50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
manbearpig
Õppematerjali autor
SISUKORD 1. KLOONIMINE.......................................................................................................................3 1.2. Kloonimise etapid................................................................................................................3 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused........................................................................5 2. KLOONIMISE VERSTAPOSTID..........................................................................................6 2.1. Kloonlammas Dolly..............................................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................11 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9
lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude tekkimise protsessi ehk meioosi, millega kaasneb geneetilise materjali ümberkombineerimine,
sarnaseks vanaga. Kuid, kas uute leiutiste järgi proovimisel ei peaks olema kuskil piir? Kas miski ei peaks jääma nii nagu ta on? Üheks selle sajandi suureks küsimuseks on, kas inimeste kloonimine on eetiline või mitte? Biotehnoloogia areneb üha kiiremini ja see pakub võimalusi, kus võiks meie tavapärane maailm muutuda teistsuguseks paigaks. Kloonimine on uus tehnoloogia, mis võib muuta maailma, aga kas heas suunas või halvas? Kloonimise eesmärgiks on luua doonoriga identse geneetilise materjaliga isendi. Kloonimine jaguneb kaheks suunaks, kus tehakse reproduktiivset kloonimist ehk järglaste saamist või kloonimist biomeditsiiniliseks uurimustööks, nimetatakse seda teraupeutiliseks kloonimiseks.[1] Reproduktiivse kloonimise head küljed on, et sellega lahendaks viljatuse probleemid, ei sünniks raskete haigustega inimesed, organid ja koed oleks tagatud vajalikke omadustega. Kuid sellel on
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid