Albert Schweitzer on kirjutanud (vaadake 3. õppetükki): "Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist kaugel allpool olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu
Näidisküsimus: Kas pooldad moraaliabsolutismi või moraalirelativismi? Argumentide esitamisel too konkreetseid näiteid. Materjal: õpik lk 310-312 Pooldan moraaliabsolutismi, sest see on arusaam, mille kohaselt igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. N: kristlik eetika on Piibli autoriteedile tuginedes absolutistlik
– eesti kultuur aitab meil olla Euroopa ja NATOga ühises väärtusliidus (read 23–25); – kultuur on kommunikatsiooninähtus, s.t igal kultuuril on kommunikatiivne roll, see on inimestevaheliste seoste ja suhete looja (read 29–31; 35–36); – see peab võimaldama neil, kes seda soovivad, elada oma elu eesti keeles ja oma suguvõsa traditsioonide kohaselt (read 51–52); – eesti kultuur peab aitama kaitsta eestlust (rida 60). Põhjendused õpilaselt. 3. Missugusele 3 eetilisele põhimõttele autor kultuuri üle arutledes tugineb? Mis on autori arvates neist olulisim? Miks? (15 punkti) Autor tugineb järgmistele eetilistele põhimõtetele: – aukartus elu ees (rida 42); – ligimesearmastus (read 43; 50–51); – kõik inimesed on sünnilt võrdsed ja peavad oma saatuse kujundamiseks omama võrdseid võimalusi (read 47–48); – austus iga elu vastu (rida 50); – õigus kahelda kõiges (rida 55);
Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seaotud põhjustel.Enesehinnang on inimese emotsionaalne hinnang enda kohta, mis ilmneb tavaliselt rahulolu või rahulolematuse kujul. Inimese enesehinnnag koosneb kolmest osast 1) hinnang sellele, mis me teeme, kuidas käitume; 2) sellele, kuidas end väärtustame ehk meie eneseaustus; 3) hinnang sellele, mis me oleme.Hinnanguid antakse: füüsilisele "minale" (mis arvame oma kehast, tervislikust seisundist jms), eetilisele "minale" (ettekujutus, kui head või halvad me oleme), sotsiaalsele "minale" (enese väärtustamine, suhetes teistega) ning personaalsele "minale" (isikliku väärtuse tunne ehk mõttetegevusega seotud tunne).Iga inimene muutub - järelikult võib enesehinnang täna olla teistsugune kui eile.Positiivne enesehinnang annab turvatunde, nii võime rahul olla oma tegude ja isiksusega. Kui on positiivne enesehinnang on kergem saada hästi läbi kaaslastega
individuaalseid, ühiskondlikke ja poliitilisi veendumusi. Eneseteadlikuks saanud elutahtest sündinud aukartus elu ees sisaldab maailma-ja elujaatuse ning eetika üheskoos ja üksteisele. Eetika nõuab, et inimene otsustaks iga kord ise, kuivõrd võib ta jääda eetiliseks ja kuivõrd peab ta elu kahjustamise ja hävitamise paratamatusele alistuma ning seega süüdlaseks saama. Inimesi peaks aina enam valdama elu säilitamise ja edendamise igatsus. Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see, mis inimese seisukohast vaadatuna näib meist nii kaugel allpool olevat. Minu arvates on oluline, et inimene ei võtaks oma olemasolu lihtsalt kui midagi neile antut, vaid kogeks seda kui midagi seletamatut ja salapärast. Eetilise elujaatuse omaksvõtt on see vaimne tegu, mille tagajärjel inimene lakkab mõttetult olesklemast ja pühendub aukartuses oma elule, andes sellele tõeline väärtus
,,Kuma taevarannal" (1950) ,,Peipsi" (1954) ,,Taeva võtmed" (1956) ,,Sinine värav" (1957) "Jäälätted" (1957) "Emajõgi" (1961) "Tartu" (1962) "Kivisild" (1963) "Must raamat" (1965) "Keeristuli" (1969) "Joonatan, kadunud veli" (1971) "Öö astmes x" (1973) "Puu saarel on alles" (1973) "Kuus päeva" (1980) "Seitsmes päev" (1984) NÄIDENDID Näidendid on loomingus teisejärgulised, kuid stiililiselt ja ideestikult tema teiste teostega tihedalt seotud Enamasti on konflikt rajatud eetilisele valikule, tegelased on joonistatud pastelselt ja tihti jääb tekst staatiliseks Kõik 5 trükis ilmunud näidendit on meeleolult sünged, osalt realistlikud, osalt muutub sümbolismi mõju domineerivaks Lisaks pagulasteatritele on Kangro näidendeid lavastatud ka Eestis "Hunt", "Merre vajunud saar", "Kohtumine vanas majas", "Üle jõe" TÄNAN KUULAMAST!
ehk ressursside jagajal väga head suhted, teisega on suhtlemine äärmiselt pingeline. Kuna on võimalik anda ramasumma ainult ühele osakonna juhile, ressursside jagaja rollis juht peab objektiivselt analüüsima seda situatsiooni ning andma raha sellele osakonnale, kus selle vajadus on suurem. Keda premeerida juhul kui eelarvet ei ole piisavalt kõikide seda väärivaid töötajate jaoks. 3) Arusaamatuste lahendaja. Minu meelest just selles rollis peab juht eriti viima tähelepanu oma eetilisele käitumisele. Kui juht lahendab töötajate vahelist probleemi, siis peab olema objektiivne mõlema suhtes ning leidma probleemi lahenduse, millega oleksid rahul mõlemad pooled. Tarbijakäitumisest rääkides peab juht olema alati eetiline ja viisakas, vältima enda emotsioone väljanätamist juhul kui isegi tarbija käitumine on ebaeetiline. 4) Läbirääkija. Pidades läbirääkisimisi juht ei saa lasta oma emotsioonidel tööle sekkuda.
lugupidav, ära tee teistele haiget, tegutse kui see on sinu kohus, arenda osavõttu ning lõpetuseks ning kokkuvõtvalt võiks öelda, et tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse. Juhtimise eetika jaguneb kolmeks: Immoraalne, ammoraalne ja moraalne eetika. Ammoraalne juhtimine- ignoreerib või jätab eetilised kaalutlused märkamata. Moraalne juhtimine- vastandub immoraalsele juhtimisele, järgib eetilisi põhimõtteid. Immoraalne juhtimine- vastandub aktiivselt eetilisele käitumisele, eetilised põhimõtted puuduvad. Millised tegurid mõjutavad juhi eetilist käitumist- Mõjutavad keskkonnategurid, nt tugeva konkurentsiga keskkond, kitsi keskkond, suur sõltuvus. Samuti mõjutavad organisatsiooni sisesed tegurid, nagu nt suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks, ebaefektiivne finantstegevus, tööga rahulolematus, õiguste delegeerimine ja uuendused. Mida saab juht ise teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis-
heategevusest ajendatuna, vaid religioossetest põhimõtetest lähtudes. Lõppu tahaksin lisada Gunnar Aarma mõtte judaismist. ,,Moosese loodud religioon oli omamoodi sünkretism, milles segunesid iidsed pariarhide ajastu heebrea uskumised, midjanlaste sõjajumala kultus ja egiptlaste religioossed tavad ja kujutlused. Unustada ei tohi ka tõsiseid mesopotaamia ja kaanani mõjusid. Mooses lõi sellest kõigest sünteesi, mis sai loominguliseks aluseks juudi prohvetite hilisemale eetilisele monoteismile"2 Kasutatud kirjandus Karen Armstrong ,,Jumala ajalugu" Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" 2 Gunnar Aarma ,,Mida paljud ei tea" Pärnu 1996
Sellest võib järeldada, et tema suhted emaga ei ole kõige paremad või soojemad. Samuti jäävad sõprussuhted temast pigem kaugele ning lähedal patsiendile asub hoopis eks-sõber. See võib tähendada, et ühe konkreetse sõprussuhte lagunemise tõttu tunneb ta, et sõbrad ei olegi talle mõeldud (aga endine sõber on tema jaoks ikka oluline/lähedane tegelikult). Isa asub patsiendile kõige lähemal, isa aga omakorda lähedal eetilisele inimesele ehk tõenäoliselt on isa samuti eetiline inimene ning patsient on isaga lähedane. Soovitused Kui isiku jaoks on olulised haridus ning edukus, siis need on kindlasti tähtsad asjad, mille poole püüelda. Tuleb visalt tööd teha ning siis saavutad ka eesmärgi. Kindlasti ei tohiks haridust omandada hariduse pärast, vaid püüda seda reaalsesse ellu üle kanda ning proovida mõista õpitu tähendust ka reaalses elus.
siis kasvavad ka äritulemused. Coaching on osutunud edukaks ja Nordea äritulemused on igal aastal, ka kriisi aastatel, kasvanud. SEB sotsiaalse vastutuse poliitka sai alguse 2006. Aastal. Ettevõte soovib anda panuse, et nii SEB kui ka SEB klientide tegevus põhjustaks ümbritsevale keskkonnale võimalikult vähe kahju. SEB toetab finantsteadmiste suurendamist, innovatsiooni ja heategevust. Samuti pööratakse tähelepanu nii enda kui klientide eetilisele tegevusele. Roheline liising on tegevus millega SEB võtab ümbritseva looduskeskkonna ees vastutuse. Esimesena pangana eestis pakub SEB keskkonnasäästlikutele autodele soodsamat liisingut. Sellega omakorda toetades nende autode soetamist. Kuna autod on ühed meie keskkonna enim kahjustavad tegurid, siis pakkudes soodsamat liisingut vähem kahjulikele autodele on võimalik probleemi ulatust vähendada. Rohelise mõttelaadi pooldamisega saadab pank ühiskonnale selge sõnumi.
Tammelo- Tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust pelgab igaüks. Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Lahtiseks jääb küsimus, mis siis kellele peab kuuluma. Otsides vastust küsimusele, milline on õiglane õigus, otsib filosoof vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega korrastatud inimkäitumise sfääris. Õigusteaduses on olulisel kohal õiguslik tegelikkus, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaabid ja nende vastavus vähemalt eetilisele miinimumile. Alates XIX sajandi lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materjaalsetele. Õiguse kui normi kehtivus seatakse sõltuvusse tema loomise viisist. Õiguse sisu jäetakse tahaplaanile. XIX-XX sajandil oli loomise viis seotud eelkõige seadusandja tegevusega, positiivse õiguse loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A
sisalduva eetilisuse kaudu. Eetiline kliima ja organisatsioonile pühendumine on seotud. Kui juht tahab läbi suruda ebaeetilist otsust, siis alluvad ei taha sellega nõustuda. Treviño defineeris eetilise kultuuri ametlikud ja mitteametlikud kontrollsüsteemid (juhtimine, võimustruktuurid, tasusüsteemid, koodid ja poliitika, otsustusprotsessid, eetikanormid, partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka ebaeetilisi otsuseid
, . , , . 4.Kas kapitalistlik süsteem püüdleb Pareto optimumi poole stiihiliselt või teadlikult?... Miks te nii arvate? . , - , . - , , . , .-- , , . 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? . ( ) , , . , , ( ) ( , , ) - , . , .. , . , . 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? : , . : , .. , ; . - - 7.Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? , , .. , ( , , ). 8.Miks on vaja kapitalistliku vabaturu reguleerimiseks monopolide-vastaseid seadusi? , , , , .. , , , , ,
tõusmisel hakkavad need robotid iseseisvalt mõtlema sel tasemel, et neil tekib inimesele omane teadlikkus ja selle käigus ka langetavad otsuse domineerida inimrassi. Osad filmid, kus taolist tegevust kajastub: The Terminator, RoboCop, I,Robot.[1] Kokkuvõte Võib kindel olla, et robotite populaarsus tõuseb ja tehnoloogia selles valdkonnas areneb. Sel kohal aga jääb loota, et robotite kasutamise kohapealt mõeldakse ka eetilisele küljele ja leitakse pigem praktilisi funktsioone robotitele, nagu näiteks inimelude päästmine katastroofides ja ohtlike tööde teostamine. Robotid võivad olla inimestele väga suureks abiks, aga arvan, et see ei tähenda nende liigset rakendamist meie kodudesse. Kasutatud allikad 1. Puura, E. Kloonimisest. Keskkonnaabi, 2008. Kättesaadav: https://erikpuura.wordpress.com/2008/02/16/kloonimisest/ (6.12.2014) 2. Loodus, A
·arenenud emotsionaalset intelligentsust ·orienteeritust kultuurile, vaimsele loomingule (kõige laiemas mõttes) ·stereotüübivabadust, orienteeritust uudsele ·orienteeritust probleemile, mitte iseendale ·füsioloogiliste funktsioonide tunnustamist loomulikena Samas aga oleme ikka ja jälle sunnitud tunnistama, et kasvatuse idee väljenduseks sellest ei piisa. Eetiline kriis ühiskonnas lausa nõuab vastuabinõuna aina rohkem tähelepanu pööramist isiksuse arengu kõlbelis-eetilisele küljele. Vaatamata üldhariduskooli usu(ndi)õpetuse probleemistikku puudutavatele diskussioonidele, ei saa keegi vaidlustada meie riigi ajaloolist väljakujunemist kristlikus kultuuriareaalis. Väljapääsu praeguse aja postmodernistlikest/postsotsialistlikest ummikutest peakski nägema neis ajas kestma jäänud eetilistes normides jättes siin praegu kõne alt välja indiviidi intiimse religioosse ja
7. Turundusmeetmestik kujundatakse lähtuvalt ettevõtte majandustulemusest ja edukusest nii lühiajalises kui pikaajalises perspektiivis. Samuti on vaja luua tarbijatega pikaajaline vastastikune kasumlik suhe. Sisaldab 4P-d: toode, hind, koht, promotsioon. 8. Kontseptsioonid- strateegia, kuidas ettevõtte seab oma sihid ja eesmärgid. ( 5tk) 1) Sotsiaalse turunduse kontseptsioon- lisaks tarbija vajadustele ja ettevõtte eesmärkidele pööratakse selles tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele-, ja sotsiaalsetele aspektidele. 2) Müügikontseptsioon- agressiivne müügitegevus ja reklaam. Eesmärgiks on müüa rohkemasju rohkematele inimestele, teha seda sagedamini ja suurema raha eest, et saada rohkem kasumit. Samuti kasutatakse seda toodete puhul, mida tarbijad mingil põhjusel teinekord nii väga aktiivselt tarbida ei soovi ( nt kindlustus). Sellel põhinevad osturollid, tühjendusmüügid jne.
Meeleolu kiire langemine ja teiste süüdistamine Vastumeelsus uute väljakutsete vastu, sest on kartus ebaõnnestuda · Kehakeeles: Uuele ülesandele vastu astudes on tal: Hinnang langetatakse oma: Kange kehahoid · Füüsilisele minale Jäik selg · Eetilisele minale · Sotsiaalsele minale Kergitatud õlad · Personaalsele minale Pärani või mahalöödud silmad (9) Kõrge enesehinnangu tunnused: · Mõtteviisis: Rohkem ennast ja teisi usaldavad Väljendusrikkamad
Mõlemad mõisted, nii maine avalik häbistamine kui ka vajadus selle eest kätte maksta, kuuluvad eriti just kultuuri arhailisse sfääri, ilma et nende üldine psühholoogiline ja sotsiaalne tähendus selle tõttu väheneks. Igaüks peab oma täisväärtuslikkust tõestama avalikkuse ees ja kui selle tunnustamine satub ohtu, tuleb seda agonaalsete toimingutega õigustada ja kätte võidelda. Isikliku au tunnustamise juures ei ole tähtis, kas ta toetub õiglusele, tõele või mõnele muule eetilisele põhimõttele. Küsimus on sotsiaalses maines kui sellises. Võib jätta lahtiseks, kas eraviisilise duelli juured on kohtulikus kahevõitluses või mitte. Olemuselt on ta seesama: igavene võitlus maine pärast, mis on algupärane, võimu ja õigust hõlmav väärtus. Kättemaks on autunde rahuldamine, nii rikutult, kuritegelikult või haiglaslikult, kui see tunne mõnikord ka esineb. Duell on olemuselt rituaalne mänguvorm. Paik, kus duelli peetakse, on mängupaik;
Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbjavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbjate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid(kasum). * Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbjavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele ja sotsiaalsetele aspektidele. Turunduse mikro- ja makrokeskkond * Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks väikest ehituskaupade kauplust ning poole aasta pärast avatakse uus ehitusmaterjalide ketikauplus. * Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on
Tatjana teatab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu (olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist. Tatjana ei saanud õnnelikuks abielludes, sest ta süda kuulus Oneginile, kuid ta ka ei jätnud oma meest Onegini pärast, mis viitab väga ausale ja eetilisele käitumisele. 8) Charles Dickens ,,Oliver Twist'' Nancy + Bill Sikes = elasid koos ja olid Fagini kambast Nancy aitas Oliveri ja tema pärandiprobleemi lahendada Raamat sellest, kuidas tavalisest orvust ja tänavalapsest saab õnne korral korralik ilmakodanik, ta leiab endale pere, saab päranduse jne 9) Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree'' Dorian Gray oli ilus ja kogenematu noormees, kes oli kergesti mõjutatav.
endiselt laialdaselt nende sügavamõtteliste filosofía ja vaimsete nõuannete tõttu. Daojiao ehk religioosne taosim läheb nende ideede järgismisel palju kaugemale. Dao'd nähakse kui teed surematuseni ja seda teed järgides püütakse saavutada kontrolli jõudude üle oma keas. Seega paneb religioosne taoism rõhku sellistele asjadele nagu toitumine, füüsilised harjutused ja hingamine, aga ka eetilisele käitumisele, mis võimaldab olla kooskõlas dao'ga. 2. Päritolu ja ajalugu Paljud taoismis kesksed filosoofilised ideed on pärit kaugemast ajast kui see, mil elasid inimesed, kellele on omistatud usundi rajamine. Lisades peamistele uskumustele oma ideed, lõid need inimesed uue ja omanäolise ususüsteemi. Varajane ajalugu Taoismi põhiideede hulgas on teadmine kahest põhilisest jõust, milleks on jin ja yang , ja elujõust (qi) ning
Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? Seisustes on välja jäetud mõned kastid. Kes sinna kuuluvad nimetatakse puudutamatuteks ehk roojateks. Sinna kuulujad teevad kõige mustemaid töid ja põlatumaid töid. Nad on tavaliselt teinud midagi kohutavat, või siis mitte reegleid järginud. Nad ei ole orjad. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma on põhjuse ja tagajärje seadus. Iga olendi iga tegu kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendi või inimesena. Hinduism defineerib karmat kui - vooruslikum elu viib sind paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetus sa olid eelmises elus halb ja karma seadus täitub; õnn ja rikkus olid eelmises elus hea.
Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge surmajärgsest edasipüsimisest, siis on see mõeldav üksnes kuni vastava maailmaperioodi lõpuni – mitte aga lõpuni (Toomla, s.a). 5 1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr) Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks olema nii oma elu kui surma üles. Seetõttu pidas Zenon enesetappu kõige mõistlikumaks elust lahkumise mooduseks (Toomla, s.a). 1.7.2 Seneca (4 eKr – 65 pKr) Seneca arvates on surm üksnes uue, igavese olemise sünniks – otsekui väravaks igavikku (Toomla, s.a). 1.8 Epikuuros (341-270 eKr) Epikuros inimese hingele surematust ei omista. Tema käsitluses laguneb inimke ha
Stoikud olid lisaks epistemoloogiliste küsimuste käsitlemisele viljakad ka loogikas kitsamas mõttes. Aristotelese järel andsid just nemad antiikmaailmas suurima panuse formaalse loogika arengusse. Kuid kokkuvõttes oli stoikute õpetuse huvikeskmes siiski mitte teadmine kui selline, vaid eelkõige ikkagi see teadmine, mille alusel oleks võimalik teha eetilisi valikuid. Loogika pidi looma epistemoloogilised alused eetilisele õpetusele. Stoikute füüsika. Eespool juba kõne all olnud ontoloogilise põhiteesi – kõik, mis on, on kehaline – alusel võiks stoikute õpetust nimetada materialistlikuks. Selles kehalises olemises eristavad stoikud kahte vastandlikku poolust: aktiivset, toimivat alget ja passiivset, vastuvõtvat alget. Esimest nimetasid nad logos`eks või jumalaks või jõuks, teist aineks (hyle). Kuid need vastandlikud poolused olid nende
avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile Buhhaara emiirilt saadetud kaameli selga. Alghariduse sai Alar kotli kodus. Peamiseks õpetajaks oli isa, kes andis saksa keelt, rehkendamist ja laulmist, muid aineid õpetasid peres kostil olevad koduõpetajad, kes aja jooksul vahetusid. Isa võttis asja väga tõsiselt ja käitus küllalt rangelt, asetades suurt rõhku eetilisele kasvatusele. Rakveresse päriskooli tuli minna 1915. a; seitse aastat hiljem, 1922. a. Kevadel lõpetas A. Kotli Viru maakonna Reaalgümnaasiumi. Kooliaastatel ei nöinud A. Kotli tuupimisega tõsist vaeva; talle olevat joonestamine ja puuvestmine hulga rohkem meeldinud. Ometi on lõputunnistusel enamik aineid märgitud heaga, mis tollal oli kõrgeim hinne. Nende hulka kuuluvad ka joonestamine, voolimine ja ilukiri ning seda vaatamata A. Kotli vasakukäelisusele. Paistab, et keeled istusid
käitub eetiliselt, ei ole ta veel isiksusena eetiline; seevastu aga pidevalt teostatav harjutatav eetiline käitumine võib pika peale muuta isiksust vooruslikumaks). 3. Ärieetilise konflikti praktiline lahendamine · Eetilise konflikti lahendamise juhend. Nagu ükskõik millise aine juhtumianalüüsis tuleb kõigepealt eristada olulised faktid, määratleda huvilised ja eristada eetilised probleemid. Seejärel algab eetiline analüüs. Et läheneda eetilisele valikule loogiliselt, tuleb 1) uurida juhtumit juriidilisest küljest; 2) võrrelda juhtumit võimalike abijuhistega; 3) analüüsida juhtumit eetiliste printsiipide alusel ja 4) teha eetiline valik, mida on võimalik kaitsta eelnevast 3 sammust tuletatud järelduste kaudu. JURIIDILISEST küljest võib juhtum olla: · eetilineja seaduslik; · eetiline, kuid ebaseaduslik; · ebaeetiline, kuid ebaseaduslik; · ebaeetiline ja ebaseaduslik.
järeldada, siis satume skeptitsismi ja pessimismi võimusesse. Eetika on meie vaimse isetegevuse ilmum. 7 Tekke aegu oli eetika sunnitud lomamaailmavaate, mis tealle sobis. Ta sundis end omaks võtma kujutlust, et maailmakorralduses, olgu ta siis milline tahes, valitseb vaim, mis lõpuks kehtestab ebatäiuslikkuse asemel täiuslikkuse, ja et lootus tollele lõppeesmärgile jõuda annab mõtte meie eetilisele pürgimusele siinmaailmas. Aga kui eetika jõuab äratundmisele, et ta on enesesalgamise kohustus teiste elutahte nimel, kohustus, mida arengu mõtlemisega inimene tajub ja millest tal päsu pole, siis on eeika saanud täiesti iseseisvaks. Me teame, et selline käitumine maailmas vastab meie olemusele. Elementaarne, igal olemasolu silmapilgul meie teadvusse jõudev tõik on: mina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada. Minu elutahte saladus seisneb selles, et ma
ebaeetiline, seda näevad ka kliendid. Loomulikul selline ätmosfäär ei too ettevõttele kasumid. Ebaeetiline käitumine ei teki tühjalt kohalt. Nagu teised käitumisvormid organisatsioonis on ka ebaeetiline käitumine sümbioos valitsevast olukorrast, tasustatavusest, isiklikest erinevustest ja teistest faktoritest. Kui ettevõtet huvitab tööliste eetiline käitumine, siis peab ta astuma konkreetsid samme - looma eetika koodeksi, kehtestama kindlad tasud ja karistused, rõhuma juhtide eetilisele käitumisele ja suhtumisele, eetiliste konfliktide lahendamiseks korraldama ettevõttesiseseid programme jne. Tänu uurimistulemustele ja analüüsi abil saab teada, mida peab vältida, et sellist olukorda ei tekkiks ettevõttes. Eesmärgiks on saada teada - kuidas ebaeetilisust vältida ettevõtte kollektiivis. 8 2.1. Metoodika. Uurimus läbiviimiseks kasutan kvalitatiivse meetodid. Kvalitatiivse meetodi eesmärk on saada
korda ... . " Konfronteeruv juhul, kui kokkuleppest ei peeta kinni (viidatakse kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne. Otsene ja kaudne kehtestamine Linehan, M. ja Egan, K. : otsene kehtestamine ei pruugi olla teatud olukorras efektiivseim reageerimisviis (eriti isikutele, kes soovivad meeldida ja on teiste poolt hinnatud Väike vale? Oht eetilisele käitumisele. Kehtestava sõnumi sisu: Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) Mul on kõht tühi. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda.
Mõned kastid jäävad ka seisustest välja. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? karma (snskr karma ‘tegu’): India religioonide keskseid mõisteid – põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb k seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse k kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge
transtsendentselt (ld trancendens piiridest väljuv) Ideaal on tegelikkusest sõltumatu, üleloomulik, sealpoolne. Ideaali ülesandeks on juhtida inimest sealpoolsuse suunas. Albert Schweitzer (1875 1965) Põhiteos ,,Kultuur ja eetika" 1905.a. alustas meditsiiniõpinguid 1913.a. siirdus Aafrikasse 1952.a. Nobeli rahupreemia A.S. leiab, et euroopalik kultuur on sügavas kriisis: materiaalsus valitseb vaimsuse üle; ühiskond valitseb indiviidi üle; on kaotatud püüdlus eetilisele täiustumisele Eetika ei ole teadmine vaid individuaalne valik, tegevus, käitumine. Eetika tegeleb igavikuliste, teadus lõplike nähtustega. Eetika on piiritult avardunud vastutus kõige elava eest. Maailmavaade ja kogu kultuur peavad põhinema eetikal. A.S. eesmärk: põhjendada maailmavaate eetilisust; tegutseda indiviidi tasandil inimeselt inimesele, elavalt elavale. Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas
Väljaspool seisusi asetsevad “puutumatud”. Et sinna kuulujad teevad kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks. 23. Mis on karma? Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? Karma – teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Budismis, hinduismis ja džainismis usutakse, et olendi (inimese ja looma) iga tegu (mõte, kõne, käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje e teovilja (snskr karmaphala), mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (ātman) ühinemine maailmavaimuga (brahman).
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal
Turunduskontseptsiooni aluseks on tarbijavajaduste väljaselgitamine, mõistmine ning rahuldamine. Turunduskontseptsiooni kohaselt peavad vahetuse aluseks oleva pakkumise puhul kokku saama tarbijate soovid ja vajadused ning ettevõtte eesmärgid ja sihid (kasum). Sotsiaalse turunduse kontseptsioon - tuntud ka kui sotsiaalselt vastutustundlik turundus. Lisaks turunduskontseptsioonile (tarbijavajadused + ettevõtte eesmärgid) pööratakse selles oluliselt tähelepanu ka eetilisele, keskkonna-, juriidilisele ja sotsiaalsetele aspektidele. 6. Uued käsitlused: tervikkäsitlus, integreeritud turundus, suhteturundus, väärtuspõhine turundus, suust-suhu turundus. Tervikkäsitlus – et ettevõtte osakonnad räägiksid ühist keelt, on tarvilik erinevate osakondade ning tegevuste integratsioon. Tervikkäsitluse üks tähtis komponent on sisemine turundus, mille aluseks on põhimõte „müü
Miks te nii arvate? Stihhiliselt, sest (ideaalis) kasumit saab maksimeerida ainult kulusid minimeerides. Iga tootja tahab kasumit ning sellepärast on sunnitud toota kõige efektiivsemalt. 5.Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, sest keskendub kasumi saamisele. Utilitarism hindab teo õigsust, kui tagajärg on positiivne. Kasum kogu ühiskonnalt on positiivne tegu. 6.Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (põhi- ja alaprintsiip) Teleoloogiline, sest eesmärgiks on laenatud raha suurendamine. Utilitarism, sest mida rohkem raha sa saad juurde, Seda õnnelikum sa oled. 7,Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad, sest arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (Rootsi, Inglismaa), mis kasvab, kui su tulu kasvab. Tulu
Kui suudame näidata, et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigi inimeste jaoks kõikjal, siis oleme näidanud, et relativism on tõenäoliselt väär ja kitsendatud objektivism tõene. Selle kandidaadid: Kuldreegel; tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. Universaalse eetika otsinguil · Püüd näidata, et kuigi moraalireeglid ja- normid erinevad ajas ja ruumis, ei tähenda see, et peaksime pooldama eetilist relativismi. · Eetilisele relativismile vastanduvad nii objektivism kui ka pluralism. · Püüd näidata, et on võimalik identifitseerida universaalsed moraalsed väärtused, mida saab õigustada objektiivsetelt alustelt. Objektivismi poolt: · Inimloomus on ühtne, inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. · Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja- huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et neid rahuldada.
ühiskondliku praktikate käigus, järelikult on reegleid nii palju kui on erinevaid praktikaid. · kontekstide võrreldamatuse positsioonile: konkreetset tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Siia sisse on just kui kodeeritud kultuuride vaheline sõda Vastuväited eetilisele relativismile: Vastuväide ajaloolisele relativismile kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelist eetilise kommunikatsiooni võimalikkust
Eriti kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel orienteerub inimene deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Ut. õigus teada ja uskuda, et aktsiate kursid muutuvad vaba turu suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas reeglite põhimõttel, st ta moonutab infot aktsiaturu olemusest. tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad. tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi kui Tema tegevust võiks võrrelda kaardimängus kaartide Tarbija neli põhiõigust. Kas need on täiel määral kahjust
Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) · põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas · alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa)
meelelisusest, nii et kõik meie väärtused on selles tähenduses lõppkokkuvõttes irratsionaalsed. Nii ei saa mõistusotsus niisuguseid väärtusi ka elimineerida. Niisuguse paratamatu väärtustamisega on antud aga inimelu kõrgeim hüve ja püüdluste siht. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 Selline argumentatsioon omab hiljem pikka traditsiooni ja on omane ka sellisele uusaegsele eetilisele õpetusele nagu utilitarism. Tavapäraseks vastuväidetaks antud põhjendusele on tees, et pelgast faktist, et inimesed püüdlevad X`i, ei tulene veel see, et X`i peaks ka tingimata eetiliselt õigeks pidama. Seevastu peetakse eetiliselt õigeks mitmeid käitumisviise, mis pole isikliku naudingupüüdlusega seotud või nõuavad selle piiramist, nagu näiteks enda elu ohverdamine teiste eest või lubadustest kinnipidamine ka siis, kui neid võiks märkamatult
Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa).
viisist. H. Kelseni (jurist, õigusfilosoof, riigiõigusteadlane) tema arvates on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu on kirjas. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Dreier tähistab õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille tagab õigusnormide formaalne jõudmine õiguskoda. Vajalik on ka normi tulemuslikkus. 4. Õiguse idee (õiguskindlus, õiglus, eesmärgipärasus) Õiglus - Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei tähenda, et igaühele võrdselt, vaid pigem igaühele oma. Olemas kahte liiki õiglust: Ius commutativa ehk võrdustav õiglus, mis on peamiselt eraõiguse valdkonnas
Miks Te nii arvate? Stiihiliselt, kuna tegelikkuses on Pareto optimumil ka kitsaskohti: turukonkurents ei ole päriselt vaba, kasumit saab maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasumi saamise viisid ohustavad jätkusuutlikkust. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Utilitaarset, luuakse suurim hüve suurimale hulgale. Pareto optimumi seisukohalt toodetakse ühiskonnale maksimaalset tulu. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J. Calvin intressivõtmist? (nimetage nii põhi- kui ka alaprintsiip) põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas; alaprintsiip: utilitaristlik, kuna raha laenamine suurendab üleüldist hüve. 7. Kas arenenud majandusega riikide maksusüsteemid üldiselt diskrimineerivad õigust omandipuutumatusele? Miks te nii arvate? Diskrimineerivad küll, kuna arenenud riikides on tavaliselt progressiivne maksumäär (nt Rootsi, Inglismaa).
lunastatakse vaid halvema sünniga. Vaesust ja õnnetust selles elus peetakse karma seaduse täitumiseks ja eelmises elus halvasti elatu tagajärjeks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni. Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja aatmani ühinemine Brahmaniga moksa ehk vabanemine. {karma India religioonide keskseid mõisteid põhjuse ja tagajärje seadus. Olendi (in ja looma) iga tegu (mõte, kõne käitumine) kutsub esile vastavalt selle teo eetilisele väärtusele vastava tagajärje, mis avaldub olendi tulevastes taassündides ja uutes kehastumistes kas siis loomana, jumalana, pooljumalana, igavesti näljase vaimuna, põrguolendina või inimesena. Inimesena sündimine on parim kehastumine. Hinduismis inimene vabaneb karma seaduse toimest ehk ümbersünniahelast positiivse karma kuhjumise, budismis oma meeleplekkide enesele teadvustamise ja ületamise kaudu. Hinduismi järgi on eesmärgiks inimese hinge (atman) ühinemine
Igal inimesel on õigus elule - see on inimese staatuse ja inimeksistentsi lahutamatu osa. Religioosse ilmavaatega inimesed kaitsevad elu pühaduse kontseptsiooni selle alusel, et elu on oma olemuselt jumalik. Kuid ka looja olemasolu eitajad võivad eutanaasiasse sama rangelt suhtuda. Pole sugugi raske konstrueerida utilitaarseid argumente toetamaks arvamust, et kui lubatakse elu võtmist, siis mõjuks see suuremale osale ühiskonnast destruktiivselt (1., lk 139). Eelpool kirjeldatud eetilisele ja teoloogilisele vastuolule tuleb Sootaki arvates lahendust leida teoloogilise ja eetilise aspekti kompromissis - kui me tunnistamegi, et inimese elu on Jumala käsutada, siis toimub see a) osaliselt looduslike, bioloogiliste protsesside kaudu ja b) teisalt inimese mõistusliku vabaduse vahendusel. Seega peab inimene ise lahendama järgmised küsimused: 1 otsustama ise oma elu üle, 2 nõudma oma surma teistelt, 3 jätta oma surm teiste otsustada (2., lk 24). EUTANAASIA MÕISTE
efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see deontoloogiline printsiip. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda.
mõistuslikud olendid ja mitte aheldatud meelelisusesse. Veel enam maises elus näeme, et õnn mis üksikule saab osaks ei ole sõltuv tema vooruslikkusest. Kui eetilise seaduse hääl meis kõneleb ja nõuab, et me ei püüdleks üksnes maise õnne poole - see oleks rohkem osavuse kui vooruse küsimus - vaid et teeksime head eetilises tingimatuses - niisiis püüdleksime väärilise õnne ( Glückwürdigkeit) poole - siis peaks olema ka sealpoolne elu eetilisele isiksusele õigluse mõttes. Kuidas vöiks õiglustunne püsida, kui me ei tunneks oma südames, et see elu on ainult osa elust, see maine unenägu ainult avamäng uuele sünnile, uuele ärkamisele, kui me hämaralt ei aimaks, et järgnevas ja pikemas elus hüvitatakse kõik? Samuti annab praktiline mõistus meile kindluse Jumala olemasolust. Teoreetiline mõistus seda anda ei suuda. Konsekventne moraalne tegutsemine pole võimalik ilma usuta vabadusse, surematusse ja Jumalasse
efektiivsusega täieliku informatsiooni tingimustes. Kui on loodud soodsad tingimused (tööjaotus,...) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see utilitaarne. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). seda võib vaielda. Täpset vastust ei tea (T) Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Tegemist on deontoloogilise printsiibiga. Omandiseos tekib, see on õpikus kirjas, aga pole öeldud, et tegemist oleks deontoloogilise printsiibiga
Tooge poolt- ja vastuargumente. Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, vastavalt millele moraali printsiibid on ajaloolised ja kultuurisõltlased. Toetub konstruktivistlikule positsioonile. Väidetakse, et kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate käigus. Moraali reegleid on niipalju kui on erinevaid praktikaid. Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile. Tegu on mõtekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväited eetilisele relativismile : Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatus töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga
annaabi.ee 
