Globaalprobleemid ja eetika (0)

Globaalprobleemid ja eetika
Referaat
Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon
Üliõpilane: ‟ ‟
Juhendaja : ‟ ‟

Tartu 2012

Autorideklaratsioon

Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud.

Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud .
Katrin Lemet Allkiri

Globaalprobleemid
Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145]
Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.[5]
Peamiseks mureküsimusteks on osoonikihi kahjustus ja kaitse, atmosfääri ja maailmamaere reostus ning looduskeskonna reostus tervikuna . Teiseks tähtsaks valdkonnaks on demograafilised probleemid, inimkonna kasv ja loodusressursside ammendumine . [1, lk 145]

Maailma populatsioon

1970. aastatel arvestati, et Maal elab 3.7 miljardit inimest, 1995. aastal arvati inimesi olevat 5.7 miljardit ja aastal 2012 7 miljardit inimest ning rohkem kui 90% rahvastikust elab arengumaades.[2, lk 9]
Maailma rahvastik koondub linnadesse. Linnastumine on kiirem arengumaades, kus on kujunenud megapolised. Linnastumise tulemusena konsentreeruvad keskkonnaprobleemid piiratud maa- alale .[2, lk 10]
Rahvastiku piiramise abinõud:

• Pereplaneerimine - selle abil on võimalik vähendada sündimust
  
• Välistavad vahendid – arengumaades naiste ja meeste steriliseerimine, abordid
  
• Naiste olukorra parandamine – hariduse parandamine naistele ja õiguste igakülgset suurendamist
  
• Laste suremuse vähendamine – tervishoiuteenuse kättesaadavus kõikidele peredele
  
• Abiellumisea tõstmine. [3, lk17-19]
  

Loodusvarad

Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel . Loodusvarade all mõeldakse nii loodusest võetatavat(vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused) kui ka põllukultuure. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks( muld , mets, veevarud ja toit) ja mittetaastuvad( maagid , kaevandatavad kütused , tuumajõud) loodusvarad. [3, lk 35-36]
Taastumatuid loodusvarasid peaks tarbima kokkuhoidlikult, sest kiire ühekordne tarbimine võrdub võimaluste äravõtmisega tulevastelt põlvedelt. Taastuvaid loodusvarasid võiks kasutada vaid nende uuenemise ja loodusliku juurdekasvu piires, jättes puutumata põhivarad.[3, lk39]
Osoonikihi hõrenemine
Osoonikihi hõrenemine on tingitud paljude kemikaalide, freoonide ja aerosoonide kasutamisest. Hõredama osoonikihi tõttu jõuab maapinnale rohkem ultraviolettkiirgust, mis on inimesele kahjulik, maa- ja veeökosüsteemide talitlemist.[2, lk 14]
Maailmamere reostus
Mere saastumine on suurem rannikumeres. Siseveekogusid saastavad heiteveed. Mageveekogudes ökoloogilist olukorda mõjutab nende eutrofeerumine , vees lahustunud hapniku hulga vähenemine, mis on tingitud mineraalsete ja orgaaniliste ainete kogunemisest. Eutrofeerumise tulemusel vee kvaliteet halveneb, vee taimne ja loomne liigiline koosseis vaesestub, kuna hapnikulembsete organismide arv langeb. [3, lk 18]
Jäätmeprobleemid
Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale ühiskonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad jäätmeprobleemid.[5] Looduslike materjalide kõrval kasutatakse tehismaterjale, mis ei lagune looduslikes laguahelates.[2, lk18]
Keskonnaeetika
Ökoloogilise eetika probleemistik on tihedalt seotud globaalprobleemidega. Kui esimene väärtustab inimese ja looduse suhtlemise printsibid ja normid, siis teine vaatleb konkreetseid maailma valupunkte ja vastuolusid, mille ületamisest sõltub inimkonna ellujäämine. Juba lihtne üleilmsete problemide loetelu näitab, et enamikul neist on sügav eetiline tähendus.[1, lk 145]
Keskkonnaeetika põhjendus peitub meis endis . Selle aluseks on avastus, et anastaval viisil ei saa enam loodusesse suhtuda . Inimene kuulub omaloodud tehiskeskonnagaparatamatult looduslikku keskkonda, mida ta peaks mõistma. Mõistmise piiratus on takistanud üldiselt keskkonda eetika objektiks pidamast.[4, lk16]

Kasutatud kirjandus

Laanemäe, A. Insenerieetika. Tallinn, 2003

Kiili, J. Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, 2000

Antilla, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T., Frey , T., Globaalsed keskkonnaprobleemid. Tartu, 1996

Järvik, M., Eetikast ja keskkonnamõistetest – Keskkonnaeetikast säästva ühiskonna eetikani. Koostanud A. Oja, Tallinn, 2003

Globaalprobleem. Kättesaadav:
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleemid

Eetika. Kättesaadav:
http://bio.edu.ee/envir/pakenditest/eetikal.ht m