INTERVJUU HINDAMISSKAALA OMADUS 12345 OMADUS PESSIMIST OPTIMIST KARTLIK KARTMATU KOHANEMISRASKUSTEGA KESKKONDA TALUV EBAINTELLIGENTNE INTELLIGENTNE INTROVERTNE EKSTRAVERTNE VAENULIK LEPLIK OTSUSTUSVÕIMETU OTSUSTUSVÕIMELINE SIHITU SIHIKINDEL HALB SUHTLEJA HEA SUHTLEJA PASSIIVNE AKTIIVNE KONTSENTRATSIOONIVÕIM KONTSENTRATSIOONIVÕIME ETA GA MATERIAALSETE MATERIAALSETE VAJADUSTETA VAJADUSTEGA EGO VAJADUSETA EGO VAJADUSEGA
põhjustajate kohta paar näidet Valdkonnad: katastroofid(loodusõnnetused, autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine), elusündmused(abieluprobleemid, haigused), töö(suur töökoormus, halvad suhted töökaaslastega) Temperamenditüübid Melanhoolik- nõrk, neurootiline ja introvertne, ebastabiilne. Flegmaatik- tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne. Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired Skisofreenia, depressioon, ärevushäired, unehäired, neuroos, isiksuse düssotsiaalsus. Maslowi vajaduste hirearhia Füsioloogilised vajadused, kaitstusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus,
ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust. Temperamenditüübid ja neile vastavad omadused (Kõverjalg, 1996, 61; Leppik, 2006, 58) Kasutatud kirjandus http://erinevadoppijad.weebly.com/sangvii nik-flegmaatik-koleerik-ja-melanhoolik.ht ml http://erinevadoppijad.weebly.com/4-isi ksuse-psuumluumlhilised-omadused.html https://et.wikipedia
See on teadus teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel ning on ülesehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ja väljastab informatsiooni erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne. Isiksusetüübid Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Ausra Augustinaviciute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers-
. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks. Muidugi on ka olulisel kohal inimese ja keskkonna vaheline vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n
tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed. Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus. Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene: •Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. • Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust (Leppik 2006). Kokkuvõte Intelligentsus on oluline omadus edu saavutamiseks ühiskonnas, kuid seda ei tohiks üle tähtsustada. Palju olulisemad võivad olla mõned isiksuse
Ja seda tuleb teha kiiresti ja korrektselt. Ka kliendid nõuavad tähelepanu. Mina nii ei arva, et mu töö on stressirohke. Pigem on see igapäevaselt suurte väljakutsetega. Ja see meeldib mulle. Mulle meeldib klientidega suhelda ja neid abistada. Häid ja positiivseid kliente on päris palju ja nad annavad mulle positiivset energiat. Ja neid virisevaid kliente on vähem, nii et töö klienditeenindajana on päris tore. Minu arvates olen ma ekstravertne inimene, miks muidu mulle meeldivad erinevad väljakutsed. Ma tunnen, et arenen neid väljakutseid lahendades. See viib mind edasi positiivses mõttes. Poes tuleb siseraadiost tihti muusikat, mis on mulle meelepärane. Muusika on ka üks stressimaandamise viise. Mul on lausa vedanud töö ja lõbu käivad käsikäes. Vabal ajal pakub vaheldust perega koosolemine, kinos, teatris ja saunas olemine. Ka head sõbrad oskavad stressi maandada nad kuulavad su ära ja vajadusel annavad ka nõu
3.ei 4.ei 5.jah 6.ei 7.ei 8.ei 9.jah - N 10.jah - E 11.ei 12.jah 13.jah - E 14.ei 15.ei - E 16.ei 17.jah - E 18.jah 19.jah - N 20.jah 21.jah - N 22.jah - E 23.jah - N 24.ei 25.jah - E 26.ei 27.jah - E 28.jah - N 29.jah - E 30.jah 31.jah - N 32.jah - E 33.jah - N 34.ei - E 35.ei 36.ei - L 37.jah - E 38.ei 39.ei 40.jah - N 41.ei - E 42.jah 43.jah - N 44.ei 45.ei 46.jah - E 47.ei 48.jah 49.jah - E 50.jah - N 51.ei - E 52.jah -N 53.jah 54.jah 55.jah - N 56.ei 57.jah - N 16xE 14xN 1xL 1-3E = li ekstravertne 4-8E = intravertne 9-13E = balansis, mlemat poolt, introvertne ja ekstravertne 14-17E = ekstravertne 18-24E = kellel pole ldse probleeme pole suhelda 0-4N = listabiilne inimene, tuim 5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi tmbuma Aretamise skaala ##STRESS## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks:
sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused
32.Temperamenditüübid, nende kirjeldamine Eysencki ja Pavlovi teooriate põhjal( 4 pilti , ära tunda, jälgi, kui on rahul siis Fleg. Õnnetu melanhoolik, huumoriga sangviinik Temperamenditüübid: koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik Eysenck-Igas inimeses on kaks dimensiooni(2 tunnuste paari) Pavlov- temperament on kõrgema närvitegevuse omadus,see on kahe närvitegevuse(erutuse ja pidurduse) tugevus, liikuvus ja tasakaal Koleerik- Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Kannatamatu, taltsutamatu,rahulolematu, meeleolud vahelduvad,elu suurte tõusude ja mõõnadega,erutub nii et pidurdus ei tule ja vastupidi, .Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Sangviinik-Emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, liikuvad ja tasakaalustatud. Elav, organiseeriv, ei hakka räuskama, meeldivad peod, ei meeldi kodus istuda
poole Kognitiivne lähenemine rõhutab, et mõtlemine, teadlikkus, analüüsivõime, taju juhib inimese käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ning taandub kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus,
Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik · Tundmused vahelduvad kiiresti NEUROOTILISUS Tujutu Tundlik
ja kinnine,armastab tegutseda üksinda(lugeda,looduses jalutada) ning ei talu suurt seltskonda(flegmaatik või melanhoolik ning eeptosoomja atletism]Tagasihoidlik &kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud indiviid.Ta avab end ainult heade sõprade ees.Sõpru tal palju pole,kuid tema sõprus on tugev ja andunud.Teda iseloomustab ettevaatlikkus,ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi,hindab elus korrapära,on usaldusväärne. Ekstravertne- [tsüklotüümne-selline inimene armastab teguitseda koos teistega,tal on palju sõpru ja tuttavaid ning ei talu üksindust(koleerik ja sangviinik ning püknik]pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole.Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega,mistõttu on tal rohkesti sõpru,kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest.Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6
uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum.
psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene. Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik. Melanhoolik - kurvameelsusse kalduv, pelglik inimene. 5. Psüühilised kaitsemehhanismid: Repressioon (väljatõrjumine) tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust
intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud.
intuitiivne funktsioon (info kogumine) intuiting ennustused, minevik-tulevik tunnetav funktsioon (järelduste tegemine) feeling objektile väärtuse andmine, meeldib - ei meeldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused Näiteks. aistav f. (inimene), mõtlev f. (võõras), tunnetav f. (veetlev), intuitiivne f. (kestvad suhted) domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon IV Isiksuse tüübid Ekstravertne orientatsioon: Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud.
tavaliselt meeleldi sõnakuulekad; ka mees on pühendunud oma emale. Mehhiko naised näevad suurt vaeva, et võimendada ja säilitada oma märkimisväärset ilu, tavaliselt kasutavad nad tugevamat meiki kui Euroopa naised ning armastabad kuld- ja hõbeehteid. Nad on samasugused elavad ja võluvad vestluspartnerid nagu nende mehedki; mehhiklased hoiavad väga tugevat silmsidet ja kehakeel on üldjuhul muidugi ekstravertne. Mehhiklased tunnevad end mugavalt üksteise lähedal, eriti just mehed embavad teisi mehi, patsutavad armastusväärselt seljale ja haaravad kinni teise küünarnukist, et näidata usaldust. Lõunat süüakse hilja; meelelahutused kodus või restoranis võivad kesta hommikutundideni. Ülevaade Mehhiko tavadest poleks täielik,kui mainimata jääks la mordida. Ehkki mehhiklased kostitavad heldeltoma külalisi, nõuavad äriajamine ja paljud sotsiaalteenused
kirjutamine ja teises kinesteetiline stiil). Mõni teine multimodaalse stiiliga õppija aga eelistab koguda infot erinevate õpistiilide kaudu (visuaalselt, auditiivselt, lugedes-kirjutades, kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. Myers-Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid isiksuseomadustest, mis lähtuvad vastanditest: ekstravertne-introvertne, sensoorne-intuitiivne, mõistuseinimene-tundeinimene, otsustaja-kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102- 107). Seal on võimalik teha lühitest oma isiksusetüübi väljaselgitamiseks, lugeda endale sobiva õpistiili kohta ja teada saada seda, mida teha oma isiksusetüübiga seonduvate nõrkade külgede parandamiseks õppimise kontekstis. NB! Leidsin Tabelis 14
HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarataega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne, konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni. VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas
täiendavate ehk duaalsete tüüpide vahel. Sellised paarid on kõige püsivamad lähedasel distantsil, näiteks perekond. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne. 3 Isiksusetüübid Isiksusetüüpe on sotsioonikas kokku 16: · ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert (,,Otsija") · ESE Eetilissensoorne ekstravert (,,Eluarmastaja")
EGO Laste esimese eluaasta jooksul hakkab tekkima ego. Ego kaudu tunnetab organism ümbrust ja näeb võimalusi vajaduste rahuldamiseks. Ego tähendab reaalsust, ratsionaalsust ja arukust. SUPEREGO Superegol on kaks poolt: 1.Südametunnistus ehk kokkuvõte karistustest ja hoiatustest 2.Ego ideaal - mudel mille järgi käitudes ollakse saanud tunnustust. - Südametunnistus ja ideaal väljendavad ennast egole läbi tunnete. Näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Ekstravertne isiksus o Avatud suhtlemisele ja suhetele o Kõne kiire, paljusõnaline ja ilmekas o Otsivad suheldes silmsidet o Näitavad välja emotsioone o Võivad olla pealiskaudsemad o Enamasti on aktiivsemad õhtuti o Motivatsioon seotud tasu ja tähelepanuga o Avatud uuele, tegutsevad impulsi ajel o Pole alati usaldusväärsed Introvertne isiksus o Avatud sisemistele mõtetele ja emotsioonidele
valib oma suhteid ja tegevusi. Suundus on inimese elu suunahoidjaks, ta annab elule kindla eesmärgi ja suuna. 13.Temperament on üks selgemalt ja reljeefsemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Esineb igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Temperamendi all mõeldakse inimese psüühika dünaamikat, mis avaldub tema käitumise ja väljendusliigutuste omapäras. Temperamenditüübid: ·Sangviinik: reaktiivsus ja aktiivsus tasakaalus,ekstravertne. Seltsib, avatud, jutukas, meeldiv, elavaloomuline, muretu, mugav, juhtuv. ·Koleerik:reaktiivsus ületab aktiivsuse, ohjeldamatu, kannatamatu, äge, tundlik, rahutu, agressiivne, ärrituv, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne. ·Flegmaatik:vähene sensitiivsus ja vähene emotsionaalsus, passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav, juhitud, usaldatav, ühtlane, rahulik. ·Meanhoolik: kõrge tundlikkus, vähese töövõimega, tujutu, kartlik, jäik,kaine,pessimistlik,
· tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi; · reageerib elavalt, kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu; · aktiivsus suur, väga energiline, töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust; · aktiivsus ja reaktiivsus on tasakaalus, suudab end vaos hoida ja kiiresti lülituda uude töösse; · fluiidsus suur: tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti, · ekstravertne, reageerib enam antud hetkele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Sangviinik on elav, ta on valmis vaidlema ja arutlema, oskab kaitsta oma seisukohta. Raskeid olukordi püüab käsitleda positiivsest küljest. Sangviinik organiseerib meeleldi üritusi, kuid pinnapealsuse tõttu võib esineda möödalaskmisi. Ta leiab kergesti kontakti, tutvub ja tüdineb kiiresti. Ta ei talu monotoonsust, otsib vaheldust. Koleerik · tundlikkuse lävi madal; · reaktiivsus ja aktiivsus kõrged;
180. Estimate- hindama 181. Eventually lõpuks 182. Eventually- lõpuks 183. Evidence- tõend 184. Evident- silmnähtav, ilmne 185. Exaggeration- liialdus 186. Excavate- välja kaevama 187. Excellence- tipptase, meisterlikkus 188. Exchange- vahetus 189. Excited põnevil 190. Exorbitant - pöörane 191. Expansion- laienemine, edasiarendus 192. Explicit- sõnaselge, ilmne, konkreetne 193. External- väline 194. Extrovert- ekstravert, ekstravertne F 195. Facade - fassaad 196. Facility - vahend 197. Facing vastamisi 198. Factual- faktiline 199. Failure- rike 200. Far-flung- kaugele ulatuv 201. Faulty - vigane, defektne 202. Fence - aed 203. Fertile- rikkalik 204. Fiery temper- tuline iseloom 205. Figure- näitaja 206. Filling- täitmine 207. Final lõplik 208. Flair- elegants, anne 209. Flavors- maitseid 210. Fledgling- kogenematu, kollanokk 211. Flunk läbi põruma 212
• Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohketel kogunemistel, neurootik on tihti mures oma tervise pärast ja meelekindel inimene jääb haruharva kohtumistele hiljaks. Isiksuse sõnavara keeles • Isiksuse kirjeldamiseks keeles on olemas tuhandeid sõnu. Paljud neist kannavad sarnast tähendust: näiteks ärev, närviline, murelik, kergesti ärrituv, vihane, masendunud, kurb, pessimistlik sobivad kõik ühe olulise isiksuse seadumuse, neurootilisuse kirjeldamiseks.
introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja
hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma uudishimulik väärikas asjadega Plaanib asju ette Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe metoodiliselt
korral. Kiindumuskogemused mõjutavad ka uurimiskäitumist (julgust uute kogemuste omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme.
HINDAJA (HI) Kaine, strateegiliselt mõtlev ja terane. Näeb kõiki võimalusi. Annab õigeid hinnanguid. Ei suuda teisi kaasa haarata ega inspireerida. TEOSTAJA (TE) Distsiplineeritud, usaldusväärne, konservatiivne ja tõhus. Viib ideed ellu. Veidi paindumatu. Ei haara uutest võimalustest kiiresti kinni. VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, ülipüüdlik. Leiab üles vead ja puudused. Peab tähtaegadest kinni. Kipub asjatult muretsema. Ei delegeeri meelsasti. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, suhtlemisaldis. Uurib uusi võimalusi. Loob kontakte väljaspool meeskonda. Liigselt optimistlik. Kaotab huvi, kui esmane tuhin on möödas. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab hästi hakkama pingelises olukorras. On raskuste ületamisel eestvedaja ja julgustaja. Kaldub provotseerima. Haavab teiste tundeid. MEESKONNATÖÖTAJA (MT) Koostööaldis, leebe, tähelepanelik ja taktitundeline. Kuulab ära ja loob suhteis meeskonnas. Üritab inimesi lepitada
o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas Plaanib asju ette Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe metoodiliselt Teeb ühte asja korraga Teeb mitut asja korraga reageerib
venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed - Kuulavad kultuurid - Aeg on kulgemises - Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome Lineaar-aktiivne Multiaktiivne Reaktiivne introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas
H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada. Emotsionaalselt stabiilne need inimesed on kindlad,muretus ja usaldusväärsed,tunded on püsivad ja vahelduvad vaid pikkamööda. Neurootiline tundlik,rahutu ning katlikud, neurootilise ja ekstavertse koosesinemisel tähendab see suuri tujumuutusi. Võimed
,,Siddahtra"- samale teemale pühendatud jutustus, milles Hesse on tagasi pöördunud juba lapsepõlvest tuttava Hiina ja India filosoofia juurde. ,,Stepihunt"- eneseleidmise lugu, mis tänu uudsele vormile viib Hesse nime modernistlike maailmakirjanike hulka. ,,Narziss ja Goldmund"- keskaega kantud jutustus, mille nimitegelased otsivad samuti oma teed, sõnu ja abstraktsioone nautiv intellekutaal Narziss leiab selle vaimu, ekstravertne kunstnikunatuur Goldmund elu teenimises ning mõlemad on võrdselt õigel tee. Jutustus ,,Hommikumaaränd" ja romaan ,,Klaaspärlimäng" kuuluvad kokku, jutustades inimvaimu ajatusest, omakasupüüdmatust vaimsuse teenimisest ja aukartusest elu sees. Peale nimetatud teoste on Hesse kirjutanud veel teisigi jutustusi, muinasjutte, luulet, mälestusi, arvustusi, esseistikat, koostanud antoloogiaid ja toimetanud ajakirju. TEMA LOOMINGUST
Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad. Tööga rahulolu - Introverdid tööga rahulolevamad
* Temperament väljub peamiselt pingeolukordades. * Temperamente saab iseloomustada: -) Sensitiivsuse ehk tundikuse; -) Aktiivsuse; -) Reaktiivsus (emotsionaalsus); -) Reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe; -) Ekstravertsus ja introvertsus; -) Rigiidsus (jäikus/aeglane kohanemisvõime) ja fluiidsus (paindlikus/kohanemisvõime). * On nelja sorti temperamente: -) Koleerik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne. -) Sangviinik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus-aktiivsus tasakaal (suudab kontrollida emotsioone); ekstravertne; fluiidsem. -) Flegmaatik madal sensitiivsus; madal aktiivsus (harjumuspäraseid asju teeb aktiivselt, uusi asju ei tee); madal reakviisus (näost raske välja lugeda, mida ta tunneb); reaktiivsus ületab aktiivsust (aktiivsus väga madal); introvertne; rigiidne.
- maskuliinsus (kui võrd domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt sõltumatus ja saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid:
Näiteks Hippokratese kehamahlade teooria . Arvas, et temperamenditüübi määrab ära kehas valdav olev mahl, mida toodab aju kui sisesekretsiooninääre. VERI (sanguis)- SANGVIINIK- energiline, töövõimeline, tasakaalukas, keskendumisvõimeline hea suhtleja. Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne LIMA(flegma)- FLEGMAATIK- rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne. KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses
Temperamendi tüübid: 46. sangviinik: a)madal; b) kõrge; c) kõrge; d) suur töövõime, tähelepanelik, energiline; e) ei suuda süveneda detailidesse, ei taha üksluist tegevust. Tasakaalukas, kiired liigutused, hea kohanemisvõime. 47. Koleerik: a) madal; b) kõrge; c) kõrge; d) ei ole tasakaalus; suhtlemises võib olla äge, ülereageeriv, ei jaga energiat võrdselt, e) ekstravertne; f) regiidne 48. Flegmaatik a) madal; b) madal; väljendusliigutused napid; d) aktiivsus domineerib; e) introvertne; f) rohkem regiidne; tähelepanu koondub aeglaselt. 49. Melanhoolik a) väga kõrge (võib olla pos ja neg.); väljendusliigutused vaiksed; ei taha võtta ülesandeid; enesehinnang madal; e) introvertne; f) regiiidne; võib saada esteetiliselt suuremaid elamusi.
Paulo Coelho oli juhtunust äärmiselt huvitatud, kuna ta oli Veronika loo uurimiseks väga mõjuv põhjus. Nimelt järgmine: ta ise oli ka varjupaigas viibinud või hullumajas, nagu seda laiemalt tuntakse. Ja mitte ainult üks, vaid koguni kolm korda 1965., 1966. ja 1967. aastal. Rio de Janeiros dr. Eirase ravilas. Sinnasaatmise põhjus oli talle siiani mõistatuseks; kas oli ta vanemaid ta imelik käitumine segadusse ajanud ta oli juba poisikesena pooleldi häbelik, pooleldi ekstravertne olnud või oli põhjuseks ta soov ,,kunstnikuks" saada, mis kogu ülejäänud perekonna jaoks tähendas elu ühiskonna heidikuna ja kindlat surma vaesuses. Paulo Coelhot ja Veronikat ühendas asi, mida tasub üle korrata: ka tema oli pandud vaimuhaiglasse, ,,kust välja pääseda pole võimalik". Aga tema pääses. Ja viimasel korral dr. Eirase ravilast väljudes otsustas sinna mitte kunagi tagasi minna ja vandus kahte asja: a) ühel
4. Milline on introvertne inimene/töötaja/õppija? Nad on tagasihoidlikud ja kinnisevõitu. Neile meeldib tegutseda omaette. Nad räägivad oma mõtetest ja tunnetest vaid väga lähedastele sõpradele. Sõpru ei ole neil palju, kuid nende sõprus on kindel ja tugev. Oma tegevuse mõtlevad nad eelnevalt läbi. On usaldusväärsed ja põhjalikud. 5. Millised ametid sobivad introverdile? Põhjendus. Advokaat, helilooja, hambaarst, sekretär, florist. 6. Milline on ekstravertne inimene/töötaja/õppija? On selliseid inimesed, kes armastavad suhelda paljude inimestega. Neil on palju tuttavaid ja sõpru, kellele nad hea meelega räägivad oma mõtetest ja tunnetest. Käivad meelsasti sõpradega pidudel ja igasugustel üritustel. Vahel võib juhtuda, et lobisevad liiga palju ega ole seetõttu usaldusväärsed. 7. Millised ametid sobivad ekstraverdile? Põhjendus. Giid, juuksur, kosmeetik, teletoimetaja, lapsehoidja, lasteaiaõpetaja, hotelli
Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
ja tõhus. Viib ideed ellu. kinni. VIIMISTLEJA (VI) Hoolas, kohusetundlik, Kipub asjatult muretsema. Ei ülipüüdlik. Leiab üles vead ja delegeeri meelsasti. puudused. Peab tähtaegadest 6 kinni. VÕIMALUSTE OTSIJA (VO) Ekstravertne, entusiastlik, Liigselt optimistlik. Kaotab suhtlemisaldis. Uurib uusi huvi, kui esmane tuhin on võimalusi. Loob kontakte möödas. väljaspool meeskonda. KUJUNDAJA (KU) Nõudlik, dünaamiline, saab
sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda
eristatakse inimesi erinevate põhiliste psüühiliste funktsioonide alusel. Põhilisteks psüühilisteks funktsioonideks on mõtlemine (T) ja tundmine (F), aistmine (S) ja intuitsioon (N). Eeldatakse, et kui harjumuspäraselt valitseb üks neist funktsioonidest, siis ilmneb vastav tüüp. Seepärast eristatakse mõtlejat, tundeinimest, sensoorset ja intuitiivset tüüpi, kus igaüks neist võis lisaks olla introvertne või ekstravertne. OLULINE : sest need näitavad kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja kuidas ta otsuseid langetab! 9. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Kuidas on erinev töörahulolust? Motivatsioon sisemised ja välised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust eesmärgi saavutamisel. Motivatsioon võib olla kas kaasatõmbav või väliselt tõukav. Motiveerimine - inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine.
Aktiivsuse-reaktiivsus suhe Reaktsioonide tempo – psüühiliste protsesside kiirus Pastilisus-reaktivsus- välistingimuste kohanemise paindlikkus või inertsus, Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik, ekstraverteeritud isik. Koleerik on madala sensitiivsusega, väga kõrge reaktiivsusega, kiirete reaktsioonidega, regiidne ja ekstravertne isik. Flegmaatikust iseloomustavad madal sensitiivsus ja reaktiivsus. Melanhoolik on väga tundlik, madala reaktiivsuse ja aktiivsusega,aeglase tempoga, rigiidne ja introvertne. Võimed(sposobnosti) Iga laps on omal viisil genius ja iga genius- laps. (A.Schopenhauer) Inimese võuimed tihti õhte ritta tema kogemuste, teadmiste, oskuste ja vilumustega, mis on mõnel määral hägustanud selle mõiste tähendust. Võime ehk võimeks pole kaugeltki seesama mis mingil alal tegutsemise võimelisus
Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega, mistõttu tal on ka rohkesti sõpru, kellele räägib meeleldi oma mõtetetst ja tundmustest. Armastab vaheldust, nalja ja naeru, kuid teda ei saa alati usaldada. Emotsionaalselt stabiilsete inimeste tunded on püsivad. Nad vahelduvad pikkamööda ning pole ei äärmuslikult tugevad ega ka liiga nõrgad. Need inimesed on muretud, kindlad ja usaldusväärsed.
b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik, tunnetav funktsioon (järelduste tegemine), objektile väärtuse andmine, meeldib – ei meldi hoiakutel, arvamustel põhinevad järeldused. Näit: aistav (inimene), mõtlev funktsioon (võõras), tunnetav (veetlev), intuitiivne (kestvad suhted). Domineeriv hoiak, domineeriv funktsioon. VI Isiksuse tüübid: Ekstravertne orientatsioon: - Mõtlemise funktsioon – elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav funktsioon on tõrjutud. - Tunnetav funktsioon – emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise funktsioon tõrjutud. - Aistav funktsioon – sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne funktsioon tõrjutud.
William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised, heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat ekstravertne ja agressiivne. - sõnavaraanalüüs (Gordon Allport) – isiksuse määravad kesksed ja teisased tunnusjooned. Kasutas palju sõnavara-analüüso ja veendus peagi, et paljude isiksust iseloomustavate erinevate sõnade varjus on peidus tegelikult sama üldisem tähendus (nt kalk, südametu tähendavad enam-vähem samaasja). Jõudis järeldusele, et igat inimest saab iseloomustada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese
2. Tunnusjoonte teooriad Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. See lähenemine oli omane juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamanditüüpi - sangiiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. Kretshmer ja Sheldon liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist: endomorfsed (rahumeelsed , naudinguhimulised, heatahtlikud), ektomorfsed (valvsad, erksad, intellektuaalsed, hea enesekontrolliga) ja mesomorfsed (ekstravertne ja agressiivne). Tegelikult on inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone palju. Allporti arvates määravad isiksuse kesksed (esmased) ja teisesed tunnusjooned. Allport jõudis arusaamisele, et igat inimest saab kiiresti kirjeldada vähem kui kümne sõnaga, mis on selle inimese ilmsete ja käitumist suunavate ning ennustada võimaldavate kesksete iseloomujoonte kokkuvõte. Cattell arendas välja faktoranalüüsi ja sai 16 isiksusefaktorit.
annaabi.ee 
