Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mehhiko (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Mehhiko
Referaat
Maarja Maasik
PA08

Juhendaja
Ester Raiend
Tallinn 2009

Mehhiko


Ametlik nimi: Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos)
Ametlik keel: hispaania
Valitsemissüsteem: föderaalvabariik
Rahvaarv: 109 miljonit
Pindala: 1 972 550 km²
Suuremad linnad: (Ciudad de) Mexico (pealinn), Guadalajara, Monterrey, Tijuana, Juarez, Leon
President : Felipe Calderon
Rahaühik: peeso
Mehhiko on kõige põhjapoolseim ning suuruselt kolmas Ladina-Ameerika riik.
Ealine jaotus
35,9% alla 15 a
30,1% 15-29 a
18,2% 30-44 a
9,5% 45-59 a
4,8% 60-74 a
1,5% 75+ a
keskmine eluiga: meestel 69 aastat, naistel 75 aastat.

Kultuur


Väärtushinnangud


Isiklik väärikus
Ülitundlikkus
Liialdatud emotsioonid
Müstika, fatalism
Kuuletumine võimudele
Perekond
Eneseväärikuse säilitamine iga hinna eest
Leppimine ühiskonna kihistumisega
Mure saatuse ja välise mulje pärast
Ajaloolised väljavaated
Põlgus orjaliku töö vastu
Indiviidi ainulaadsus
Rahvuslik au
Kirg , ülespuhutud kõne
Apaatia , passiivsus
Lojaalsus rühmale
Lugupidamine kõrge ea vastu
Toplettõde ja – reaalsus
Matšolikkus

Manana, tsükliline aeg


Orienteeritud inimsuhetele

Arusaamad


Juhtimine ja staatus


Paljudes Lääne ühiskondades omandatakse staatus tänu raskele tööle, saavutustele ja mõnikord rikkusele. Mehhikos pole asi mitte niivõrd saavutustes, kuivõrd täislikkuses. Mehhiklasest juht võib olla saavutanud oma positsiooni alselt tänu sünniõigusele või onupojapoliitikale, aga ta ei saavuta edau, kui ta ei näe vaeva eha loo hiigelsuurt võrku sõpradest, äripartneritest ja ametnikest, kes aitavad tal oma võimu alustalasid tugevdada. Need suhted on üles ehitatud keerukatele isiklikele sidemetele, mis võimaldavad paluda teeneid, mida tavaliselt ka osutatakse ja mille eest lõpuks küsitakse vastuteeneid. Äris nõuab tippjuht alluvatelt vastuvaidlematut kuulekust ja austust , kuid nagu konfutsianistlikus süsteemis, on ta kohustatud vastutasuks pakkuma lojaalsust, viisakust ja kaitset.

Aeg


Mehhikos on aeg paindlik. Kuigi välismaistelt äriinimestelt oodatakse , et nad ärikoosolekutele õigel ajal kohale tulevad, võivad Mehhiko ärijuhid hiljaks jääda, mõnikord väga hiljaks.
Hispaanlaste manana - sündroomist on palju kirjutatud. Ehkki see pärineb ilmselt mauride mõjutatud Andaluusiast, seostatakse seda rohkem mehhiklaste kui mis tahes rahvaga. Igal juhul ei seisa täpsus mehhiklaste nimekirjas just mitte esimeste seas. Mehhikos ei keerle elu kella ümber – kell on lihtsalt üks masin -, vaid kokkusaamiste ja suhete reastamise ümber. Inimlik lävimine peab jõudma rahuldust pakkuva lõpuni – seda ei tohi segada uksekella helin või koputus uksele. See on ajakasutuse üks külg. Teine külg, mis puudutab viivitusi kauba üleandmisel või palga maksmisel ja millega sagelu kaasneb suhtlemisest hoidumine, on lõputu ärritusallikas lineaarsete ameeriklastele, sakslastele või teistele, kes süüdistavad mehhiklasi ja hispaanlasi laiskuses. Aga nad ei ole lasiad – nad ei saa seda endale lubada! Viivituste põhjuseks võib olla vajadus žongleerida valikuvõimaluste või varaga, kuna parajasti on puudu ressurssidest, või lihtsalt tõik, et ei olda veel valmis samme astuma .
Enamus Mehhikost on Greenwichi ajast kuus tundi taga (G.M.T., Greenwich Mean Time –6)


Kultuuritegurid suhtlemisel


Suhtlemismuster ja keelekasutus


Kõigist hispaania keele variantidest on mehhiklaste keel oma rikkalike deminutiivide ja värvikate kujunditega ilmselt kõige roosilise. Nagu itaalllased, ütlevad nad peaaegu kõik asjad välja, on kiituste ning meelitustega helded ja väljamaalastega rääkides sõnavad harva midagi seesugust, mida te ei tahaks kuulda. Mehhikos on kombeks, et küsimusi arutatakse pikalt-laialt, püütakse saavutada teise poole nõusolek või teda ümber veenda ega jäeta kivi kivi peale, et ennast mõistetavaks teha. Nagu enamus latiinode puhul, peetakse vestlusoskust kunstiks ja teilt kui parnerilt oodatakse tõega, et annate endast parima .
5 kultuurialast näpunäidet
  • Oma ülemustele alluvad Mehhikos kaua silma ei vaata. Selle asemel väljendavad nad oma austust maha vaadates. Seda ei tohiks tõlgendada ükskõiksusena. Silma vaatab kõneleja, kuulaja aga vaatab eemale.
  • Meestevaheline trditsiooniline tervitus on käepigistus. Naised võivad valida, kas meestega kätt suruda; tavaliselt mehed ootavad , et näha, kas naine ulatab käe. Lähedased sõbrad embavad. Naised suudlevad emmates tihti põsele.
  • Mehhikol on palju loodusvarasid, kuid mehhiklased on vaesed ning see on tekitanud rahvusliku kokkuhoiu tunde. Kuigi mõned jõukad mehhiklased elavad tõesti väga hästi, pannakse uheldamist pahaks.
  • Mehhikos on lõunasöök traditsiooniliselt päeva suurim söögikord. Tavaliselt kestab lõuna kaks tundi, 14.00-st 16.00-ni. Lõuna juurde juuakse tihti veini; mõnikord ka tequilat.
  • Kutse mehhiklase kodusse on suur auavaldus. Väliendit “ Mi casa e su casa” (“Minu kodu on sinu kodu”) niisama kuuldavale ei tooda.

    Pühad


    Uusaasta 1. jaanuar
    Põhiseaduse päev 5. veebruar
    Benito Juareze sünnipäev 21. märts
    Tööpüha 1. mai
    Puebla võidupäev 5. mai
    Cinco de Mayo iseseisvuspäev 16. september
    Kolumbuse päev – Dia de la Raza 12. oktoober
    1910 . revolutsiooni aastapäev 20. november
    Guadalupe neitsi päev 12. detsember
    Vana-aastaõhtu 31. detsember

    Kombed ja tabud


    Mehhiklased on äärmiselt südamelhaked ja külalislahked inimesed, kes on kärmed teid enda juurde külla kutsuma. Nenmde kodust leiate eest tugevad peresidemed ja tuntava moraalse õhustiku, mille aluseks on katoliikluse põhitõed, Isa on perekonnapea, ta naine ja lapsed on tavaliselt meeleldi sõnakuulekad; ka mees on pühendunud oma emale. Mehhiko naised näevad suurt vaeva, et võimendada ja säilitada oma märkimisväärset ilu, tavaliselt kasutavad nad tugevamat meiki kui Euroopa naised ning armastabad kuld - ja hõbeehteid. Nad on samasugused elavad ja võluvad vestluspartnerid nagu nende mehedki; mehhiklased hoiavad väga tugevat silmsidet ja kehakeel on üldjuhul muidugi ekstravertne. Mehhiklased tunnevad end mugavalt üksteise lähedal, eriti just mehed embavad teisi mehi, patsutavad armastusväärselt seljale ja haaravad kinni teise küünarnukist, et näidata usaldust. Lõunat süüakse hilja; meelelahutused kodus või restoranis võivad kesta hommikutundideni.
    Ülevaade Mehhiko tavadest poleks täielik,kui mainimata jääks la mordida. Ehkki mehhiklased kostitavad heldeltoma külalisi, nõuavad äriajamine ja paljud sotsiaalteenused teatavat lõivumaksmist, mida USAs ja Euroopa põhjapoolsemates ühiskondades tavaliselt välditakse. Mehhiko riigiteenistujad, ametnikud ja politseinikud on väga madalalt tasustatud ja püüavad harilikult suurendada oma nigelat palka, võttes vastu pistiseid (nagu ameeriklased seda nimetavad), et lubade ja muude teenuste saamist inimestele hõlpsamaks muuta. Mehhiklaste meelest on see täiestinormaalne ja sugugi mitte mõistusevastane. See komme on kooskõlas nii hispaanlaste traditsioonilise sooviga aidata nõrgemat (“Elan vaid Jumala armust “) kui ka asteekide ajaloolise andamite nõumise süsteemiga. Välismaalasele ei valmista raskusi mitte küsimus, kas maksta või mitte maksta, vaid kui palju maksta. Kõige jaoks on kindlaksmääratud taksid, olgu siis tegu valitsuslepingu kinnitamisega, impordiloaga või kiire pääsuga järjekorra etteotsa postkontoris.
    Lisad:
    Mehhiko lipp
    Mehhiko vapp
  • Mehhiko #1 Mehhiko #2 Mehhiko #3 Mehhiko #4 Mehhiko #5 Mehhiko #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mamuke20 Õppematerjali autor
    Kliendideeninduse referaat, ealine jaotus, kultuuri väärtushinnangud, rahvaarv, pindala, pealinn, arusaamad, aeg, kultuuri tegurid suhtlemisel,pühad, kombed ja tavad, 5 näpunäidet, lisadena mehhiko lipp ja vapp

    Sarnased õppematerjalid

    REFERAAT MEXICO
    15
    docx

    REFERAAT MEXICO

    Kool Referaat MEXICO Koostaja: Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mehhiko iseloomustus 4 3. Söök ja jook Mexicos 5 4. Väärikus ja etikett 6 5. Populaarsemad Mexico city külastuskeskused 7- 14 6. Kokkuvõte 15 7. Lisad 16 8. Kasutatud allikad 17 SISSEJUHATUS México city on Mehhiko pealinn, mis asub Mehhiko kiltmaal. 2010. aasta seisuga on seal elanikke 8 851 080. Linna pindala on 1485 ruutkilomeetrit. Linna rajasid hispaanlased 1521. Aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale.

    Geograafia
    Mehhiko
    24
    pptx

    Mehhiko

    MEHHIKO Kursusetöö 1 Anna Popova HM13 ja Reelika Vihvelin MEHHIKOST  Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo  - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga ebatasane maa, seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud. Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri

    Geograafia
    Mehhiko
    38
    docx

    Mehhiko

    Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Reelika Vihvelin Anna Popova MEHHIKO Kursusetöö I Õpetaja : Regine Soodla, Reelika Eerik Tallinn 2014 1 SISUKORD LISA 1 Kantiini interjöör 2 SISSEJUHATUS Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine

    Geograafia
    MEXICO
    10
    pptx

    MEXICO

    MEXICO Heli Kopter Iseloomustus Mehhiko pealinn Inglise keeles kasutatakse nime Mexico city, et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel Mexico 2010. aasta seisuga 8 851 080 elanikku Linna pindala 1485 ruutkilomeetrit Linna rajasid hispaanlased 1512. aastal Iseseisev aastast 1821 Perekond Mehhiko ühiskonna tähtsaim institutsioon Lapsed elavad tavaliselt oma vanematega koos isegi 30. eluaastani Pereliikmed käivad omavahel tihedalt läbi Töökohtade saamisel tulevad samuti perekonnasidemed kasuks Elanikkond Kõige arvukama elanikkonnaga hispaania keelt kõnelev riik Peavad vestlemist kunstivormiks Sagedased on kiire sõnamäng, naljatlused ja värvikad ütlused Kahtlustavad välismaalasi omakasupüüdlikkuses Mehhiklased tahavad igal ajal väärikad ja teiste poolt lugupeetud olla Söök ja jook Lisandid ja kastmed on sageli väga terava

    Geograafia
    Mehhiko ja Türgi perekonnad
    3
    docx

    Mehhiko ja Türgi perekonnad

    Essee Mehhiko ja Türgi perekonnad Perekond võib tähendada iga inimese jaoks midagi erinevat. Ühele on oluline armastus, head suhted ja ühtekuuluvus, teisele aga hoopis stabiilsus, autoriteediks olemine ja kindlate reeglite järgi elamine. Selline erinevus võib olla küll riigi siseselt, kuid pigem paistab see silma just siis, kui võrrelda kahte erinevat riiki. Valisin nendeks Mehhiko ja Türgi. Mehhiko on üks neid riike, mis on tuntud lisaks muule ka suurte perekondade poolest. Ka tänapäeval võib leida leibkondi, kus elab koos mitu põlvkonda ehk lapsed, nende vanemad, vanavanemad, onud, tädid ning nende lapsed. Mehhiklaste jaoks ongi kõige olulisemal kohal sugulased (kas siis lähemad või kaugemad) ning nendega heade sidemete hoidmine. Võrreldes Mehhiko perekonna suurust Türgi perekondadega, võib märgata mõningaid sarnasusi. Nimelt on ka

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Mehhiko köök
    7
    docx

    Mehhiko köök

    Sissejuhatus Kursusetööga saame kogemusi iseseisva toitlustusalased uurimisprojektis. Antud töös kasutame õpitud teadmisi toitlustuse valdkonna õppeainetes nagu näiteks toiduvalmistamine ja menüü planeerimine ning hinnakujund, toitlustusettevõtte korraldus ja serveerimisõpetus. Kursusetöö teemaks valisime Mehhiko köögi, mis keskendub kommetele, tavadele ja toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid.

    Köögi õpetus
    Mehhiko köök
    3
    doc

    Mehhiko köök

    Läänemaailmas jätkuvalt populaarsena püsiva Mehhiko köögi juured on maiade, asteekide ja teiste iidsete indiaani hõimude toidukultuuris. Mehhikol on vedanud nii esmaklassiliste toiduainete külluse poolest kui ka inimeste poolest, kes oskavad toiduvalmistamise kunstis saavutada tõelisi maitseelamusi. Mehhiklased, kasutades toiduainete töötlemiseks kõikvõimalikke erinevaid meetodeid, on koostanud tähelepanuväärse "entsüklopeedia" kõige erinevamate maitsenüanssidega roogadest. Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom, mis räägib erinevate maitseomaduste rikkusest. Siiski on vale arvata, et kõik mehhiko toidud on teravad ja ülepipardatud. Mõned neist on vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. Kui maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Ka nendest toitudest, mis sisaldavad tshillipipart,

    Kokandus
    Mehhiko rahvastiku iseloomustus
    4
    pdf

    Mehhiko rahvastiku iseloomustus

    Mehhiko Mehhiko rahvaarv on 124 574 795 inimest 2017. aasta seisuga. Umbes sama suur rahvaarv on ka Jaapanis. Tegemist on rahavaarvu poolest suure riigiga, kuna Mehhiko on Maailmas 11. kohal rahavaarvult.1 Mehhiko rahvaarv aastast 1950. aastast järjepidevalt ja suhteliselt ühtlaselt kasvanud (vaata lisa 1, joonis 1.), kasv jätkub ka 2025. aastani ühtlaselt. Kuigi aastatel 1955- 1960. oli Mehhiko rahvaarvu kavutempo kiirem, kui eelmisel viiel aastal siis peale 1960. aastat kasvutempo siiski kaheneb. Kõige kiirem rahvaarvu kasv oli aastatel 1955- 1960, see oli 3,17%. Aastaks 2010-2015 on rahvavarvu kasvutempo jõudnud 1,30% ja 2020- 2025. aastaks on kasvutempo statistika põhjal langenud 0,94%-le.

    Rahvastik ja asustus




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    anna90 profiilipilt
    anna90: päris hea
    20:37 18-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun