Benini kultuur (0)

Benini kultuur
Demograafia
Hetkel on riigi hinnanguline rahvaarv 6,5 miljonit ja on koondatud lõuna ja kesk piirkonda. Rahvaarvu kasvamise kiirus on suur ja 48% seal elavatest inimestest on alla 15.aastased.
Keeled
Riigikeeleks on prantsuse keel ja inglise keelt õpetatakse põhikoolis. Seal on umbes 50 keelt ja murret. Enamik inimestest räägib vähemalt kahte keelt. 50% rahvastikust räägib Foni keelt; veel tähtsamad keeled on Yoruba, Aja, Mina, Goun, Bariba, Dendi, Ditamarri, Nateni ja Fulfulde. Umbkaudu 36% rahvastikust on kirjaoskamatud.
Linnastumine , arhitektuur , ruumikasutus
Üle 40% rahvast elab linnas, peamiselt Cotonous. Linnades on nii modernset kui ka koloniseerimise aegset arhitektuuri. Kuigi mõned Cotonous elavad inimesed elavad mitmekorrustelistes kortermajades, siis naabruskonnas elatakse tavaliselt müüridega ümbritsetud tarastatud õuedega majades . Kuigi väikestes linnades ja külades ehitatakse uued majad tavaliselt betoonplokist ja neil on metallkatused, aga paljud majad ehitatakse mudatellistest ja katuseks kasutatakse õlgesid. Suurtes linnades on nii mošeesid kui ka kirikuid ja igas linnas on vähemalt üks vabaõhu turg .
Söök
Isegi paljudes linnades tehakse süüa kas õues või vihma korral eraldi ruumis või varjendis. Naised ja tüdrukud valmistavad perele süüa, kuigi paljud noored mehed õpivad söögitegemist. Kuna paljudes kodudes puudub külmkapp, siis käivad enamus inimesi turul mitu korda nädalas, et toitu osta.
Põhitoiduks on peamiselt tärklisest tehtud puder , mida süüakse kastmega, mis sisaldab köögivilju ja liha või kala. Toitu valmistatakse vähemalt 2 korda päevas: keskpäeval ja õhtul. Hommikusöögiks võib olla ülessoojendatud toidujäägid, mis on jäänud üle eelmise päeva söögist, või söök, mis ostetakse teeäärsetelt kauplejatelt.
Lõunas on peamised tärkliseallikad riis, mais ja manioc; hirssi, sorghumi ja maguskartulit eelistatakse kesk ja ida kogukonnas . Kastmetes kasutatakse gumbot, tomateid, kõrvitsaseemneid, pähkleid, baklažaani, paprikaid ja teisi köögivilju. Kaunviljadest tehakse kõrvalroogi. Soistel ja vesitel aladel kasutatakse toitudes ka porgandeid, rohelisi ube ja lehtsalatit.
Benini inimesed söövad ka palju troopilisi puuvilju . Traditsiooniliselt tehti palmipuu veini lõunas, samal ajal kui hirsiõlu pruuliti ja kasutati põhja pool. Tänapäeval alkohoolseid jooke pigem imporditakse.
Suitsetatud, kuivatatud või värsket kala kasutatakse toidu juures lõunas, samal ajal kui põhja pool on rohkem levinud loomaliha . Kitsi , lambaid ja kodulinde kasvatatakse üle kogu riigi. Vaesed inimesed söövad tihti eineid, kus ei ole proteiini . Euroopalikud toidud hakkasid levima kolooniaaegadel. Paljud noored inimesed peavad traditsioonilist toitu liiga üksluiseks ja tahavad süüa rohkem kalleid ning tihti vähetoitvaid imporditud sööke.
Lapsed ja täiskasvanud ostavad snäkke teeäärsetelt kauplejatelt. Mehed, kelle puudub perekonnas naissoost isik, söövad tihti välirestoranides. Linnades on retoranides olemas söögid, mis on pärit prantsuse köögist.
Kombed ja pidulikud sündmused
Pulmades, matustel ja tähtpäevadel pakutakse alati süüa. Moslemite Tobaski päeval toimub pidusöömaaeg, kus süüakse lambaliha , ning pered säästavad selleks, et lammas osta. Selliseid söögiaineid nagu pasta ja konservoad ostetakse kohalike talunike käest ja neid süüakse erilistel puhkudel.
Sotsiaalne kihistumine
Sotsiaalse kihistumise süsteem sai alguse koloniaaleelsetes kuningriikides . Lõunas asuvates kuningriikides oli nii kuninglikke ja tavainimeste perekondi kui ka orjasid. Hierarhia tipus oli juhtivaks rühmaks Bariba, neile järgnes klass Bariba rahvusest maaharijaid. Järgmiseks klassiks olid Fulani pastoralistid ja kõige alumine klass oli Gandod, kes olid Wasangari orjad . Koloniseerimine nõrgendas traditsiooniliste valitsejate võimu, kuid sotsiaalne staatus on siiski osaliselt seotud perekonna juurtega. Kõrgema sotsiaalse staatuse saab ka rikkusega ja nendesse, kes saavad rikkaks kaubandusega suhtutakse kõrge austusega.
Üks olulisemaid sotsiaalseid jaotamisi on kõrgelt haritud linnaühiskonna ja maarahva vahel. Koloniseerimise ajal saadeti haritud benini inimesed teistest maadest välja. Osad leidsid töö kodumaalt mõnest ametkonnast, aga paljud kolisid Euroopa maadesse. Paljude õpilaste eesmärgiks karjääri vallas on saada riigiametnikuks, kuigi kohandamise struktuuri programmide käigus on riigiametnikkonna sektori suurust on vähendatud. Riikliku tööhõive programmi eesmärgiks on edendada erasektorit ja julgustada välismaal elavaid benini rahvusest inimesi panustama majanduslikku tegevusse
Sotsiaalse kihistumise sümbolid
Haritud linnaeliidi riietus, kombed, tegevused ja maailmavaade eraldab neid ühiskonna teistest osadest ja nende elustiilist püüavad eeskuju võtta ka inimesed madalamatest klassidest. Prantsuse keeles rääkimine, läänelikult riietumine, euroopalike toitude söömine, elamine plekk - katusega majas ja kaasaegse muusika kuulamine eristavad inimest, kes on tsiviliseeritud .
Abielu
Minevikus oli enamik abielusid korraldatud perekonna poolt, aga isiklik kaaslase valimine muutub järjest populaarsemaks, eriti haritud eliidi hulgas. Paar võib korraldada nii traditsioonilise kui ka ebatraditsioonilise tseremoonia. Naine kas liitub abikaasa perekonnaga või siis kolib paar kuskile eraldi elama. Abielu on peaaegu universaalne, sest peale lahutust või abikaasa surma toimub üsna varsti uuesti abiellumine . Kuigi mitmikabieludes olevad naised peaksid saama läbi, ei ole armukadedus ebatavaline .
Abielludes antakse pruudi perekonnale tavaliselt raha või kaupu. Lahutades võivad toimuda läbirääkimised pruudivara kohta, eriti kui peres puuduvad lapsed. Kuna naised abielluvad sellisesse süsteemi, kus on esmakohal isafiguur ja tema suguvõsa, siis kuuluvad lapsed isale . Kuna naised ei saa osaks mehe suguvõsa rühmast, siis kipuvad abielud olema haprad .