Nimetu (1)

1. KLOONIMINE
„Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond.
Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt.
Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime.
Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine , tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused“
(Sikut 2008)
1. 2. Mis ei ole kloonimine?
Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist.
„ Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine, ning kahe sel viisil tekkinud suguraku ühinemist ehk viljastumist .Isegi siis, kui näiteks mingi taime õis viljastub isetolmlemise teel ( tolmutera võib ju tulla samalt taimelt), on sellest tekkiva uue organismi alge ehk idu geneetiliselt erinev emataimest.
Siit tuleneb vajadus viljapuid,-põõsaid ja muid kultuurtaimi paljundada vegetatiivselt ehk kloonimise teel. Seemnetega paljundamisel kaotaksid nad sordiomadused“(Sikut 2008).

3. kloonimise etapid
„Reproduktiivne kloonimine-samasuguse genoomiga organismi loomine

• Võetakse tüvirakk, mis võimeline määramatult paljunema
  
• Eraldatakse rakutuum
  
• Munarakust eraldatakse tuum ja asemele siirdatakse tüviraku tuum
  
• Soodustatakse munaraku jagunemist (kasvamist)
  
• Embrüo siirdatakse looma emakasse
  
• Arenev organism on tüviraku andja identne koopia
  

Ravikloonimine tüvirakkude abil-samasuguse DNA saamine tüvirakkudest

• Tüvirakk saadakse mõne päeva vanuselt
  
• Kultiveeritakse laboris(paljundatakse ja kasvatatakse)
  
• Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks. (Alternatiivina võimalik kasvatada vajaliku koe rakud laboris.)“(Kahju 2008)
  

DOLLY
Lammas Dolly sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti. Dolly loojaks olid Ian Wilmut, Keith Campbell ja kolleegid Roslini instituudist Šotimaalt. Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem.
„Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli “ebatõhus” ja vajab parandamist.
Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele“(Maailma esimene 2008)
Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused( kopsuhaigused ) esinevad just vanemail loomadel, eriti laudaspeetavad, see on täiesti tavaline.
Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks. Ta on oma nime saanud tuntud kantrilaulja Dolly Partoni järgi. Dolly oli emane lammas ja ta tõi oma eluea jooksul ilmale neli talle.
„ Wilmuti rühm tunnistab ausalt , et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning kloonimisprotsessi tulemused on senini tavaliselt olnud üsna “frankensteinlikud”. Nii suur edu, kui Dolly puhul, saadab kloonijaid harva.
Praeguseks on kloonitud veist, kitse , hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud. Enamik koguni vahetult pärast sündi. Kauem elanuist enamik kannatas omakorda mitmesuguste sünnitraumade käes.
Eelnev juhib teadlased paratamatult tõdemuseni, et 1990. aastail kloonimisega kaasnenud eufooria , mis kohati meenutas progressiusu hiilgeaegu, oli alusetu. Kloonimine ei ole suutnud lapsekingadest väljuda ning kas kunagi üldse töökindel kloonimismeetod välja mõeldakse, on enam, kui kahtlane. Neid kahtlusi jagavad seni kloonimisse positiivselt suhtunud teadlasedki.
Ka usk, et lahkamisel selgub seose puudumine Dolly “kloonolu” ja tema surmahaiguse vahel, on teadusringkonnis üsna nõrk. Suurem osa geneetikuid ja teisi asjaga seotud teadlasi usub, et lahkamine toob pigem uusi fakte kloonimistehnoloogia nõrkusest ja lööb inimkloonimise pooldajail käest viimasedki kaardid. „ (Maailma esimene 2008)

3. KLOONIMISE VERSTAPOSTID

„1938 – Saksamaa Freibergi Ülikooli teadlane Hans Spermann visandab kloonimistehnoloogia, soovitades asendada munaraku tuuma keharakutuumaga.
1952 – Pennsylvania teadlased kloonivad konna.
1984 – Hiina teadlased kloonivad karpkala , kasutades neerurakke.
1996 – Šotimaa Roslini instituudi teadlased kloonivad embrüorakkudest kaks lammast – Megani ja Morgani .
1997 – Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja .
1998 – Hawaii Ülikooli teadlased kloonivad kolm järjestikust põlvkonda hiiri.
1998 – Jaapanis kloonitakse tapamaja jääkidest kaheksa uut vasikat, pannes aluse lootusele, et loomi saab kloonida toiduks.
1998 – Uus- Meremaal kloonitakse ühe lehmaliigi viimane elus olev esindaja. Kloonimist hakatakse pidama ohustatud liikide päästerõngaks.
2000 – Šoti firma PPL Therapeu-tics kloonib viis geneetiliselt modifitseeritud siga.
2002 – Texases kloonitakse esimene kass. Üllatuslikult ei ole kloonkass sama värvi nagu tema originaal , andes tunnistust mittegeneetiliste mehhanismide rollist loote arengus.
2003 – Itaalias kloonitakse esimene hobune.
2003 – Prantsuse ja Hiina teadlastel õnnestub laboriroti kloonimine. Rotti kloonida on keeruline, sest tema munarakk kipub jagunema juba enne uue tuuma siirdamist.
2005 – Lõuna-Korea teadlane Woo Suk Hwang teatab esimese koera kloonimisest“(Lõhmus 2008)
KOKKUVÕTE
Kloonimine on aidanud lahendada suuri probleeme põllumajanduses, samas on tekitanud poleemikat loomorganismide kloonimisel. Kloonitud taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanuvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta.
Arvan, et loomi pole mõtet kloonida, ka mitte inimesi, kuna see võib endaga kaasa tuua erinevaid probleeme, näiteks massiliste teisikute karja, kes niikuinii kaua ei ela.
KASUTATUD KIRJANDUS

Kahju, M. www.kahju.pri.ee/kg29d/bioloogia_12/ rakendusbioloogia .doc 2008

Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 2008

Maailma esimene kloonloom suri kuueaastaselt http://www.usk.ee/kloonimine/dolly.ht m 2008
4. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html 2008
11