Kvaliteet ja harmoonia (0)

KVALITEET LÄBI HARMOONIA .
Artiklis on püstitatud küsimus – kas on võimalik, et jaapani traditsiooniline meisterlik tööoskus suudab püsima jääda ka sellel sajandil?
Loodetavasti suudab, selle eelduseks on jaapanlastele harjumuspärane töökus ning jaapani tööstuse väga hea seisukord . Samuti omab enamikele jaapanlastele kvaliteet peaaegu et religioosset tähendust ja suhtumine oskuslikku töösse on kõrge.
Traditsioonid, mis läbi mitmete sajandite on olnud jaapani kultuuri üheks osaks on sügavasti kinnistunud jaapanlaste südametesse ja mõtetesse. Jaapani unikaalse kultuuri ja elustiili kujunemisele on kaasa aidanud seda maad iseloomustavad geograafilised iseärasused, vähene haritava maa osakaal ning looduslike ressursside vähesus. Suure rahvastikutiheduse tõttu püütakse olemasolevaid ressursse võimalikult arukalt kasutada. Kogu elukeskkonda püütakse rohkem lisada mugavust ja kvaliteeti – rohkem harmooniat. Seda võib samuti vaadelda kui eelistust kasutada oma igapäevases elus nii esteetilist kui ka praktilist väärtust omavaid vahendeid.
Sajandite kestel on meistertöölised püüdnud vastutada oma kaaskodanike vajaduste ja soovide eest, pannes oma töö laiemasse konteksti. Oma toodetes püüavad nad saavutada täiuslikku kvaliteeti, ilu ja praktilisuse harmooniat. Eesmärk ei ole lihtsalt rahuldada nii palju inimesi kui võimalik, vaid pigem püüda väljendada nende endi ideaale oma töös. Näiteks kunstilise harmoonia saavutamiseks peab töö peegeldama selle kunstniku mõtteid ja hinge. Mõned meistrid ei luba kunagi anda müügile teost, millega nad lõplikult rahul ei ole. Selline hingeline stoitism eelistab rohkem inimese iseloomu ja professionaalset etiketti kui lihtsat käsitööosakust. See kontseptsioon tugineb usule , et tehnika, mis on seotud ainult tööprotsessi endaga, ei anna iial oodatavat tulemust. Erakordne väärtus on omistatud inimesele endale. Sellised terminid nagu – “töökus”, “loomupärane konservatism ”, “homogeensus”, “ terviklikkus ”, “harmoonia” ja “kvaliteedi austus” on Jaapani “majandusime” stereotüübiks. Samuti nähakse tööstuse edu võtmena traditsioonilist meisterlikku tööoskust.
Kuid kogu selles loos esineb tugev vastuolu. Jaapani majanduse tugevuseks tänapäeval on kõrgelt ratsionaliseeritud masstootmine, mis omakorda on täiesti vastand traditsioonilisele käsitööle ja kunstile. Siinkohal tekib küsimus kas võiks olla mingi ühendus nende vahel?
Selleks, et neid seoseid leida külastati mitmeid Jaapani tööstusi. Käesoleva töö uurimisobjektiks valiti autotööstus, mis praegusel ajal sümboliseerib jaapani tehnoloogiat kõige paremini.
Erinevaid arvamusi on palju – mõnede arvates peegeldab autotööstus selle riigi rahvast, mis neid masinaid toodab. Näiteks on saksamaa autod tugevad ja mehaaniliselt kindlad, inglise autod traditsioonilised, itaalia autod stiilsed jne. See on muidugi üldine lihtsustus. Samas aga täiesti loomulik, et auto viitab inimese vajadustele ja soovidele. Jaapani geograafiline asend, klimaatilised iseärasused ja suur rahvastikutihedus viitab sellele, et kui disainida niinimetatud jaapani auto, siis tulemuseks on masin, mis oma omadustelt sobib kasutamiseks kogu maailmas.
Nissani autotööstuse disainer Shinichiro Sakurai on öelnud, et nii auto välimus ja luksuslikkus kui ka sõiduomadused on mõlemad väga tähtsad ja peavad üksteisega harmoneeruma. Samuti nagu nad peavad harmoneeruma ka auto kasutajaga. See kõik viitab rohkem auto funktsionaalsuse otsingutele.
Minoru Tanaka, kõige enimmüüdud autode disainer, seletab jaapani autotööstuse edu jaapanlaste traditsioonide, korrektsuse, puhtuse- ja kunstiarmastusega. Välismaalased on sageli üllatunud, et jaapanlased peaaegu kunagi ei sõida määrdunud autoga, isegi kui ilmastikutingimused on halvad – see on osa jaapanlaste eetikast. Nad lihtsalt vaatavad oma autosid kui üht osa oma elukeskkonnast. Nii nagu nad ei suuda taluda korralagedust oma kodus, ei suuda nad sõita ka määrdunud autoga. Tanaka näeb autotööstusega seoseid ka jaapani arhitektuuris. Kõik detailid on olulised, nende sobimine ja asend ruumis peab looma hoolikalt tasakaalus rahuliku meeleliselt nauditava keskkonna. See on osa jaapanlaste alateadvusest, et hea sobivus tähendab ka head kvaliteeti.
Lisaks kõrgetasemelisele tehnoloogiale on väga oluline ka kogu disaini tunnetuslikkus, leiab üks Tanaka kolleegidest. Püütakse asetada ennast kliendi olukorda ja näha autot läbi kliendi silmade.
Veidi erinevamal arvamusel on disainer Sakurai. Tema arvates liigume me suunas, kus auto hea välimus ja tehnoloogia uudsus ei ole enam võtmesõnad, ning inimesed otsivad üha enam auto algupärast olemust – nii nagu see oli minevikus. Sakurai väärtustab eelkõige jaapani tööstuse meisterlikkust ning rõhutab, et uusi tehnoloogiaid ei tuleks kasutusele võtta ainult üksi tehniliste lahenduste pärast.
Nende kolme mehe arutlusest võib siiski leida ühiseid jooni – kvaliteedi rõhutamine ja õigete eesmärkide seadmise olulisus.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänapäeval ei ole autode hea kvaliteet ainult hea viimistlus ja interjöör. Ka väga paljud teised nõudmised peavad olema täidetud – autode vastupidavus, ökonoomsus, madal keskkonnasaastatavus ja turvalisus. Kvaliteet läheb märksa kaugemale autotööstuse produktiivsusest ja tootmistehnoloogiast. Kõik jõupingutused peavad olema suunatud leidmaks tasakaalu funktsionaalsuse ja tunnetusliku maailma vahel.
KASUTATUD KIRJANDUS:
Nissan Motor Co.,Ltd.1983. The dawns of tradition. Pg. 111-120.
4