Inimeste kloonimine- eetiline või mitte? (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
TARTU KOLLEDŽ
nimi
martikli nr. 12*****
Inimeste kloonimine - eetiline või mitte?
Referaat
õppeaines Insenerieetika
(eriala)
Üliõpilane: 17“12“ 2012.a ........................ nimi
Juhendaja : “ “ 2012.a ........................ nimi
Tartu 2012

Autorideklaratsioon

Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud.
Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud.
Nimi: Allkiri :
Inimesed on alati olnud uudishimulikud ja tahavad proovida uusi asju, uusi lahendusi kõik mis ei sarnaseks vanaga. Kuid, kas uute leiutiste järgi proovimisel ei peaks olema kuskil piir? Kas miski ei peaks jääma nii nagu ta on? Üheks selle sajandi suureks küsimuseks on, kas inimeste kloonimine on eetiline või mitte?
Biotehnoloogia areneb üha kiiremini ja see pakub võimalusi, kus võiks meie tavapärane maailm muutuda teistsuguseks paigaks. Kloonimine on uus tehnoloogia , mis võib muuta maailma, aga kas heas suunas või halvas ? Kloonimise eesmärgiks on luua doonoriga identse geneetilise materjaliga isendi. Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda teraupeutiliseks kloonimiseks.[1]
Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks raskete haigustega inimesed, organid ja koed oleks tagatud vajalikke omadustega. Kuid sellel on ka teine külg näiteks: inimestel puuduks õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress , inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile. Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1]
Mõned teadlased arvavad , et eugeenika on ainuõige lahend , kuidas muuta inimeste tulevik paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed. Eugeenika mõiste võeti kasutusule juba 1883. aastal inglise teadlase Francis Galtoni poolt. Eugeenika tähendab sünnilt head ja õiglast, tähistab teadust, mis peaks tegelema inimkonna paremaks muutmisega, eelistades sobivamaid inimesi vähem väärtuslike ees. Sellest tuleneb ka positiivne ja negatiivne eugeenika. Positiivse all mõeldakse eesmärki, kus vaid kiidetud tunnusjoontega inimesed paljunevad ning negatiivseks seda, kui paljunemine on keelatud. Teadlaste sõnul on heade geenidega inimest lihtne ära tunda nende intelligentsi ja hea iseloomu järgi. Selleks, et välja selgitada halbade geenidega inimesed, hakati koostama ja uurima sugupuid. Kuid samal ajal leidus mitmeid teadlasi, kes kritiseerisid seda mõtteviisi ja väitsid, et sotsiaalsed probleemid tulenevad pigem puudulikust sotsiaalsest keskkonnast kui halbadest geenidest nind rassilised erinevused on kultuurilised, mitte bioloogilised.[1]
Teadaolevaid katseid inimkloonimistest ei ole ilmunud, kuid katseid on tehtud loomade kloonimisega igas maaima nurgas . Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly 5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat, kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem Dollyt tehti veel mitmeid katseid kloonida lammast, kuid enamus suri juba looteeas ja teadlased, kes kloonisid lamba Dolly, tootsid enne seda 227 ebaõnnestunud lambaloodet.  Mõned kloonitud loomad kasvavad raseduse vältel hiiglaslikuks ja haiglaseks. Selleks on põhjus puuduvad süsiniku aatomid . Roslini Instituudis töötav teadlane Lorraine Young oma kolleegidega on näidanud, et kui laboris lambaerüoga manipuleeritakse, siis see kaotab mõned geenide külge kinnitatud metüülrühmad (CH3 rühmad). Arvatakse, et see mõjutab kui aktiivselt geenid valke tootma peaksid. See omakorda otsustab looma ellujäämise.[3]
Kuid Dolly surm näitab, et kasutatud kloonimistehnika oli „ebatõhus“ ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutav dr. Patrick Dixoni sõnul näitab kloonitud lamba surm, kui palju on veel kloonimisega seotuid vastamata küsimusi ja kui vastutsutundetu oleks kloonida inimest. Wilmuti rühm tunnistab, et tulemused on enamasti olnud „frankensteinlikud“ ja nii suurt edu kui Dollyt saatis juhtub harva. Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik on noorelt surnud. Enamus sureb kohe pärast sündi. See näitab, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria oli alusetu ja kloonimine on endiselt lapsekingades.[2]
Wilmut ja Jaenish nimetavad inimese kloonimist ebaeetiliseks ja vastutustundetuks, sest seni kloonitud loomadel on ilmnenud palju anomaaliaid. "Seetõttu on inimese kloonimine praegu enneaegne, ebapraktiline ja ebaeetiline," kirjutasid nad. USA-s keelustati 1997. aastal inmkloonimise riigi raha eest, millele kirjutas alla Bill Clinton, kuid see ei keelanud aeraalgatustel tegema kloonimiskatseid.[4] Praeguseks on USA-s keelustatud kloonimine, vaid viies osariigis. Vahemere äärses riigis, aga kavatseb teadlaste grupeering hakata kloonima inimest. Kampaania taga on hulk lastetusele spetsialiseerunud kliinikuid USA-s ja Itaalias. Seekord näib olevat tegu esimese tõsise ettevõtmisega. Kliendile maksab kloonimine eeldatavalt 50 000-80 000 dollarit.[5]
Kõige edukam on olnud siiani USA ja Euroopa teadlased. Kuid kiirele arengule on neil ka üks takistus, nimelt nähtus, mida lääne kultuuris kutsutakse jumalaks . Kristlikus traditsioonis on Jumal looja, kes annab hinge inimesele. Kuid paljud inimesed, kes ei usu Jumalat arvavad, et on vale luua inimest teaduslikul teel. Inimesel peaks jääma siiski oma ainulaadne identiteet . Inimesel ei tohiks olla õigust looduslikku loomulikku maailma oma meelevaldse tahte järgi vormida ja muuta.[6]
Isiklikult arvan, et inimesi ei tohiks kloonida, teadlased võiksid pigem end pühendada haiguste ravimisele teise külje pealt ehk siis jääda teraupeetilise kloonimise juurde, kus nad loovad , vaid vajalikke kudesid. Kui soovitakse paremaid järglasi, siis võiks kasutada eugeenika põhimõttet, füüsiliste näitajate poolest mitte kui sotsiaalset arenenud inimene on.
Kui tulevikus õnnestubki luua terve kloonitud inimene, siis on suur oht, et tahetakse aina paremat ja paremat tulemust saada ja kloonitakse lõpuks ainult mõnda inimest heade geenide omadustega ja seega muutuvad üha enam sarnaseks inimesed. Lõpp tulemuseks võib olla, et kõik on ühte nägu, ühe mõttemaailma ja ilma erineva identiteetita. Identiteet, ainulaadsus just teebki meid, inimesi eriliseks , miks muuta seda? Arvan, et inimiste kloonimine on ebaeetiline, sest siis hakkaksid inimesed tagasi tahtma oma kaotatuid inimesi, aga kloon ei saa olema kunagi see sama, kes oli lahkunud.
Kasutatud kirjandus:
1. Hea uus maailm. [WWW] http://www.eetika.ee/377874?print=1 (?)

2. BBC. Maailma esimene kloonloom suri kuueaastaselt. [WWW] http://www.usk.ee/kloonimine/dolly.ht m (2003)

3. New Scientist . Kloonimine toodab värdjaid. [WWW] http://www.usk.ee/kloonimine/vardjaid.ht m (2003-2004)

4. Inimene.ee. Lamba klooninud geneetik inimese kloonimise vastu. [WWW] http://www.usk.ee/kloonimine/vardjaid.ht m (2003-2004)
5. Tooman , R. Nad kloonivad nii või teisiti. [WWW] http://www.terviseleht.ee/200110/10_kloon.php (?)
6.The New York Times . Kloonida või mitte? 2007. [WWW] http://www.eetika.ee/309923/ (20.11.2007)