N ja R vahe on 2 päevase eeltugevuse saavutamisel ~10 MPa. Nt CEM I 42,5 R peab 2 päeva jooksul omandama tugevuse 20 MPa ning 28 päeva jooksul >42,5 MPa, kuid on ka ülemine piirang. 10. Tsemendi mineraloogilise koostise ja eripinna mõju survetugevusele Eripinna suurenedes survetugevus suureneb. Seotud täitematerjalide terade katmisega tsemendilobri poolt. Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni
Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks on jahvatatud tsement, seda kõrgem tugevus saavutatakse. Teisalt suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel Portlandtsemendi tootmine koosneb kahest osast: A.Portlandtsemendi klinkri tootmine B.Portlandtsemendi tootmine 4.7.3.2.Tsemendi koostis Põletusprotsessi eesmärgiks on saada kindlaksmääratud koostisega tsemendimineraalide segu, millele siis jahvatusprotsessis lisatakse looduslikku kipsi. Portlandtsemendi klinkri põhimineraalid on aliit beliit celiit Portlandtsemendi klinker Teised põhikoostisosad Looduslik kips Lisandid 4.7.3.3.Reaktsioonid tsemendi segamisel veega -kui looduslikku kipsi tsemendi koostises ei ole, reageeriks vesi otse ja vahetult kõigepealt kaltsiumaluminaatide ja kaltsiumsilikaatidega moodustades hüdrokaltsiumaluminaadid, -ferriidid, ja silikaadid.. -Looduslik kips reageerib aga kaltsiumaluminaatidega moodustades kaltsiumhüdrosulfoaluminaate, sidudes neid ja takistades reaktsiooni. Edasi toimub:
tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500m2/kg. Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks neis piirides on jahvatatud tsement, seda suurem on tema tugevus. Teisalt aga suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15...20 mikromeetrit. · Tsemendi koostis 05.05.2014 · Tsemendi põhimineraalid on aliit 3CaO.SiO2; beliit 2CaO.SiO2; trikaltsiumaluminaat 3CaO.Al2O3; tseliit 4CaO.Al2O3.Fe2O3. Normaalses tsemendis on aliiti 45...60%, beliiti 15...35%, trikaltsiumaluminaate 4...14% ja tseliiti 10...18%. Tsemendi klinker sisaldab veel kipsi CaSO4.2H2O 2-5%, vaba lupja CaO mitte üle 2% (kui on üle 2% loetakse klinkrit praagiks) ning tuhka mitte üle 1%. Kõrge aluminaatide sisaldus põhjustab tsemendi korrosiooni merevees,
annaabi.ee 
