Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamatukogunduse kestvad väärtused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Raamatukogunduse kestvas väärtused.
Paljud raamatukogundusalaste tööde autorid on rõhutanud raamatukogunduse kestvate väärtuste olulisust, täpsustamata, mida nad silmas peavad. Gorman formuleeris kaheksa raamatukogunduse kestvat väärtust:
Hooldamine:

  • hoida inimkonna ülestähendusi kindlustamaks, et tulevased põlvkonnad teaksid seda, mida teame meie
  • hoolitseda raamatukoguhariduse eest ja arendada seda nii, et me annaksime edasi meie kutseala parimad väärtused ja praktika
  • olla oma raamatukogude head hooldajad nii,et me pälviksime oma teenindavate kogukondade lugupidamise

Teenindamine:
  • kindlustada, et kõik meie tegutsemisviisid ja protseduurid oleksid hingestatud indiviidide, kogukondade, ühiskonna ja tulevaste põlvede teenindamise eetikast
  • hinnata kõiki meie tegutsemisviise ja protseduure, kasutades teenindust kui kriteeriumi
Raamatukogunduse kestvad väärtused #1 Raamatukogunduse kestvad väärtused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kats74 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

.............35 4.1.1. Pierre Bourdieu..............................................................................................35 4.1.2. Michel Foucault (1926 ­ 1984) .................................................................... 36 4.1.3. Anthony Giddens (sünd Jaanuar 18, 1938) .................................................. 36 4.1.4. Niklas Luhmann (1927-1998)....................................................................... 37 5. Kultuur ja väärtused.....................................................................................................38 5.1. Kultuur..................................................................................................................38 5.1.1. Kultuuri 3 komponenti:................................................................................. 39 5.1.2. Kultuuriuniversaalid...................................................................................... 39 5.1.3

Sotsioloogia
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
thumbnail
113
doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

Meelestatus: Meelestatus: Meelestatus: Meelestatus: masin, kuuluvus, mõjuvõim, vaimsus, efektiivsus perekond pingelisus unistused Rõhk: Rõhk: Rõhk: Rõhk: eesmärgid, inimesed, toetus, ressursid, visioon, süsteemid, võimustamine läbirääkimised, kultuur, protseduurid koalitsioonid väärtused Ohud: Ohud: Ohud: Ohud: 14 jäikus, ebaratsionaalsus isiklikud huvid, messianism Juhtide tegevus ebaõnnestub, kui nad näevad olukordi ühekülgselt ning on seetõttu võimetud aitama organisatsioonil muutuva keskkonnaga kohaneda. Kui juhid suudavad näha olukordi läbi erinevate prismade, siis näevad nad ka probleeme uues valguses ja loovad võimalusi nende lahendamiseks

Turismi -ja hotelli ettevõtlus
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

See tendents jätkus terve 19. sajandi vältel, nii et uurijad on esitanud väiteid, nagu oleks neid, kes julgesid nimetada ennast Eesti haritlaseks, olnud hulka vähem kui neid, kes sulandusid kõrgemasse literaadi seisusesse või uude ametisse, kus suheldi saksa keeles. Maailma mõjud ulatusid siiski ka Eestisse, sest samasugune ärkamise, identiteediotsimise aeg toimus paljudes maades. Toogem siinkohal näiteks oma mõõtudelt vägev Prantsusmaa, kus ühine kirjakeel ja rahvuslikud väärtused tekkisid peaaegu samal ajal: 19. sajandi jooksul. Vene tsaari õukond suhtles kaua aega prantsuse keeles. Kõige mõjukamad inimesed õukonnas olid samas saksa nimedega tegelased ja tsaaride veres oli üle 90 % saksa verd. Enne Nikolai I valitsemisaega oli kaardivägi see, kes hoolitses tsaaride troonilt kõrvaldamise eest. See tähendas, et tsaariperekond tundis pidevat hirmu. Kui Nikolai I troonile sai, võeti loosungiks ,,Isevalitsus, õigeusk ja ... rahvuslus". Nikolai I aega

Sotsiaalteadused
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Kuigi paljud teoreetikud on mulle mu tegevuses õpetajana ning uurimistöös ülikooli õpetaja-õpilase dialoogist on võetud otseselt minu kogemusest kooliõpetaja/mentorina. lektori ja kirjutajana väga kasulikeks osutunud, on minu huvi alati keskendunud sellele, kuidas viia 10 11 meie „filosoofia“, meie väärtused, meie enesemääratlused õpetaja ja juhina õpetamise argiste Nende juhtumipõhiste näidete lugemisel julgustan ma teid mõtestama seda, kuidas õpetaja asjaolude ning igapäevaste pingete (ja rõõmude) konteksti. Ja edasi sellele, kuidas rakendada käitumine ja õpilase käitumine teineteist vastastikku mõjutavad. Kordarikkuva käitumise ise- käitumise juhtimist heade ja toimivate suhete loomiseks oma õpilastega

Psühholoogia
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.

Juhtimine
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus  Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks.  Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine  Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun