George Edward Moore (0)

George Edward Moore
George Edward Moore oli inglise filosoof ning üks analüütilise filosoofilise algatajatest.
Tema vanemad olid baptistid , kes käisid igal pühapäeval kaks korda kirkus. Umbes 15-aastaselt oli ta relogiooni suhtes üsna jahedaks muutunud. Ta läks Cambridge Ülikooli klassikalist filoloogiat õppima. Kuid kahe sõbra mõjutusel hakkas ta kolmandal õppeaastal õppima lisaks ka filosoofiat . Ta võitis oma tööde eest Kanti vabaduse- ja mõistusemõiste kohta tohkem kui kuueks aastaks Trinity College’i uurimistoetuse. Stipendiumi lõppedes, Moore sai päranduse, mis tegi ta sõltumatuks. Ta elas eraõpelasena, uurides Bertand Russelli raamatut ’’Matemaatikaprintsiibid’’. Sel ajal töötas ta oma ’’ Eetika ’’ kallal ning pidas loenguid metafüüsikast. Lisaks õpetas ta mitmetes ülikoolides ning oli ka ajakirja toimetaja. Ta jätkas filosofeerimist kõrge eani.
Moore hakkas endalt küsima, mida tähendavad absoluutse idealismi väited , nagu aeg ei ole reaalne või kõik on vaimne. Ta algatas idealismivastase mässu. Selleks kasutas ta analüüsi, mis tähendas tema jaoks umbes mõistete defineerimist, selget väljendamist ja parafraseerimist terve mõistuse abil. Et terve mõistus ei ilmuta end niivõrd reflektsioonis kui tavakeeles, milles ta konkreetselt, objektiivselt ja läbiproovitult avaldus, sai Moore’ist esimene tavakeelefilosoof. Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise seletamine.
Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore’i järgi uurimine , kuidas on võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka kummalistele lausetele, näiteks: ’’Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab’’. Need laused tekitavad Moore’i paradoksi.
Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks , seletades miks just see on tema eetikas oluline.

• Naturalistlik eksitus
  
• Avatud küsimuste argument
  
• Hea on defineerimatu
  
• Headus kui mittenaturaalne omadus
  
• Moraaliteadmine
  

Moore’i eetikast sai tõuke metaeetika. Tema eeriline intutsionism oli algul väga populaarne , hiljem aga illmnesid selle raskused. Moore’i eetikast on inspiratsiooni saanud eriti Alasdair Mclntyre.