Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Balthasar Russow (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Balthasar Russow #1 Balthasar Russow #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 114 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Allikaanalüüs Balthasar Russowi Liivimaa kroonika Liivimaa kroonika kolmas osa Need sündmused toimusid aastatel aastatel 15611563. Aastal 1561 kuulus Tallinn veel moskoviitide võimu alla. Moskviidid olid venelased. Nad olid kaotanud palju linnu ja losse. Nende võimul püsimine rippus põhimõtteliselt juuksekarva otsas. Paljud venelased olid juba kuhugi vangi viidud või ise põgenud või tapetud. Tallinnlased pidid minema teise võimu alla

Ajalugu
thumbnail
2
doc

"Kolme katku vahel" Jaan Kross

Lehekülgede arv: 266 Kujundanud: U.Ploomipuu Tegelased: Pall (Balthasar Russow), Paap, Härra Henrik Claesson Horn, Soome Hertsog Johan, härra Henning, härra koadjuutor, Kaspar, kaupmees Kyrö, Epp, Kati- tädi, Jakob, Jürgen, Kimmelpenning Meus, Annika, Märten, Katharina, Rissa Siimon, Doktor Friesner. 1.Ennustamine Millest võiks raamat rääkida? Millest raamat tegelikult rääkis? Kuna jutt oli Balthasar Russowist, Jutt käis ühest eesti soost poisist, kes õppis Tallinnas koolis, arvasin, et tegu on omaaegse kus õppisid enamjaolt sakste lapsed. Sõltumata sellest, et kangelasega ja raamat räägib tema ta oli kehvemast rassist, õppis ta hästi ja suutis end vägitegudest. tähtsatest sündmustest osa võtta. 2. Tsitaadid Tsitaat Lk nr Põhjus, miks meelde jäi

Kirjandus
thumbnail
4
odt

Kolme Katku Vahel lektüürileht Jaan Kross

Lektüürileht Kolme Katku vahel Jaan Kross Tegelased: Balthasar Russow, Härra Frolink, Annika, Härra Tegelmeister, Matthias Friesner, Antoniuse-Härra, Märten, Johann Topoff, koadjuutor, Pürjemeister Packebusch, Monnikhusen, Siimon, Katharina, Härra Horn, onu Jakob, Epp, Paavel, Hasse, Kati-tädi, Jürgen, Kaspar Buschmann, härra Sum, Härra Geldern, doktor Luthberg, Peep, Truuta, Kimmelpenning, Mündrik Mats, Oldekop, Härra Balder., Härra Beeholt jne. 1.Ülesanded. Millest võiks raamat rääkida? Millest tegelikult rääkis?

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Jaan Krossi romaanid

jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine ­eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) ­peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi. Ta on taiplik, teadmistejanuline, puutub lapsest saadik kokku kõrgema seltskonnaga (seal on ta tegelikult ettur ja selle tunnetamine viib ta hingelisse kriisi). Linlaseseisus ja omandatud haridus viivad ta lahku oma maahõimlastest, teiseksaamise eest tuleb maksta: kaugeneb oma isast

Kirjandus
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Selles räägitakse eestlaste rahvausundist, kommetest, keelest. Kelchi „Liefländische Historia“ (1695) on kaalukaim kroonika. Kelch arvestas varasemaid kroonikaid, lisab enda kroonikale linnaarhiivi materjale ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste olukorrast. Kroonikas on ka üks eesti rahvalaul „Jörru!“ Kelch kirjutas lisakroonika „Continaution” (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja -aegseid olusid aastani 1707. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Henriku “Liivimaa kroonika” (1224 – 1227) Baltisakslased konstrueerisid selle teksti abil oma minevikku, identiteeti jne. Eestlaste puhul algas siit vaid dokumenteerimine. Tekst on 2 tasandil: tegevus toimub 2 kohas korraga. Ühelt poolt peegeldab vallutussõda, teiselt poolt tuleb arvestada piibli tasandiga: Tartu äravõtmine jne tähendab ka taevas peetava hea-kurja võitlust. Kroonika põhiteema on liivlaste, latgalite

Eesti kirjandus
thumbnail
9
pdf

Eesti kirjanduse ajalugu I

Russowi kroonika on tuntud kõigile järgnevaile balti kroonikuile, kujunedes neile tähtsaks faktilise materjali allikaks.]] Bartholomaeus Anglicuse kroonika: u. 1245: Fikseerib asukoha, räägib rahvast, elanikkonnast, sotsiaalne riiklik süsteem, religioon mainitakse ära. Iseloomustatakse loodust. Oma ja võõra vastandus. Viljakus on positiivne (jumala käsi mängus), mets on negatiivne (metsarahvas), vesi hea ja halb koos, sood on negatiivsed. 2. Ülevaade Läti Henriku ja Balthasar Russowi kroonikatest Läti Henriku Liivimaa kroonika: kroonika alagab palvega. Korduvad metafoorid maa-mer, valgus, püha, usk, kink, aare, rõõm ­ neid motiive kasutab ka edaspidi. Teemaks on liivlaste, eestlaste, lätlaste ristiusustamine 1184 ­ 1227. Aega määratakse kroonikas piiskoppide valitsuse järgi. Faktid, suhestumine Vana Testamendiga. Intertekstuaalsus. Henrik oli väga hea Piibli tundja ­ kroonikast on leitud üle 1000 viite Piiblile. Sellega toob sisse selgelt

Kirjandus
thumbnail
23
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad ­ edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pü

Kirjandus
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

a "Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna". Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada tähenduslikult silmaringi. 11.EESTIKEELSE ILMALIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Üheks reformatsiooniaegseks kultuurisaavutuseks oli siinset ajalugu kajastavate teoste ja kroonikate ilmumine. Kuigi need polnud eestikeelsed, käsitlesid need ometi Eestit ja eestlasi. Baltikumis on kroonikazanri esimeseks trükis ilmunud saavutuseks (keskaegsed olid kõik veel käsikirjades) Balthasar Russowi alamsaksakeelne ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt", mis kahtlemata on 16. sajandi väljapaistvaim teos Baltikumis. Teosele sai osaks suur menu, mis on seletatav sellega, et siin käsitleti ka 16. sajandi alles lähedalolevaid sündmusi ning kohalike rahvaste olukorda ja elu. Autori sümpaatia on ilmselt eestlaste poolel, mis põhjustas sakslaste poleemika. Juhul kui Russow on rahvuselt eestlane, nagu oletatud, siis on ta ka esimene väljapaistev eestlasest kirjanik.

Kirjandus



Lisainfo

Balthasar Russow elulugu

Kommentaarid (1)

kaamel12 profiilipilt
kaamel12: hea
23:21 17-10-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun