Kodukoha riskianalüüs (10)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
RISKI- JA OHUTUSÕPETUSINSTITUUT
KODUKOHA RISKIANALÜÜS
KODUNE ÜLESANNE
ÜLIÕPILANE:
KOOD:
TALLINN
2010
Kodukoha kirjeldus – Narva (Kalevi rajoon )
Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna – Peterburi maantee ja raudtee ääres. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim. 1345.a. sai Narva linnaõiguse Taani kuningalt Valdemar IV. Oma suurepärase geograafilise asukoha tõttu on Narva läbi aegade suutnud pakkuda tõsist kaubandus likku konkurentsi Tallinnale.
Narva koosneb kolmest osast: Narva linn, Kudruküla ja Olgina. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu , Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost. Narva pindala on 84,58 km² (8 458 hа), Narva linna pindala on 78,40 km² (7 840 ha), Kudruküla linnaosa all on 5,60 km² (560 ha), Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - “Olginski” ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad : Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino , Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn , Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm , Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks.
Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas. Traditsiooniline linnaline keskkond on
koondunud kompaktsele jõekalda äärsele alale . Tulenevalt kirjeldatud omanäolisest jaotusestning asjaolust, et enamus töökohti on koondunud linna lõunaossa, iseloomustab linna intensiivne elanike igapäevane põhja-lõuna suunaline liikumine. Peamisteks liikumistelgedeks on Kangelaste ja Kreenholmi prospektid, mis ühendavad elu- ja tööstusrajoone. Vastupidise, loodest põhja suunduva telje moodustab Tallinna maantee, mis on ka linna läbivaks transiitteeks. Ida-lääne suunal läbib linna ka raudtee.
Narva linna ilmet kujundavateks peamisteks looduslikeks objektideks on Narva jõgi ja
veehoidla , teised väiksemad veekogud ning Tallinna maanteest põhjapool paiknev
klindiastang. Silma paistavad ka antropogeense tekkega Balti soojuselektrijaama tuhaplatood. Linna suremad rohealad paiknevad äärealadel lõuna-edelaosas ning põhja-loodeosas. Inimeste puhkealadena on olulisemad rohelised alad jõe kaldal raudteesillast jõesadamani, vanalinna bastionite vöönd, Gerassimovi park ning mitmed väiksemad kõrghaljastusega alad linna hoonestatud osas, sh hoonete ümbruse kõrghaljastus.
Esimesel jaanuaril 2010 oli Narva elanike arv 65 506. Suurim rahvusrühm on venelased , keda oli 81,4% linna elanikest. Eestlasi oli 2544 ehk 3,9%. Munitsipaalettevõtte AS Narva Elamuvaldus hooldada on valdav osa korterelamutest, kokku 389 elumaja . Korterite koguarvuks hallatavatest elumajades on 24 357, ühe korteri keskmine pindala on 45,0; keskmine tubade arv 2 ning keskmine elanike arv 2. Korteriühistute hooldusel on 49 elumaja, elamuühistute hooldusel 19 elumaja.
Narvat võib läbi ajaloo iseloomustada kui väikesel arvul suurettevõtetel baseeruvat linna. Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega – energeetika (Balti Elektrijaam, Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega.
Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik , kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas.
Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledž (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja).
Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest lõuna poole jäävates linnaosades, hõlmates ulatuslikke territooriume Joala ja Elektrijaama teede ning linna läänepiiri ja Elektrijaama tee vahelistes alades. Väiksemate maa-aladena esineb tootmismaad ka raudteest põhja pool, eelkõige Kadastiku ja Peetri eeslinna linnaosades. Siivertsi linnaosa jääb tootmimaana heitveepuhasti territoorium . Üle viiendiku kogu linna territooriumist (21,9%) moodustab Balti Soojuselektrijaama maa-ala koos tuhaväljade ja settebasseinidega (tuhaväljade pindalaks 10,4 km2). Negatiivset mõju linnaruumile avaldavad kinnised tootmisalad, eriti atraktiivsetes asukohtades - Kreenholmi saar - paiknevad territooriumid.
Narva linna läbib Tallinn-Peterburi transiitteena Tallinna maantee ning raudtee. Suuremateks linnasisesteks magistraalideks on linna tööstuslikku lõunaosa ning põhjaosa ühendavad Kreenholmi ja Kangelaste prospektid, Rahu ja Elektrijaama tänavad. Nimetatud tänavad omavad seetõttu ka suurimaid liikluskoormusi.
Ühistranspordi liikidest on Narvas esindatud autobussid. Kaugbusside terminal asub Vaksali tänavas, raudteejaama vahetus läheduses.
Narva linnas on ca 70 000 elanikku ja mitmeid olulisi veetarbijaid ettevõtteid. Kuni jaanuarini 1999. aastal sai ka Jaanilinn joogivee AS Narva Vesi süsteemist. Vee tarbimismahult on Narva Eestis üks suuremaid, kasutades 30% Eestis tarbitavast veest. Suurema osa tarbitavast veest moodustab Balti Elektrijaama jahutusvesi- kokku ca 95% mahust. Vee tarbimise kogumaht sõltub eeskätt Balti elektrijaama töökoormusest, mis korelleerub jahutusvee hulgaga . Ka teiste suurte (tööstuslike) veetarbijate veekasutus sõltub majanduslikust aktiivsusest, mille madalseis oli 1994-95 aastal ning seejärel on aktiviseerunud.
Narva linna territoorium on põhiliselt kanaliseeritud. Kanaliseerimata on põhiliselt
ühepereelamute ja suvilate rajoonid , kus heitvesi juhitakse kogumiskaevudesse.
Kogumiskaevude seisukord on üldiselt halb ja nad on sageli reostuse allikaks.
Narva linnas on enamuses ühisvoolne kanalisatsioon. Sadevete kanalisatsioon on linna lõuna osas. Ühisvoolse kanalisatsiooni heitveed juhitakse heitveepuhastuse jaama, sade ja drenaa þ iveed puhastamata Narva jõkke. Osa ettevõtteid omavad väljalaske Narva jõkke. Narva jõkke on 4 pidevat heitvee väljalasku ja 3 avariiväljalaset, mis kuuluvad linnale.
Narvas tarbiti maagaasi 1999.a 8,6 milj. m3 s.h elanikud 4,5 milj. m3, tööstus 4,1 milj. m3 . Narva linna gaasitorustikku on rajatud aastast 1963. Praegu on gaasitorustiku pikkus 84,7 km, sellest metalltorustikku 81,2 km ja plastiktorustikku 60,8 km, kesksurve gaasitorustikku 23,9 km. Gaasijaotusjaamu on 18 tk.
Narva linna varustab soojusenergiaga Balti SEJ. Kütusena kasutab põlevkivi, põlevkiviõli jarasket kütteõli.
Kalevi linnaosa asub kesklinnas ja piiratud Rakvere ja A. Puškini tänava, Kangelaste prospekti ja Tallinna maanteega.
Kalevi linnaosa riskiobjektide loetelu.
Autotee , mitmekorruselided majad, ehitusmaterjalide kauplus, puud.
Objekt
Tegevus
Oht (kogus)
Riski tüüp
Ohustatud objekt
Tagajärjed
Raskus
T
P
Kommentaarid
E
Ke
V
Ki
Autotee
Autoliiklus
Autoliiklus
Transpordiõnnetus
Liiklusvahendid,
juhid ja jalakäijad
Kahjustus elule ja tervisele, keskkonnale ja varale.Jalakäjad võivad auto alla jääda,juhid võivad saada tervisekahjutusi.
3
1
1
5
5
B
Transpordiõnnetustes esinev kahju on ennekõike inimeste tervisele.
Puud
Okste või tervete puude murdumine
Loodusõnnetus
Hooned, elektrijuhtmed ,
sõiduvahendid,
elanikud.
Elektrikatkestus,
Hoonete ja autode purunemine, võib olla ohtlik ka inimeste elule.
2
1
2
3
4
A
Hoonete ja vara purunemisest tekkiv väiksem varaline kahju.
Mitmekorru -
selised majad
Elamine
Gaasi ja gaasiseadmete kasutamine majapidamis -tarbeks
Tulekahju
Majad, maja elanikud
Maja elanikud võivad saada tervisekahjustusi või hukkuda
4
1
3
5
3
B
Põlengu või plahvatuse käigus võib hävida üks või mitu korterit ning ka elanike. Ka elanikud ise võivad saada tervisekahjutusi või hukkuda.
Plahvatus
Ehitusmater-
jalide kauplus
Müük, ladu-stamine
Viimistlus (Põrandakatted, seinakatted);
Ehituskeemia (Värvid, liimid)
Ühesõnaga kergesti süttivad materjalid
Tulekahju
Personal, kliendid,
Lähiumbruses asuvate majade elanikud
Inimesed võivad saada tervisekahjustusi või hukkuda
4
1
1
4
4
B
Põlengu käigus võib hävida üks või mitu inimest. Kaubad võivad põletada, tekib väikse varaline kahju.
Kaubad
1
1
4
4
B
Elu
E
Riskimaatriks
Keskond
Ke
Vara
V
Tõenäosus ↑
Kiirus
Ki
5. Sage
Tõenäosus
T
4. Väga tõenäoline
Prioriteet
P
3. Tõenäoline
2. Vähe tõenäoline
1. Mittetõenäoline
Raskusaste →
A
B
C
D
E