Vana- Mesopotaamia kunst
Birgit Klee
Elamine ja piirkond
Põlluharimine
Rohkem tootmiseks kanalite ja veehoidlate ehitamine
Lähistroopiline kliimavööde – Lähis-Ida, India, Hiina
Esimesed riigid
Religioon
Vanimate riikide valitsejad jumalate asemikena või jumalatena
Lähis-Ida
Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vaheline ala, nn. Mesopotaamia
(tänapäeval Süüria ja Iraak )
Mesopotaamia kõrgkultuur
Sumerid
IV-III aastatuhandel eKr
Linnriigid
Kiilkiri
Esimesed templid
Akaadid
2350.aastal eKr
Kuninga Sargoni linniriikide ühendamine
Kunsti peateema: ainuvalitseja ülistamine
Ehituskunst
Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused
Ehitusmaterjal – savitellised
Leiutati kaared ja võlvid
Templikompleks
Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus
Tähtsaim osa: tsikuraat – massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel,
käänakutega trepp
Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris
Kujutav kunst
Skulptuurid , reljeefid ja kujud
Jumalate kujutamine
Jumalaid kujutati inimestena
Vabafiguurid – lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega
Skemaatiliselt kujutatud näojooned
Värvilistest kividest silmad
Mütoloogilised tegelased
Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused
Mütoloogilise tegelaste leiud
Uri linnast reljeef – vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena
käituvad loomad
Sumeri reljeef – Urnanše ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud,
vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates
Valitsejate kujutamine
Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas
( Hammurapi päikesejumala ees)
Keraamika
Vanimad IV aastatuhandest
Nõud keerulise geomeetriaga
Hilisem keraamika – jutustava sisuga figuurid
VANA-MESOPOTAAMIA Jaguneb neljaks ajastuks: 1)Sumeri-Akkadi ajastu u 4000-1800 eKr 2) Vana-Babüloonia u 1800-1500 eKr 3) Assüüria u 1500-625 eKr 4) Uus-Babüloonia 625-539 eKr Mesopotaamia (Kreeka keeles "jõgedevaheline ala") - Eufrati ja Tigrise jõgede vaheline maa-ala. Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks
Vana-Mestopotaamia kunst Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteksolid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsaimaks ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa neist oli põletatud kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud, mistõttu vana-mesopotaamia ehitised ei ole imlastiku mõjudele vastu pidanud ja enamikust on tänaseni säilinud ainult suured savkuhilad. Arhaeologid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagise planeeringu. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid, kuid neid kasutati peamiselt väravate ja keldrite ehitamisel ning ruumide laed olid enamasti puust. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste
Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms
antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Nende ajast on teada esimesed koolid ja seadused. Sumerid linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Riiki valitses kuningas. Ühikonda kuulusid ka preestrid ja vabad kogukondlased. Mesopotaamia arhitektuur
saj. alguses. (autodisain, elektroonika) o Keraamika päris Jaapanist, laiemalt hakkab levima 8-7. at. eKr. (Hiina, Aasia) 5. at eKr(Ameerika) 4.at eKr (Eesti) o Tekstiilikunst (ka moe-) Kangakunst, Tekkis esiaja lõpus (neoliitikumis) o Puit- ja metallitöö sepis, vasksepis, mööblikunst o Klaasikunst sai alguse Bütsantsist. Laiemalt hakkab levima renessansiajastul o Nahkehistöö Esiaja kunst (6.milj at 4. at eKr) Paleoliitikum Lääne-Austraalia kivikõrbete kaljumaalingud ~60 000 a. tagasi Lääne-Euroopa Püreneede mäestik ja selle ümbrus on peamiseks leiukohaks(~120 koobast) Kujutatakse arktilise kliima loomi o põhjapõdrad o mammutid o euroopa piison 1) 1994. avastas J.Chovet üle 300 stseeniga koopa, kujutatakse loomi ja linde
millele paber surutakse - Lametrükk trükitehnika, milles on trükiplaat täiesti lame, värv kinnitatakse keemiliste võtetega · Joonistused (söe-, grafiit-, pastell- jm joonistused) 5. TARBEKUNST tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö MÕISTED Kujutav kunst graafika, maalikunst, skulptuur Vabad kunstid vt eelmist, mõiste tuli kasutusele 20. saj-l Kaunid kunstid maalikunst ja skulptuur, mõiste tuli kasutusele 17.-18. saj-l Disain 20. saj-l tekkinud haru, tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine Realism reaalse jäljendamine kunstis, tavaliselt midagi olulist või tüüpilist Naturalism jäljendab reaalset, kuid erinevalt realismist valimatult
Kõik kommentaarid