100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bon3r
Õppematerjali autor
Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid.......................................................................................................lk 2 Rassistliku alatooniga liikumised..............................
On see tõsi, et mõned meist on võrdsemad kui teised. Inimesi võib jagada väga mitmeti rassi, soo, vanuse, usu, füüsilise võimekuse järgi. Kõiki neid rühmitusi saab võrrelda. Rassism on arvamus, et nahavärv, keel või usk on esimene määraja inimese omaduste ja võimekuse kohta. Sõna ,,rassism" tuli kasutusele 19. sajandil. Siis arvati, et europiidid on targemad ja haritumad ning on täiesti aktsepteeritav, et nad kohtlevad mustanahalisi oma orjadena. Enne esimest maailmasõda polnud mustanahalistele lubatud käia teatud avalikes asutustes. Esimese maailmasõja aegadel leidis selline ebavõrdsustamine mõningas mõttes lahenduse
Uuringud näitavad, et eestlastel on märksa kõrgem häirituse tase mitte-eestlaste teistsuguse iseloomu, käitumise ja eluviisi suhtes kui mitte-eestlastel eestlaste suhtes. Aastate 2002-2008 vahemikus on eestlaste häiritustase märkimisväärselt suurenenud: 2002. Aastal 47% ja 2008. aastal juba 65%, samas kui mitte-eestlaste häiritustase on märgatavalt väiksem, kuid siiski ka tõusnud: 2002. aastal 16% ja 2008. aastal 24%. Kõrgenenud häirituse tase eestlaste seas tuleneb üha süvenevast usaldamatusest Eestis elavate muude rahvuste vastu. Pool Eesti elanikest, kõigist rahvusest, tunneb, et eestlaste ja mitte- eestlaste vahel puudub koostöötahe, mis on samuti süvenenud, arvestades tulemusi aastatel 2000-2008. Koostöötahte puudumist tunnevad siiski rohkem mitte-eestlased eestlaste poolt. Lõimumispoliitika prioriteedid on eestlastel ja mitte-eestlastel väga erinevad, analüüsides 2008. aasta tabelit
Referaat Ajakirjanduse poliitiline korrektsus Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.19) ütleb algallika autor ise oma töö kohta
Eriti 19. sajandi lõpus - 20. sajandi alguses viidi teaduses palju katseid tõestamaks, et rassilised erinevused (nii füüsilised omadused nagu kehakuju, aga ka individuaalsed omadused nagu laiskus või töökus) nt eurooplaste ja aafriklaste vahel on muutumatud ja igavesed. Ühiskonnas oli levinud ka idee, et kui rassid või kultuurid on püsivalt mingite omadustega, siis on neid võimalik panna pingeritta - klassifitseerida paremateks ja halvemateks. Rassism tänapäeval Ajalooliselt oli rassism Euroopa koloniaalajastu lahutamatu kaaslane, mida kasutati argumendina, et aidata teatud inimgrupil saada eeliseid ja õigusi, mida teistel ei olnud. On olnud aegu, kus Euroopas ja Ameerikas oli laialdaselt levinud arusaam, et valge rass võib otsustada teistest rassidest inimeste elude üle Aafrikas, Ameerikas ja Aasias. Mõtteviisid muutuvad aeglaselt ja ka tänapäeval võime kohata inimesi, kes peavad teisi kas nahavärvi, rahvuse või kultuuri tõttu endast madalamateks või halvemateks.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Juhendaja Maigi Vija Tartu 2014 Käesoleva referaadi aluseks on ajakirjast Keel ja Kirjandus 8/2002 Ene Vainiku artikkel ,,Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?", Ene Vainiku artikkel ,,Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast" raamatust ,,Äidinkielen merkitykset" ning Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel ajakirjast Keel ja Kirjandus 4/2005 ,,A. H. Tammsaare eksitus: tee tööd ja näe vaeva,... aga ikka oled vihane". Kahe esimese artikli aluseks on Eesti Keele Instituudis läbiviidud empiiriline uuring, mille tulemuste põhjal kirjutas Ene Vainik ka oma magistritöö. Selle tulemusena saadi teada, millest koosneb eestlaste emotsioonisõnavara. Kolmanda artikli aluseks on kaks uurimust. Esimene uurimus on Heili Orava poolt läbiviidud iseloomuomaduste sõnavara
Samal ajal hakkasid terroristid katsetama massihävitusrelvi. Juunis 1994 Matsumotos ja märtsis 1995 Tokyos laskis terroristlik ususekt Ülim Tõde metrootunnelitesse mürkgaasi sariini. Tekkinud võimalusi hakkas kasutama ka Osama bin Ladeni organisatsioon Al Qaeda. 2001. aasta kevadel nurjati Al Qaeda katse levitada sariini Euroopa Parlamendis Strasbourg'is. Septembris 2001 läks Al Qaeda rünnak USA-s osaliselt korda. Kuhu terrorism lõpuks tänapäeva globaliseeruvas maailmas välja jõuab, seda ei tea vist keegi. Igatahes on sellest saanud tohutult suur oht julgeolekule, mis on kujunenud meie 21.saj uueks väljakutseks. Kas me selle väljakutsega ka hakkama saame? Seda nätab ainult aeg. (http://en.wikipedia.org/wiki/Terrorism) 9/11 September on kalendris üks imelik kuu. Sellel sügiskuul algavad/lõpevad maailmasõjad ja põlevad maailmalinnad: 1. septembril 1939 algas ja 2
kohta on käibel ka ütlusi, nagu Liigne agarus on ogarus või Ega töö jänes pole, et eest ära jookseb. 2.4. Eestlaste põhiemotsioon viha 2001 aastal Ene Vainiku poolt läbi viidud uurimuse tulemusel selgus, et eesti keeles leidus neli emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm, kurbus. Loetelukatsete metoodikast lähtuvalt peeti üheks olulisemaks kriteeriumiks sõna kognitiivset esilduvust, mis tähendab, et keelejuhid ütlesid neid sõnu sagedamini ja esimeste seas. Sõnal viha on eriline roll eestlaste emotsiooniteadvuses, kuna neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest palju suuremaks. Viha on eestlastele emotsioonikategooria kõige esindavam liige, emotsiooni prototüüp või parims näidis. Teiste rahvuste puhul on see aga erinev, näiteks võib tuua belglased, prantslased, itaallased ja sveitslased, kelle emotsiooni prototüüp on rõõm, türklaste kõige rohkem esile tulev emotsioon on armastus, jaapanlastel, Indoneesia ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid