1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
Mis on hea Aristotelese eetika järgi? Aristoteles peab oma uurimuse eesmärgiks leida, mida tähendab õnn erinevate inimeste jaoks. Ta nimetab inimese tegutsemise eesmärgina hüve saavutamist, mis tähendab aga hüvedele vastavaid toiminguid. Praktilises elus ei saa vaadelda eesmärki tegevusest eraldi -- eesmärgile viivad üksikud toimingud moodustavad osa sellestsamast eesmärgist. Aristoteles on öelnud:"Hüve olekski see, mida tegutsemisel saavutatakse /.../ see mida järgime ta enda pärast, mitte vahendina muu jaoks" Aristoteles tegeleb eetikaküsimustega analüütiku vaatekohalt. Võib öelda, et ta küll vaatleb moraali, kuid ise ei moraliseeri. Kui jagada eetikaalased käsitlused ettekirjutavateks ja kirjeldavateks, siis Aristoteles kaldub kindlalt viimase suunas, olles pigem vaatleja ja analüüsija, kui näpuga näitaja ja manitseja. Aristoteles ise ütleb, et õnn seisneb riigi majanduslikus sõltumatuses, kui elu on meel...
JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja moraali vahekord, tänapäeval eelkõige judaistliku religioosse eetika ja tavamoraa...
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid:
Minu eetiline Eesti Vabariik Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Kirjutan siin essees spetsiifilisemalt poliitilisest eetikast. Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsutile ja Tallinna linnaplaneerimisameti juhataja Toomas Õispuule kuulunud ettevõte tegeles lõhkeaine veoga Liibüasse, see pole ju kohe kindlasti eetiline ? Meeste äripartnerid olid Arco Vara asutajad, Arti Arakas ja Richard Tomingas, kes ostsid laeva, mille Vitsuti ja Õispuu firmale välja rentisid vaid 1 krooni eest, mehed oli mõlemad osanikud laevafirmas nimega ,,Eastern Shipping Group".
Aristoteles “Nikomachose eetika” Hüvest, loomutäiusest, naudingust, eneseväärikusest, õnnest. Mõned samastavad õnneliku juhuse õnnega Õnn paistab aga olevat jumalik isegi siis, kui ta pole jumala saadetud, vaid on saavutatud kas loomutäiuse, teatud õpimise või treenimisega. Inimese toimingutes ei esine mitte millegi juures nii suurt sihipärasust, kui seda on loomatäiusele vastava toimevõime juures On selge, et loomutäiusega seotut tuleb vaadelda inimesega seosesm sest me uurime ju inimese hüve ja inimese õnne. Inimese loomutäiusest ei räägi me aga mitte seoses keha, vaid hingega ja nimetame ka õnne hinge toimimisvõimeks. On kaht liiki loomutäiust: üks mõistuslikkuse ja teine eetose juurde kuuluv. See, mille kaudu ja mille abil igasugune loomutäius tekib ja hävib, on üks ja see sama nagu ka kunsti puhul: kaarat mängides võib sündida ju nii hea kui halb kitaaramä...
eetilises palges tuleneb sellestki, et Jumalasse uskuva inimese käitumist suunab teadmine, et kui ta ka teistele inimestele vahele ei jää siis Jumal ometi näeb kõike, mis ka salajas tehtud ja tasub varem või hiljem siin või sealpool surma. Jumalatu inimene arvestab üksnes teistele inimestele vahele jäämise võimalusega või et inimliku kohtu ette ei satuks. Seega kuivõrd tänapäeva maailmas, meie ühiskonnas, ei valitse enam üks ja ainus arusaam eetikast, siis tuleb meil leida õige käitumisviis paljude erinevate võimaluste hulgas. Üks võimalus on järgida kristlike-judaistlike eetika põhimõtteid, mille keskmes on sajandeid olnud kümme käsku. Meie maal hakati rahvale ristiusku (ka eetikat) õpetama läbi jutluste juba 13 sajandist peale, mil meie maa ristiusustati. Ent korrapäraselt ja palju edukamalt hakati rahvast õpetama kristliku eetikat tundma ja oma elus järgima alates 17
Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas Võõrsõnade leksikoni järgi on eetika kõlblusõpetus mis uurib hea ja halva, õige ning vale mõisteid ja suhteid. Eetika olemuse üle on inimesed juurelnud läbi ajaloo. Põhjused, miks eetika üle on mõeldud nii minevikus, mõeldakse olevikus ja hakatakse kindlasti edaspidi mõtlema ka tulevikus, on tingitud sellest, et kõik inimesed soovivad alati olemuselt olla head ja õigustada oma tegusid. Oma tegudele üritavad või on üritanud õigustust leida ja seeläbi head paista nii kurjategijad (näiteks 13. sajandi Inglismaa lindprii Robin Hood õigustas oma tegevust sellega et ta röövis rikastelt ja jagas vaestele) kui ka ebakompetentsed silmakirjalikud arstid (annavad näiteks Hippokratese vande mis kohustab neid abivajajat küll alati aitama, kuid samas peseb see vanne neilt ka vastutuse juhul kui abivajaja seisund arsti käe läbi ei parane). Lisaks ka nii mineviku suured juhid (näiteks 16. s...
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli...
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Mis asi on eetika või mida ta määrab inimese elus? Eetika määrab ära inimese elus, mis on hea ja mis on halb või kuri, mis on õige ja mis on väär ning mis on üldse inimkonna eesmärk ja kuhu tahetakse sellega suunduda. Samas eetika ainult ei vaatle inimese elus, ta pigem ütleb, kuidas inimene peaks käituma ja juhendab mis ja kuidas peaks olema. Kui rääkida eetikast, siis sellest on raske rääkida, kuna eetika on väga lai mõiste. Kui nüüd uurida internetist igaltpoolt, siis eetikast leiab igasuguseid tõlgendusi. Leitsin, et eetika jaguneb 2 valdkonnaks. Esimene valdkond on teoreetiline valdkond. Püüdsin siis uurida, millega tegeleb teoreetiline eetika. Ta tegeleb selliste küsimustega nagu, et kuidas üldse inimkond saab teada elus, mis on hea ja halb. Kas inimene on enda jaoks hea ja halva välja mõelnud või on see temaga kaasa antud
Samuti on kuritahtlik jälitamine ebaeetiliseks käitumiseks EETIKA KASUD Eetika on oluline kõigi inimtegevuste osa, muutudes pidevalt järjest tähtsamaks. Eetika saab alguse üksikisikust, kes teeb iga päev moraalselt olulisi valikuid ja otsuseid, tehes neid paremini või halvemini vastavalt oma väärtustele, teadmistele, oskustele ja tõekspidamistele. Eetilised inimesed moodustavad eetilise ühiskonna. Teadmised, oskused ja arusaamine eetikast avalduvad inimese igapäevaste otsuste ja tegevuste kaudu, eriti aga selle kaudu, kuidas ta käitub konflikti olukorras, kuidas ta tuleb toime probleemide lahendamise ja konfliktide juhtimisega. Tihti ei mõjuta inimese, eriti ettevõtte juhi tegu ja otsus mitte ainult teda ennast ja tema lähedasi, vaid ka kogu ettevõtet ja vahel isegi tervet ühiskonda. Eetiline käitumine ja vastutustundlik tegevus on kriitiliseks võtmeks jätkusuutlikule ja elukestvale tegevusele (Kooskora, M
väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline. Naturalistlik eksitus Avatud küsimuste argument Hea on defineerimatu Headus kui mittenaturaalne omadus Moraaliteadmine Moore’i eetikast sai tõuke metaeetika. Tema eeriline intutsionism oli algul väga populaarne, hiljem aga illmnesid selle raskused. Moore’i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti Alasdair Mclntyre.
Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel.
Küsimus 1 Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuures Vali üks: a. tuleb vahet teha kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel b. ei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Õige vastus! Küsimus 2 Aukartusel elu ees eetikast lähtudes Vali üks: a. võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks) Õige vastus! b. tuleks järjekindel olles loobuda üldse loomsest ning taimsest toidust, sest need eeldavad elu hävitamist Küsimus 3 Millised on järgmiste filosoofide arvamused? David Hume Moraal põhineb osavõtlikkusel, kaasatundmisel Immanuel Kant Eetikal pole kasulikkusega midagi ühist
olevat. Vahet teeb selline inimene üksnes paratamatuse sunnil ja igal konkreetsel juhul eraldi, kui olukord nõuab talt otsustamist, kumb elu tuleb ohverdada teise päästmiseks. Neil juhtudel annab eetiline inimene endale iga kord aru sellest, et ta käitub subjektiivselt ning suvaliselt ja peab kandma vastutust ohverdatud elu eest. Inimene, kes juhindub aukartusel elu ees põhinevast eetikast, kahjustab ja hävitab elu üksnes paratamatuse sunnil, kui see on vältimatu, mitte kunagi mõtlematusest." Foorumile esitaksin nüüd kaks küsimust: 1. Kas taimetoitlaste veendumused (vt nt www.veg.ee ) on Albert Schweitzeri vaadetega kooskõlas või on tegemist hoopis erinevate seisukohtadega? 2. Kas karusnahavastaste veendumused (vt nt http://www.loomadenimel.org) on Albert Schweitzeri vaadetega
Vabandame Teie ees, et kauplusetöötaja oli pealetükkiv teenust pakkudes. 3. Käesolevaga teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna poolt vastava rahalise ressursi eraldamise järel Teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna rahalise ressursi eraldamise järel. HARJUTUS 2: Sõnasta lühemaks 1. Politsei kutsuti Saturni nimelise kohviku juurde. Politsei kutsuti Saturni juurde. 2. Esinejatest rääkis politseitöö kutse-eetikast abiprokurör Abiprokurör rääkis politseitöö kutse-eetikast. 3. Mis puutub ärinime tõlkimisse eesti keelde, siis see ei ole lubatud. Ärinime tõlkimine eesti keelde pole lubatud. 4. Seda tapeeti on kolmes erinevas värvitoonis. Kolmes erinevas värvitoonis tapeeti. 5. Käesolevaga teatame, et antud küsimustele vastuse leidmiseks kokku kutsututava koosoleku teiepoolne aeg meile ei sobi. HARJUTUS 3: Kuhu panna koma? 1
teame meie · hoolitseda raamatukoguhariduse eest ja arendada seda nii, et me annaksime edasi meie kutseala parimad väärtused ja praktika · olla oma raamatukogude head hooldajad nii,et me pälviksime oma teenindavate kogukondade lugupidamise Teenindamine: · kindlustada, et kõik meie tegutsemisviisid ja protseduurid oleksid hingestatud indiviidide, kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast · hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi Intellektuaalne vabadus: · järgida oma tegevuses ideed, et vabaks ühiskonnas peavad kõik inimesed saama lugeda ja näh kõike, mida nad soovivad · kaitsta meie kogukondade intellektuaalsel vabadust · kaitsta vähemuse vaba arvamust · teha raamatukogu võimalused ja programmid kõigile kättesaadavaks Ratsionalsim:
inimestele väga omane enesekaitse mehhanism. Kehtivat süsteemi legitimeerivad väited, mis rõhutavad õiguse ratsionaalsust ja efektiivsust, sisendavad kindlustunnet- need aitavad ebameeldivat vältida ja kohutava reaalsuse ees silmad kinni pigistada" (P. Jõgi 1997, lk 98). Viimaste aastakümnete uuemaid suundasid õiguses on kommunitarismi õiglusteooria. Kas inimestes on viimaks ärkamas revolutsiooniline teadvus? Aina rohkem räägitakse õiglusest ja eetikast. Kutsestandardites on eetika sisse toodud kui tähtis element töötegemise väärtuste juures. Iseenesest kõlab sotsialismi tees ju igati õiglaselt: ,,Sotsialism- ühiskonnakorraldus kus igaühelt võetakse tema võimete kohaselt ja igaühele antakse tema töö alusel (T. Strenze loenguslaidid ,,Sotsioloogia ajalugu- tänapäeva sotsioloogia teooria"). Veelgi paremini minu arvates kõlab minu arvates T. Strenze loenguslaididelt loetud kommunismi tees: ,, Igaühelt
parima viisi. Kindlasti ei sobi õpetajaks see, kes hindab pealiskaudsust ja inimesi, kes ei viitsi ise mõelda vaid lasevad seda teistel enda eest teha. Eetikakoodeks lähtub kõige rohkem kohustuste-eetika teooriast. Sest oluline on austus teiste vastu, olgu siis need kas kolleegid või õpilased. Samuti on oluline ausus ja oma lubadustest kinni pidamine. Seega ongi õpetajaamet eetikakoodeks suuresti lähtunud deontoloogilisest eetikast. Näiteks ei sobi õpetajametisse see isik, kes alatihti ise satub konfliktidesse või ei pea tähtaegadest kinni, sest õpetaja, kes paneb paika kindla kuupäeva, millal töid hindab ja teeb seda siiski paar nädalat hiljem, ei ole oma ametit väärt.
, mil saavutati võit sarmaatide hõimu üle: Ämblik püüdis kinni kärbse ja on uhkust täis, mõni teine jänese, mõni teine metssead, mõni teine karud, mõni aga samaadid.Kas ei osutu nad röövleiks, kui uurid nende põhilauseid? Tema "Meditatsioonide" olulisus seisneb seal kajastuval praktilisel ja aforistlikul stoitsistlikul sõnumil. Sellel stoitsistlikku filosoofiat käsitleval teosel puudub kindel ülesehitus, kuid sellele vaatamata esindavad sealsed mõtted näidet elamise eetikast: õpetustest, mis on lähemal religioonile kui filosoofilisele arutlusele. Stoitsistlik filosoofia keskendus peamiselt iseenda ja universaalse olemusega kooskõlas elamisele. · Stoitikute arvamuse kohaselt püüdlevad kõik "hingelised olevused" enda püsimajäämise poole. Mõtlemisvõime on see, mis laseb meil,võrreldes meie loomalikest instinktidest lähtumisega, valida suurema täpsusega seda, mis on meie tõelise olemusega kooskõlas.
Kuid see paneb mõtlema, et kui pikk on see aeg, kui inimene saab toimetada geoloogiat kahjustavalt. Ilmselge on see, et inimkond on oma tarbimisest tingitud hävitustööga ületanud kliimamuutuste, liikide hävinemise piiri. Kardetakse, et inimkonna ajastu võib peagi läbi saada ja peagi on saabumas uus Jääaeg. Inimene on olnud juba kaugetel aegadel maailma keskpunktiks. Ta on valitseja, kes saab muuta geoloogilisi protsesse nii tahtlikult kui ka tahtmatult. Tema eetikast ja arusaamadest sõltub see, kas elusolendid ja Maa elavad edasi või on määratud hukkumisele. Optimistlikumad teadlased siiski usuvad, et inimesed suudavad ennast kätte võtta ja muuta praegust kurba olukorda ja elu Maal jätkub. Kuigi meie oma pisikeses riigis ei oska päris hästi ette kujutada kogu seda geoloogiliste muutuste agooniat, siis oleme ka meie selles vastutavad.
Autor pani mind mõtlema Inimmõistuse ja loodusseaduste vaheline tasakaal kipub vahel paigast nihkuma. Samuti pole võimalik kindlalt määratleda, mis on õige ning mis vale see kõik lähtub ajastust, sellekohasest moraalist ja eetikast. Kuid ajalugu hõlmab ka selliseid seisukohti ja arusaamasid, mis püsivad kõikumatult sajandeid, ent leidub ka küsimusi, millele nii filosoofid, teadlased kui ka kirjamehed on keskendunud vastuseid saamata. Kas inimese saatus sõltub ainult tema tegudest ja valikutest või sisaldab see ka teatud hulgal ettemääratust? Raskolnikovi tegelaskuju vastandab neid kahte seisukohta. Pealtnäha on tegemist igati tubli kodanikuga, sellele vihjab ka tema ema ja õe armastus ning lugupidamine
Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku vi loomingu eksponeerimisega. Selline käitumine võib tunduda normaalne, kuid kohustuse-eetika järgi ei ole õige järjepanu pritsida mõnd inimest sopaga ajalehes. 5. Ajakirjanik, kogudes materjali avaldamise/edastamise jaoks, peab teatama vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande/jaama juurest. Soovitav on teatada ka, mille jaoks informatsiooni kogutakse. Tagajärje-eetikast lähtudes on nii kõige parem. Vestluspartnerile ei pruugi teatud ajalehed meeldida poliitilistel/majanduslikel kaalutlustel ja tal on õigus intervjuule EI öelda, kui ta peaks seda tahtma. 6. Ajakirjanik ei vi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu vimalikke tagajärgi. Tagajärje-eetika: Nii on eetikakoodeksis kirjas, kuid kahtlen, et enamus ajakirjanikke sellest lähtub. 7. Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad
tervise juures tänavu jaanuarini, mil tal diagnoositi liigesepõletik. Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutava dr. Patrick Dixoni sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Ka Dixon rõhutab, et Dolly oli küllaltki noor loom. Dixonile sekundeerib Suurbritannia Kuningliku Seltsi tüviraku-uuringute ja terapeutilise kloonimise töörühma juht professor Richard Gardner
kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad lapsed kiinduvad kergesti ning lahkumine võib olla üsnagi emotsionaalne mõlemale poolele. Meie, sotsiaaltöötajana, peame juhinduma seadustest, ühiskonnagruppidest, eetikast ja süda peab samuti olema õigel kohal. Kasutatud kirjandus Anne Tiko, Peeter Pints 1997 ,,Inimkäsitlused ja eetika sotsiaaltöö lähtekohana,, Sotsiaaltöötaja kutsestandard 2001 http://raulpage.org/koolitus/kutsestandard.html 3 4
Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul väljakujunemisel seadusandlus. Erinevad eetikakoodeksid erinevates ühiskondades. Insenerieetika kui alamhulk üldisest eetikast. Insenerieetika koodeksites esinevad inseneri kohustused erinevate ühiskonnagruppide ees: · ühiskonna kompetentne, usaldusväärne, eetiline, vältima mistahes liiki kahju · tööandja aus, lojaalne, ärisaladust hoidev, informeerib huvide konfliktist, kui see võib tööandja huve kahjustada
saa enam loodusesse suhtuda. Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16] Kasutatud kirjandus 1. Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003 2. Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000 3. Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey, T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996 4. Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003 5. Globaalprobleem. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid 6. Eetika. Kättesaadav: http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.htm
saj. eKr). Eetika on oma olemuselt normatiivne teadus ta ainult ei vaatle inimestevahelisi suhteid ja käitumisi, vaid ütleb ka, kuidas peaks käituma ja olema. Kõik eetika küsimused on nn. ,,on- peaks" pinges. Eetika uurib inimese käitumist, mis on hea ja õige ning mis halb. Käitumisjuhiseid ja reegleid vaadeldakse läbi moraali (ld k vastand sõnale 'ethos'), kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1
Kanti eetika · 1. Kanti eetika · Moraali metafüüsika alused, · Praktilise mõistuse kriitika, · Moraali metafüüsika. · 2. "Kanti eetika" - see on teatud tõlgendus Kanti eetikast · 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused
harmoneeruma. Samuti nagu nad peavad harmoneeruma ka auto kasutajaga. See kõik viitab rohkem auto funktsionaalsuse otsingutele. Minoru Tanaka, kõige enimmüüdud autode disainer, seletab jaapani autotööstuse edu jaapanlaste traditsioonide, korrektsuse, puhtuse- ja kunstiarmastusega. Välismaalased on sageli üllatunud, et jaapanlased peaaegu kunagi ei sõida määrdunud autoga, isegi kui ilmastikutingimused on halvad see on osa jaapanlaste eetikast. Nad lihtsalt vaatavad oma autosid kui üht osa oma elukeskkonnast. Nii nagu nad ei suuda taluda korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt 2 nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti.
Kurb, kui mõni sotsiaaltöötaja end jumalana tundma hakkab, kui satub joovastusse võimust, mida pakub töö, kus saad kellegi elu üle otsustada...Kõigil meil on ehk meeles sotsiaaltöötaja Tudust, kes leidis ja ENDA arvates tegi õigesti, pannes kaks pisikest last venekeelsesse hoolekandeasutusse.. Alati peab püüdma leida parim võimalik lahendus. Meie sotsiaaltöötajana ei ole kunagi ega saagi olema oma töös ja otsustes vaba, vaid me peamejuhinduma seadustest, ühiskonnagruppidest, eetikast. Inimeste väärtused muutuvad, abivajajad muutuvad ning ka sotsiaaltöötajad muutuvad aja ning ühiskonnaga, üks aga ei tohi muutuda ikka peab jääma ausaks, erapooletuks, kohusetundlikuks. ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda" nii ütleb lause pealkirjas. Tegelikult see ju nii ongi. Sotsiaaltöötajana peame suutma vahet teha, kas inimene vajab tuge või abi, me peame uskuma headusesse ning austama inimõigusi. Sotsiaaltöötajal peavad väärtused olema
kui ka võimeid analüütiliseks mõtlemiseks, kuid ta ei hakka seda tausta esile tooma. Teooriast poleks mingit kasu. Seda suunda esitab näiteks Nicholas Rescheri teos Unpopular Essays on Technological Progress (Rescher 1980). Minu kolmas näide juhib meie tähelepanu Urpo Harva teosele Hyvä ja paha, praktisen etiikan ongelmina (Harva 1978). Harva osutub kaasaegseks filosoofiks, kahjuks aga annab ta samas juhtumisi eksitava kujutuse praktilisest eetikast: ta väldib seisukohavõttu enda esitatud probleemide suhtes; seega jätab ta kõrvale just need asjad, mis moodustavad praktilise eetika tuuma ja mis aitavad motiveerida selle uurimist muutuvas maailmas. Tundub kuidagi kummaline, kui eluliselt tähtsaid moraalikonflikte üksnes tutvustatakse köitvalt ja arukalt, keeldudes samas võtmast nende suhtes seisukohta. Selgitan hiljem oma sellist nägemust. II
Nt. "Ära valeta!" või "Valetamine on vale, väljaarvatud juhul, kui see toob kaasa suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees. Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud. Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui
11. Kas usk soosib moraalset elu? Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed. Mõned arvavad, et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata. Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel! Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks. 12. Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus? 1) Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske) 2) Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi) 3) Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes) 4) Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks) 5) Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad)
Ühelgi neist ei ole tõelise kiriku vaimu ja tihti arvatakse, et nad ei konkureerigi omavahel. Usundite ilmikutest harrastajad Hiinas ütlevad, et „kõik kolm usundit on üks ja sama“. Küllap oli konfutsianism esimene Hiinas kujunenud ideedesüsteem, kusjuures selle mõju on olnud suurem kui ülejäänud kahel. Konfutsianismi võiks kirjeldada kui kodanikuhumanismi, mis tegeles eeskätt inimeste ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st
lihtsam. Mulle ei meeldi keerutada ja teha asju keerulisemaks kui nad on, seega hindan inimestes otsekohesus. Tähtsad on inimese enda motiivid ja iseloomuomadused, kui nad tegusid toime panevad, seega nõustun kohati vooruse-eetika põhimõtetega. Olen veel oma väärtuste ja eetikapõhimõtete otsinguil, seega on nad pidevas muutuses. Seda võin siiski öelda, et eetiline on tegu siis kui ta on antud inimese jaoks eetiline. Igal inimesel on oma arusaam eetikast ja kui see ei ühine teiste omaga, ei saa tegu kohe ebaeetiliseks tembeldada.
nende pattudest. Kristus on nende lunastaja. 6) igavene elu: see, kes usub Kristuse kuulutusse ning võtab vastu tema õpetuse pärib igavese elu. 7) Paradiis: Kristlased usuvad, et igavene elu on paradiis 8) Põrgu: Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel - "Armasta oma ligimest nagu iseennast"/ Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks - üks küsimus tuleb ilmselt kindlasti: "Mis on kuldreegel" Kristlik elu - ristimine (mis on, mida tähendab), konfirmatsioon/leer, leerikool, abielu, surm, mungad, nunnad, jumalateenistus
Dolly loojaks olid Ian Wilmut, Keith Campbell ja kolleegid Roslini instituudist Sotimaalt. Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem. ,,Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele"(Maailma esimene 2008) Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused(kopsuhaigused) esinevad just vanemail loomadel, eriti laudaspeetavad, see on täiesti tavaline. Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks. Ta on oma
Selline traditsiooniline isanda voli püsib eeskätt tänu asjaolule, et alamate kuulekus on põhimõtteliselt piiritu. Seega saab isanda tegevus olla kahesugune. Esiteks selline, mida traditsioon ei piira või teiseks olla seotud traditsiooniga. Kui teisel juhul järgib isand formaalseid põhimõtteid, siis esimesel juhul võib isand vabalt, vastavalt isiklikule sümpaatiale, välja näidata nn soosingut. Nii lähtuvad ka tema põhimõtted eetikast, õiglusest või kasust. Samas kui isand eirab traditsioonilisi võimupiire, võib kergesti tekkida alamate vastuseis, mis on suunatud isanda isiku, mitte aga süsteemi kui sellise vastu. Sedasi ongi traditsiooniline domineerimine tuginetud mineviku pretsedentidele ja orienteeritud reeglitele. Olen täielikult nõus Weberi kirjeldusega traditsioonilisest domineerimisest. Nimelt esineb sellist valitsemisviisi ka tänapäeval. Näiteks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis,
tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he vhetuntud vene ajaloolase tdest - see tuletab talle meelde, kui vhe on tema petusel igest elust ja eetikast tegelikku mju. Direktor pakub Martinile uuest ppeaastast inspektori kohta. Tuues ettekndeks tulevast ametikrgendust ja soovi phendada Sokratesest raamatu kirjutamisele loobub petaja abikaasa ja trega koos Narva-Jesuusse puhkama sitmast ning jb nende linnakorterisse. Raamat Sokratesest on plaanitud nitama kaasaja inimestele, kuidas filosoof talle mratud surmaotsust trkumata ja hirmuta vastu vttes ji tegelikult vitjaks oma vaenajate ja olude le. Sokrates ootas 30 peva surmaotsuse
vaidlustav küsimus, siin tuleb vaadelda, missuguses kontekstis kasutada sõna ,,loob", sest luua saab mitte ainult materiaalses mõttes, aga ka vaimses, niisugune mõte on võimalik välja tuua Weberi tsitaatidest. Need kaks lähenemist, justkui täiendavad üksteist, kui heita välja Marxi ateistlikud väited ning valida välja tema rahulikumad tööd Nende ühiseks jooneks on see, et nii Marx kui Weber uurisid ja rääkisid religiooni eetikast, sest religioon ei seisne keeludes, vaid õpetab inimest ühiskonnas käituma. See tõestab omakorda seda, et usul on mõju ühiskonnale. Kui isegi selle eetilistest kujutustest peaksid kinni vaid väike inimgrupp, siis see oleks peaasjalik resultaat, sest need inimesed astuvad sotsiaalsesse vahekorda teiste ühiskonna gruppidega, need omakorda võtavad neilt üle, kui aga mitte, siis kannavad informatsiooni kolmandale isikule jne. Niisugusel moel religioon tungib ühiskonda pidevalt
annab turulise eelise II. Lühike arutlus /essee/ Eetika olemus ja tähtsu(insenerieetika ja koodeksit) Ühiskond vajab eetikat sama palju nagu inimene vajab igapäeva eluks süüa. Eetika on see mis määratleb ära meie käitumise vastavas ühiskonnas või kogukonnas. Eetika näitab ära kuidas ja miks peaks inimene ühel või teisel viisil käituma vastavas olukorras. Kõige rohkem leiame eetilist käitumist poliitikas. Poliitika ongi suurel määral sõltuv nii eetikast kui ka demagoogiast. Eetika roll poliitikas on väga suur, kuna poliitikud peavad teadma kuidas mingis olukorras käituda, kuna poliitikud on meile kui eeskujud, kes võtavad vastu tähtsaid otsusi vastu riigikogus ja sellest sõltub meie elukäik. Rääkides eetika tähtsusest ja olemusest meie keskel, siis saame tõdeda, et eetika määratleb ka ära millisesse keskkonnakihti me kuulume, mida madalam on elukäik, seda vähem me leiame ka eetilist käitumist sellest.
„Kommunikatsioon on lõputa protsess, lausungite ahel, milles iga lüli inspireerib suhtlemist jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida rääkija öelda soovis (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 27).“ Õenduse kui tervishoiu valdkonda kuuluva kutseala roll ning vastutust tervishoiusüsteemis ja ühiskonnas on üüratu. Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi.
Selleks on põhjus puuduvad süsiniku aatomid. Roslini Instituudis töötav teadlane Lorraine Young oma kolleegidega on näidanud, et kui laboris lambaerüoga manipuleeritakse, siis see kaotab mõned geenide külge kinnitatud metüülrühmad (CH3 rühmad). Arvatakse, et see mõjutab kui aktiivselt geenid valke tootma peaksid. See omakorda otsustab looma ellujäämise.[3] Kuid Dolly surm näitab, et kasutatud kloonimistehnika oli ,,ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutav dr. Patrick Dixoni sõnul näitab kloonitud lamba surm, kui palju on veel kloonimisega seotuid vastamata küsimusi ja kui vastutsutundetu oleks kloonida inimest. Wilmuti rühm tunnistab, et tulemused on enamasti olnud ,,frankensteinlikud" ja nii suurt edu kui Dollyt saatis juhtub harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik on noorelt surnud. Enamus sureb kohe pärast sündi. See näitab, et 1990. aastail
EETIKA AJALUGU Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti kindlasti juba Vana-Kreekas Aristotelese, Sokratese ja Platoni jt poolt. Alustades sellega, millised voorused on kõlbelise elu aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine
mida õpetaja peab enesele enda töö spetsiifikas teadvustama ning analüüsima erinevatest külgedest, sest need valitud punktid on aluseks õpetamistööle. 1.2 Õpetaja eetikaprintsiibid Õpetaja olla tähendab kutset, kutsega kaasnevat staatust ja eriala spetsialisti ning ametit konkreetses asutuses, kus õpetaja kutsekäitumist reguleerivad eetikaprintsiibid. · Õpetaja Õpetaja juhindub enda kutsekäitumises kutse-eetikast. Õpetaja on teadlik enda missioonist. Õpetaja peab omama adekvaatset enesehinnangut ja sisemist vajadust ning motivatsiooni enesearenguks. Õpetaja oskab ja suudab kuulata, vaadata, mõelda ja 6 analüüsida. Õpetaja omab füüsilist ja vaimset, intellektuaalset ja emotsionaalset ning kõlbelist tasakaalu./ Õpetaja kutse-eetika, 2004.a./
"Eetika ja juhtimine on tihedalt seotud. Ärijuhtimine tähendab õigete otsuste tegemist. Ja eetika tähendab samuti õigete otsuste tegemist. Mis vahe neil kahel on? Juhtimine keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad organisatsiooni, samas kui eetika keskendub sellele, kuidas tehtavad otsused mõjutavad kõike. Juhtimine opereerib spetsiifilises kontekstis organisatsioonis, samas kui eetika opereerib üldises kontekstis maailmas. Juhtimine on seega üks osa eetikast. Ärijuht ei saa teha õigeid otsuseid ilma, et ta mõistaks juhtimise olemust spetsiifiliselt ja eetika olemust üldiselt. Ärieetika on juhtimine, mis toimub päris maailmas. Just sellepärast peaksid ärijuhid eetikat õppima." (Hooker 2003) Ettevõtte eetika on seotud sellega, kuidas organisatsioon või ettevõte tegeleb olukordadega, mis vajavad moraalseid otsuseid. Äriline tegevus nõuab arvukaid otsuseid igapäevaselt - kõik, mis
enamus inimesi vabatahtlikult ühtede kõigiti mõistlike hoolitsevate ja niiöelda "inimlike" reeglite järgi[2]. Et meie püüame pidevalt nende maade hulka ja eurooplasteks saada, siis tuleb meilgi nende reeglite järgi elada (seda enam, et oleme nendega koos ju olnud ja need reeglid on juba praegu paljudele meist meeldivad, arusaadavad ja omased). Paraku on meie siinsed olud ja lähiajalugu olnud nii heitlikud ja kiiresti muutuvad, et palju 2. maailmasõja eelsest eetikast on pöördumatult läinud ja palju nõukogude-aegsest suhtumisest veel alles ning seda nii positiivses kui ka negatiivse külje pealt. Seetõttu võiks küll päris illusoorne arvata olla, et mõne aastaga saab kujuneda ja stabiilselt toimima hakata üks uus eetiline normistik, mis efektiivselt toetaks ja realiseeriks meie rahvuslikke huvisid [3]. Meie eetika etaloniks näib praegu olevat üks kujuteldav isik, kes on sisult rahvuslik ja
Mind väga vihastas, et kuidas saab keegi nii käituda, inimestega, kes ei ole teinud midagi halba. Saate lõpus, kui lapsed olid ilusti kodus, tulid mulle pisarad silma, lugu oli lihtsalt nii liigutav. Kahjuks järgmine päev ma pidin jälle kogema halbu uudiseid. Internetist seda lugu lugedes sain ma teada, et sotsaaltöötaja pidi ikka alles tööl olema. Ma ei mõista kus on õiglus, ta tuleks kohe vallandada. Tema käitumine oli väga vale, eetikast ja väärtusest ei ole ta arvatavasti midagi kuulnud. Sellest on väga kahju, et maailmas leidub ebaõiglaseid inimesi. ,,Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda" nii ütleb lause pealkirjas. Õnneks või kahjuks nii see ka on, sest ilma väärtuste ja eetikata me ei saa. Me peame teadma miks ja kuidas õigesti käituda, me peame eristama õiget ja väärt. Sotsiaaltöötajaid on siia maailma vaja, sest abivajajaid on ka palju
annaabi.ee 
