Egiptus - üldinfo, loodusvarad (6)

Egiptus
Üldinfo
Riigikord: vabariik (Egiptuse Araabia Vabariik)
Pindala: 1002000 km2
Pealinn: Kairo
Pealinn: Kairo
Usk: 94% egiptlastest on moslemid, 6% koptid
Keel: Egiptuses on kõnekeeleks üks araabia dialektidest,
ametlikuks keeleks nn 'kõrge'araabia keel.
Telefonikõned: Nii kohalikud kui rahvusvahelised
kõned on võimalikud ööpäevaringselt.
Aeg: Egiptuses on Eestiga sama aeg, v a aprillis ja oktoobris, mil ajavahe on 1
h
Pinge elektrivõrgus: 220/240 V. Sagedus - 50 Hz.
Raha: Egiptuse rahaühikuks on nael (EGP). Üks nael = 100 piastrit.
Loodusvarad
Maavaradest on olulisemad nafta, maagaas, fosforiit ning rauamaak.
Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid
Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks:
üleujutuse
periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel.
Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks.
Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud
ja püsiv, areng oli konservatiivne. Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv
oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet).
Egiptuse naftavaru on 2,9 mld barrelit. Kõige enam leidub naftat Siinai
poolsaarel, Suessi lahe ääres ning loode-Egiptuses. Maagaasi on riigis
ligikaudu 1000 mld m³, kõige rohkem leidub seda Abu Kiri maapõues.
Egiptuses kaevandatakse ka raua- ja mangaanimaaki, asbesti, kipsi ja
kaltsiumsulfaati, leidub soola, fosfaate ja fosforiite.
Egiptuse plussid ja miinused:
+ põnevad ajaloo-aarded, maailma vanima tsivilisatsiooni mõistatused
+ soe kliima, puhas merevesi ning aastaringne päikesepaiste
+ Punase mere veealune ilu
+ külalislahked ja sõbralikud egiptlased
+ head hotellid
+ soodsad hinnad
- jaanuaris - veebruaris on õhtud jahedad
- Ramadaani ajal ja kõrghooajal võib teenindus olla aeglane
SHARM EL SHEIKH
Rahvastik
Rahvaarv 2007. aasta juuli seisuga on 80 335 036
Rahvastiku tihedus 74,6 in/km²
90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal
kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt
asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu.
Loomulik iive: +1,72 %
Sündimus: 22,53
Suremus: 5,11
Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5
Hõive
Töötuid on 10,3 %
Kirjaoskajaid täiskasvanutest 71,4 %
Egiptuse näol on tegemist agraar-industriaalse riigiga.
Põllumajandus - 32 %
Domineerib väikemajandus, kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi,
suhkruroogu ja datleid.
Tööstus - 17 %
Enimarenenud on kaevandus-, tekstiili-, keemia- ja metallitööstus.
Teenindus - 51 %
Iga aasta külastab Egiptust ligi 9 miljonit välisturisti.
HURGHADA
Ränded
Ülekaalus on väljaränded ­ 17
Rännatakse põhiliselt
Euroopasse (endistesse emamaadesse) ja
Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse)
paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel
põhjustel, näljahädade eest.
DAHAB NUWEIBA EL GOUNA
Majandus
Egiptus on põllumajanduslik-tööstuslik maa. Peamised tööstusharud on
tekstiili-, toiduaine-, ehitus-, tsemendi-, mäe-, keemiatööstus ja metallurgia.
Egiptuse tähtsamad tööstuslinnad on Kairo, Aleksandria, Port Said, Suess.
Rahvusvaheline Suessi kanal toob Egiptusele sisse umbkaudu 70 miljonit
dollarit nädalas.
Ligikaudu 15% kogu maailma kaubavedudest ja 20% naftavedudest käib läbi
Suessi kanali. Niiluse orus tegeletakse aktiivselt põllumajandusega ­ aastas
saadakse 2­3 saaki. Põllumajanduses domineerib väiketalupidamine.
Egiptuses kasvatatakse puuvilla, riisi, maisi, nisu, otra, hirssi, ube, tomateid,
suhkruroogu, sidruneid, datleid. Põllumehi kutsutakse üles kasvatama
seemneteta viinamarju, meloneid, mangosid ja maasikaid.
Loomakasvatajad peavad veiseid, pühvleid, lambaid, eesleid ja kitsi. Egiptuses
pööratakse palju tähelepanu turismile ­ igal aastal külastab seda maad
ligikaudu 9 miljonit välisturisti.
Geograafiline asend
Egiptus on kolme maailmajao ­ Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik
ristumiskoht. Riigi põhjakallast uhub Vahemeri, idarannikut ääristab koos
Punase merega Iisrael, lõunas piirneb Egiptus Sudaaniga, läänes Liibüaga.
Niiluse jõest idapoole jääb Araabia kõrb, läände aga Liibüa kõrb, mis hõlmab
kaks kolmandikku riigi territooriumist.
MAKADI BAY
SOMA BAY
Kliima
Egiptuses valitseb troopiline mandrikliima. Ilmad on siin kuivad ja kuumad.
Päikeselisi päevi on Egiptuses enam kui kuskil mujal maailmas. Suvel küündib
päevane õhutemperatuur Kairos 35­40°C, talvel on siin sooja 15­20°C.
Punase mere rannikul on keskmine õhutemperatuur juunist augustini 35­38°C,
novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 23­27°C ringis. Öösel on
õhutemperatuur harilikult 10°C madalam kui päeval. Mõnikord langeb öine
õhutemperatuur Kairos ja Vahemere rannikul 8°C-ni. Kõrbe õhusoojust
iseloomustab veel suurem kõikumine ­ päeval on siin talumatu palavus, öösel
aga krõbe külm.
Toit
Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine.
Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid.
Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi,
sidruni, apelsini, granaatõuna), karkadet (hibiskijook, teise nimetusega Sudaani
roos, mida pakutakse nii jahutatult kui ka kuumalt nagu teed).
Riigi eripärad
Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim. Egiptust peetakse kontrastide
maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit,
kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille
elanikud on tuhandete aastate eest oma jumalatele ja valitsejatele püstitanud
suurejoonelised ehitised, tänapäeval meenutavad aga paljud kohad sõjast
laastatud paiku. Küllus elutseb siin kõrvu viletsusega, kõrb külgneb Niiluse
roheliste orgudega. Egiptuse looduse lahutamatut osa - kõrbe - kutsuvad
kohalikud elanikud Punaseks maaks. Kõige rohkem on aga mitte üksnes
Kairole, vaid kogu Egiptusele kuulsust toonud kahtlemata Giza püramiidid.
Muide, need püramiidid ei ole ainsad ­ tänapäeva Egiptuse territooriumil on
neid kokku loendatud üle saja.
TABA
Vaatamisväärsused
Isegi tänapäeva paljunäinud inimest lummavad Kairo kõrval olevad Giza
püramiidid. Lisaks sellele on Kairo kuulus veel tuhande minareti linnana, mis on
maailma ajaloos olulist rolli mänginud. Kindlasti tuleks külastada Kairo
muuseumi ­ see on imetlusväärne muuseum ühe rikkalikuma kollektsiooniga
maailmas. Egiptuses puhates tasub käia ka vanaaja maailma kuulsas linnas
Luxoris. Luxor oli Egiptuse Uue riigi pealinn. Siin on väga palju suurejoonelisi
pühamuid. Sammud tasub seada Karnaki, Luxori ja Hatsepsuti templitesse ja
Kuningate orgu. 320 km kaugusel Assuanist (vaid 70 km Sudaani piirist) on
võimalus näha Ramses II kõige kaunimat ehitist Abu Simbelit. See on üks
imetlusväärsemaid inimese kätetöid. Peale vanade egiptlaste loodud võrratute
sedöövrite on Egiptus kuulus ka oma lummava looduse poolest ­ Punane meri
võlub imelise veealuse maailmaga, kus aeg justkui peatub.
ALEXANDRIA
Kuidas mõista Egiptuse kunsti?
Kujud olid osa jumalate ja surnute kultusest
Kujud kaitsesid jumalatega seotud kohti
Kujud tagasid kontakti surnute ja elavate vahel
Tänan tähelepanu eest!