

Tallinn 2009

Sisukord

Katrin Reimus 1
„Kus tramm ei käi“ 1
Referaat 1
Koostas: 1
Tallinn 2009 1
Sisukord 2
Katrin Reimus 3
Teoseid 3
Tõlkeid 3
Tunnustused 3
Ülevaade teosest 5
Soovitab Imbi Lumiste 6
Mina arvan 6
Lisad 7
Kasutatud kirjandus: 8

Katrin Reimus

Katrin Reimus on eesti kirjanik, tõlkija ja õpetaja.
Ta õpetab Kunda Ühisgümnaasiumis inglise ja soome keelt.

Teoseid

• "Haldjatants"
  
• "Eilset pole olemas"
  
• "Kus tramm ei käi"
  
• " Mardi auto ja paskaagid "
  
• "Mardi päris oma auto"
  
• "Õnnelikud inimesed"
  

Tõlkeid

• Sisko Istanmäki "Liiga paks, et olla liblikas"
  
• Katri Tapola "Kahvatud tüdrukud"
  

Tunnustused

• aasta ema 2001
  

Ajaleht Maaleht kajastas Katrin Reimuse aasta ema tiitlit :
2001. Aasta Ema Katrin Reimus on kooliõpetaja ja Kunda patrioot
“Üllatus oli täielik,” ütles Kaire Reimus, kelle ema kuulutati pühapäeval Aasta Emaks . “Seda ei osanud me oodata. Teame nüüd, et teda seadis üles Kunda keskkool ja ka eraisikud .”
Kundast pärit Aasta Ema Katrin Reimus on oma kodulinna patrioot. “Linn on piisavalt suur – siin on kõik vajalik olemas, ja piisavalt väike, et siit viie minutiga loodusesse jõuda,” kiitis ta. Reimused elavad majas , mille pere on ise põhjalikult remontinud.
Katrin Reimus on inglise ja soome keele õpetaja Kunda keskkoolis , mille vilistlane ta ka ise on.
Koolivaheajad õppides
Katrin Reimus õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise keelt ning õpetab sealsamas soome keele didaktikat ja tõlkimist emakeelde. Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides.
Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust.
“Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks,” rääkis Katrin Reimus.
Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987. a sündinud kolmikud Aare , Allar ja Asko .
“Kui teada sain, et sünnivad kolmikud, oli uhke tunne,” meenutab ema. “Olen ise rahulik, mees on asjalik ja toimekas ning ma ei arvanud, et me hakkama ei saa. Abikaasa Aivar suhtus kolmikute sündi stoilise rahuga, tütred olid elevil.”
Kolmikute kokkutulekul on pere käinud vaid korra. Riigilt pole kolmikutele muud märkimisväärset abi kui kord kvartalis 600 krooni lisatoetust. Poiste sünni ajal aga toetas mehe töökoht Kunda tsemenditehas : Leedust tellis tehas kolmikute käru ja ostis kolm eritellimisel tehtud lapsevoodit.
“Praegu elame kõik Kairele kaasa,” rääkis ema. “Tal oli sihikul minna Pedagoogikaülikooli soome keelt õppima. Nüüd selgus, et sellel erialal jääb vaid tasuline vastuvõtt.”
Soome keele õppimine Pedagoogikaülikoolis oli Kaire Reimuse õpilastele stiimuliks ka keskkoolis. “Kahjuks pole filolooge tarvis, eelistatud on tehnikaerialad,” nentis ta.
Emadepäeva hommikul sai Aasta Ema oma lastelt lillekimbu ja ehtekomplekti. “Ilusad ja tagasihoidlikud,” ütles ta kingituse kohta. Estonia kontserdisaalis lisandus veel üks kink – Aasta Ema hõbesõlg.

Ülevaade teosest

Ilmselt oleme me kõik kunagi tundnud soovi kuhugi põgeneda oma probleemide eest. Enamus juhtudel see ainult mõtteks jääbki. Liiga realistlik maailmapilt ja mõtlemine ei luba meil spontaalselt käituda. Raamat „Kus tramm ei käi“ jutustab loo, mis juhtub siis, kui me ei võta kuulda mõistust ning käitume vastavalt hetketunnetele. Margot, ilus ning edukas naine, saab jälile oma mehe Berdi truudusetusele. Pealt näha ideaalne elu laguneb koost , samas võib ka öelda, et see oli viimane piisk karikasse. Hetke emotsioon sunnib eluaegse Tallinna tüdruku pakkima oma asjad ning sõitma „kuhugi pärapõrgusse“ nagu sõbrannad selle koha ristisid. Margot ise seda kohta pärapõrguks ei nimetaks. Olgugi, et ta elamine ei meelnutanud pooldki seda luksust, milles ta Tallinnas elas, oli ta siiski õnnelikum. Ta tundis suurt tahet end tõestada, et ta suudab ise hakkama saada ning seejuures sisemise õnne leida, seda enam, et maainimesed olid kärmed sildistama teda otsemaid linnatüdrukuks, linnakaks, linnapreiliks jne.
Usun, et teose idee oli tõestada, et probleeme ei tasu karta (loomulikult ka mitte otsida). Probleeme lahendades, saavutas Margot nii austuse kui rahulolutunde. Nagu igasse uude kohta asudes, on hea kui leiame inimesed kellega suhelda. Inimene ei ole loodud üksi olema ning vast täihtsaim ülesanne on leida omale seltskond. Uued sõbrannad ning töökaaslased Ester ja Külli olid sisseelamisel igati abiks. Ma ei ole kindel, et Margot oleks jäänud maale elama, kui ta poleks kohanud Ragnarit. Võib öelda, et nendel kahel oli keemia juba esimesest kohtumisest. Keemia, mida nad mõlemad hoolega alla surusid. Margotil oli Berdi tülgastav nägu veel siiani silme ees, ning samuti oli Ragnar armastuse mängudes kõrvetada saanud. Õnneks on ajal komme parandada vanad haavad.
Margotit võib iseloomustada kui hakkajat ning kohanemisvõimelist naist. Ei ole sugugi kerge tulla Tallinna kortermajast talumajja, kuhu viib ainult üks porine kitsarööpaline külatee. Margoti aktiivsus paistab silma eriti, kui ta muretseb külalaste pärast ning on valmis isegi oma kätega minema põllult ohakaid välja kiskuma, et lastel oleks koht, kus jalgpalli mängida. Oma tööd ning kohustusi võttis Margot tõsiselt. Suhtumist , et mul ükskõik, ei või leida raamatu tegevuse jooksul kordagi . Kindlasti on raamat julgustuseks noortele, kes peavad oma elu alustama ning on mõelnud maaelule.
Tegelaskonda on kirjeldatud eestlastele loomutruult. Me ei kohta üleloomulikult pahelisi tegelasi, samas pole ka ideaalsustele kalduvaid inimesi. Inimesed on eestlased seinast seina. Näiteks saab Margot teada oma ema lesbisuhtest, mida ema on varjanud Margoti lapsepõlvest saati. Berti on kirjeldatud, kui kõrgel karjääriredeli pulgal olevast noormehest kelle elu on üks suur segadus , samas kirjeldadakse ka maainimesi oma probleemide ning muredega.
Arvamusi

Soovitab Imbi Lumiste

Pärast rasket lahkuminekut otsustab Margot oma elus uue lehekülje pöörata. Ja seda teeb ta endale omase põhjalikkusega. Selja taha jäävad Tallinn ja jõukas elukaaslane , kes proovib teda jagada teise naisega.
Kohati nukraks tegev, aga samas hea huumoriga kirjutatud raamat kirjeldab inimeste omavahelisi suhteid ning tegelasteks on inimesed, kellesuguseid võime iga päev enda ümber kohata.

Mina arvan

Kuna raamat ei ole väga sisukas ning raskestimõistetav sobib ta ideaalselt kergeks lugemiseks pärast rasket töönädalat. Ühe nädalavahetusega saab raamat loetud ning positiivse tunde järgmiseks nädalaks. Kui hinnata raamatut täieliku realisti pilgu läbi siis paljud sündmused tunduvad liiga kergesti lahenevat ning nagu muinasjutt lõpeb ka raamat õnnelikult. Kui raamat pole naiivselt kirjutatud siis järelikult on Margotil lihtsalt palju õnne. Loomulikult on ka teatud raskused. Margotit peetakse lihtsaks linnapreiliks, kuid üsna pea ta näitab külarahvale, milleks ta suuteline on. Ragnaril ja Margotil areneb suhe ning Margot tunneb, et leiab oma õnne maal. Mulle meeldib raamat sellepärast, et Margoti peal näidatakse, et me ei vaja luksuslikku elu ja ainult näivat rahulolu. Me peame leiadma elus oma koha ja alati ei tarvitse see olla linnas luksuskorteris.
Raamatut oli väga meeldiv lugeda vahelduseks raamatutele, mille tegelaskond ning tegevus on toimunud kauges minevikus. Kaasaegses raamatus on inimesed meie keskelt oma murede ning probleemidega ning iga tänapäeva inimene tunneb ära killukesed oma elust või probleemidest.

Lisad

Katrin Reimus Rapla Keskraamatukogus 12. detsember 2008
30. jaanuaril külastas raamatukogu kirjanik Katrin Reimus, kes tutvustas lastele oma ilmunud lasteraamatut "Mardi auto ja paskaagid".
Kirjanikku olid kuulama tulnud Kunda Ühisgümnaasiumi kolmandate klasside õpilased. Katrin Reimus luges ette põnevamaid lõike oma uuest raamatust. Kirjanikul olid kaasas ka tema eelmised raamatud, mida ta lastele tutvustas.

Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Reimus
  
• http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/05/17/elu.html#3
  
• http://www.lvkrk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=232:katrin-reimus-kus-tramm-ei-kaei&catid=46:ilukirjandus&Itemid=165
  

8