Eetika ja ausus essee (4)

Mis asi on eetika või mida ta määrab inimese elus? Eetika määrab ära inimese elus, mis on hea ja mis on halb või kuri, mis on õige ja mis on väär ning mis on üldse inimkonna eesmärk ja kuhu tahetakse sellega suunduda. Samas eetika ainult ei vaatle inimese elus, ta pigem ütleb, kuidas inimene peaks käituma ja juhendab mis ja kuidas peaks olema.
Kui rääkida eetikast, siis sellest on raske rääkida, kuna eetika on väga lai mõiste. Kui nüüd uurida internetist igaltpoolt, siis eetikast leiab igasuguseid tõlgendusi. Leitsin, et eetika jaguneb 2 valdkonnaks. Esimene valdkond on teoreetiline valdkond. Püüdsin siis uurida, millega tegeleb teoreetiline eetika. Ta tegeleb selliste küsimustega nagu, et kuidas üldse inimkond saab teada elus, mis on hea ja halb. Kas inimene on enda jaoks hea ja halva välja mõelnud või on see temaga kaasa antud? Kas inimesed peaksid teineteisega halvasti käituma ja neid vihkama ? Kui mõelda, et miks inimesed siis ikkagi üksteise vastu nii halvasti käituvad või suisa vihkavad üksteist ? Võib mõelda ja mõelda aga minul vähemalt mingit head vastust ei tule. Iga inimene on erinev ja läbisaamine inimestega on tema teha. Aga mingi viisakus võiks ikkagi inimesel olla teise inimese vastu. Nagu Manley Halli ütles „Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis “, tuleb sellega nõustuda, sest nii see tegelikult ongi. Aga miks inimesed on ikkagi sellised? Kas tõesti on jäänud puudu vanemate kasvatusest lapsepõlves või enda laiskus mitte ära õppida viisakad kombed? Selline harimatus , mida me koguaeg tänapäeval kohtame, on maailmas ikkagi suureks probleemiks. Ja selle probleemi tagajärjeks on tihti igasugused rahutused , mässud ja sõjad.
Teine valdkond on praktiline eetika. Praktiline eetika tegeleb, et kuidas elus ühte või teist küsimust lahendada. Nendeks küsimusteks võivad olla väga mitmed probleemid. Näiteks naiste võrdsuse küsimus, loomade kasutamine toiduks ja teadustööks, loomade piinamine , rikaste kohustus aidata vaesid jne. Kuigi me ei pruugi tõesti nende probleemidega igapäevaselt kokku puutuda, siis mingi hetk elus need probeelmid kerkivad esile ja tulevad jututeemaks ühiskonnas laiemalt. Pidevalt on kuskilt internetis, näiteks facebookis üleval videod looma piinamisest. Hiljutine video, mida mina vaatasin , oli kuskil arvatavasti ida pool tehtud, kus inimene lihtsalt tiris koera sabast ja vahepeal isegi jalast kuskil rõdul kuni ta lihtsalt võttis koeralt sabast kinni ja viskas ta üle rõduääre. Tekib küsimus, kus on inimeste mõistus? Millega nad mõtlevad? Miks neid inimesi ei karistata? Tundub, et seal kandis on selline tegevus täiesti tavaline, sest inimene, kes nii sellele koerale tegi ja kes seda filmis, lihtsalt naersid pärast samal ajal kui mina ise olin täielikus shokis. Kui see oleks näiteks Ameerikas juhtunud, oleks sellel inimesel väga karmid karistused. Miks? Sellepärast, et Ameerikas on eraldi loomapolitsei, kes patrullivad igalpool ringi ja vihjete peale lähevad loomi kontrollima, kui on saadud vihje, et neid looli väärkoheldatakse. Kui leitaksegi inimene, kes on väga jõhkralt looma piinanud (näiteks pole süüa andnud, pole korraliku elamistingimusi jne), saab enamjaolt rahatrahvi, vahel isegi vanglakaristuse ja loomapidamise keelu. Aga see, mida mina seal videos nägin, see oli lihtsalt kohutav. Tahaks teada, mida need inimesed ise tunnevad , kui neile nii tehakse. Kahju, et sellistest asjadest just väga palju meedias ei räägita, sest see teema on tõsine.
Mida tähendab ausus inimese jaoks? Kui mõelda, et tänapäeval on ausaid inimesi vähe, siis on raske mõelda välja, mida siis ikkagi tähendab ausus inimese jaoks. See on tõsi, et inimese jaoks ausus tähendab seda, et teine inimene ei kuritarvita teda ära ega pole mingit silmakirjalikust. Iga inimene tahab ikkagi suhelda ausa inimesega, keda ta saab usaldada .
Aus tuleb olla eelkõige iseenda vastu. Miks? Sest see annab julguse tunnistada enda tehtud vigu, julgust endale neid tunnistada ja võimaluse korral seda olukorda muuta. Aga kust leiab julgust inimene olla eelkõige aus ka enda vastu? Kui inimene seda teha ei suuda, kas me siis üldse suudame olla ausad ka teiste vastu? Vaevalt. Inimesed, kes tahavad olla ausad, aga ei oska või ei saa sellega hakama, siis elus aitaks ehk selle vastu enesearendamine või proovilepanek. Aga mis teha nende inimestega, keda ei huvita ausus ja ei tahagi ausad olla? Nendele aitab sel juhul ainult otse näkku küsimine aga tekib siis küsimus, kellest me räägime?
Inimesele peab kohale jõudma, et aususel on põhiliselt sama palju eeliseid kui puuduseid valetamisel. Ausus on tegelikult elus üks ilusamaid jooni aga valetamine ? Valetamine on koledamaid. Kust üldse tuleb tahtmine valetamine? Ihnusest või harjumusest? Ei oska öelda, arvatavasti mõlemast.
Toomas Hendrik Ilves ütles, et „Vabale rahvale on oluline, et ollakse ausad.“ Siis nii see ka on. Inimeste vastu peab olema aus, inimesed peavad saama ütema, mida nad arvavad , mitte hoida seda enda sees ja valetada midagi kokku, et vältida pärast vastu pead saamist. Inimene peab olema aus ja saama välja öelda, mida ta arvab . Ja muidugi tuleb vältida tõe vältimist või eitamist laste ees, sest lastel tekib harjumuseks siis mõelda ja rääkida, mida nad lapsena kuulsid.
Ausad inimesed on kõige ilusamad inimesed üldse, nii seest kui väljast.