Rassism tänapäeva noorte seas (2)

Uurimustöö
Rassism tänapäeva noorte seas

Sisukor
I. Sissejuhatus 3
1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta 4
1.2 Märgid ja nende tähendused 5
1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega 5
1.4 Rassiline tolerantsus 6
II. Kokkuvõte 7
III. Kasutatud kirjandus 8
IV. Lisad 9

I. Sissejuhatus
Rassismi all mõeldakse tavaliselt diskrimineerimist naha tooni ja teiste rassiliste tunnuste alusel, vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism .
Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt.
Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi , ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse. Meid huvitab, kui suur on teadmine rassistlike ja ideoloogiliste organisatsioonide kohta ja kuidas eestlased nendesse suhtuvad.

1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta
Küsisime õpilastelt kuidas nad teatud rahvusi/rassi igapäevaelus kutsuvad . Pakkusime ise 3 varianti ühe rahvuse/rassi kohta välja. Mõned vastanud kasutasid ka oma väljendeid.
a) neeger (36); mustanahaline (10); must (1); afro-ameeriklane (1)
On selgesti näha, et mustanahalise inimese kohta kasutatakse eesti noorte seas kõige rohkem sõna neeger. See sõna pole veel ära keelatud, et see oleks rassistlik, seega selle kasutamine pole tabu . Juba pikka aega on mustanahalisi kutsutud neegriteks, noored ei leia selles midagi halba, kuigi juba on tekkinud arutelud, kas keelata selle sõna kasutamine. Ameerikas on tabu all sõnad „ nigger “ ja „nigga“, sest need on seotud mustanahaliste orjusega.
Mustanahaline või must on leebemad variandid, kui neeger. See meeldib rohkem ka mustanahalistele, kui neid niiviisi kutsutakse.
Afro-ameeriklasteks kutsutakse pigem neid mustanahalisi, kes Põhja-Ameerikas asutsevad, mitte kõiki mustanahalisi.
b) venelane (30); tibla (7); sibul (7); venku (3); russ (1)
Nagu näha, kasutatakse meie idanaabri kohta kõige rohkem sõna venelane, mitte mingit sõimusõna.
Tibladeks ja sibulasteks kutsutakse tavaliselt neid vene rahvusest isikuid, kes elavad Eestis ja ei oska sõnagi eesti keelt ning kes käituvad halvasti teistega . Neid võib pidada vulgaarseteks väljendeiks.
Venku on sõna venelane slängiversioon, seda kasutavad noored ka tihti.
Väljend russ on tulnud sõnast „ russian “, mis tähendab inglise keelest tõlgituna venelast . Seegi väljend võib tähendada nii venelast, kui ka venkut.
c) pilusilm (25); hiinlane (21); pilukas (1)
Väljendit pilusilm ja pilukas kasutatakse aasialaste kohta kõige rohkem nii eesti noorte, kui ka mujal noorte seas. See tuleneb, siis nende välimusest, sest teadagi on aasialastel pilus ja väikseid silmad. See võib olla nende vastu küll solvang, kuid kusagil pole selle kasutamine keelatud.
Hiinlasteks kutsub aasialasi ka palju noori, seega on ka võimalik, et varsti väljendit pilusilm ei kasutata enam nii palju, vaid hoopis minnakse üle viisakamale väljendile - hiinlane.
d) terrorist (32); iraaklane (9); rätikupea (2); moslem (2); araablane (1); mustafa (1)
Väljendit terrorist kasutatakse täiesti valesti inimeste kohta, kes elavad Iraagis . Paljud sealsed inimesed on täiesti süütud ohvrid ja pole seotud terrorismiga.
Kuigi väljendit iraaklane kasutatakse vähem, on see kõige õigem (meie arust) väljend, mis Iraagis elavate inimeste kohta kasutada.
Nii väljend rätikupea, kui ka mustafa on vulgaarsed väljendid. Rätikupeadeks hakkas iraaklasi kutsuma Ameerika armee Lahesõja ajal, sest sealsed kohalikud kandsid peas rätikust peakatet. Väljendit mustafa iseloomustab pruunika nahavärvusega inimest, kes kannab peas turbanit.
Väljend moslem, on küll parem, kui rätikupea või mustafa, kuid see üldistab liigset sealsete inimeste usku. Kuigi 97% Iraagis elavatest isikutest on moslemi usulised, võib seda väljendit normaalseks pidada.

1.2 Märgid ja nende tähendused
Joonistasime õpilastele tahvli peale 2 märki – a) KKK ehk Ku Klux Klan 'i märk b) natsi Saksamaa lipp . Palusime kirjutada mis neile neid märke nähes meenub, mida need märgid tähendavad.
a) ei tea (28); ei tähenda midagi (8); ristiusk , ristisõjad, katoliiklased (6); Ku Klux Klan (3); natsi sümboolika (1); juudite märk (1); liitlasvägede lipp (1)
Pildil kujutatud ristitaolist embleemi ei tundnud paljud inimesed ära, või arvasid, et see ei tähenda midagi.
6 inimest pakkus, et see on seotud ristisõdade, ristiusu või katoliiklastega, kuid tegu pole õige märgiga. Nende märk on teistsugune, kuid sarnane antud märgile.
Natsi sümboolikaga, juutide märgiga või liitlasvägede lipuga seostatud vastused on täielikult valed. Võibolla olid need huupi pakutud .
Kõigist 48’st inimest teadsid õiget vastust vaid 3. Tegu oli Ku Klux Klan’i märgiga. See märk on küll vähe levinud Eestis, kuid seda teatakse rohkem Põhja-Ameerikas.
Ku Klux Klan oli mustanahalisi vihkav grupp, kes lintšis mustanahalisi ja vihkas neid ning nad põletasid riste. Ku Klux Klan alustas tegevust 1866. aastal Ameerikas ja enda tegevuse tipu saavutas 1960-1980. aastatel. Kuid tänapäeval näeb/kuuleb nende tegudest vähem.
b) natsism , natside sümbol/märk, hitler , hitlerlik Saksamaa (41); ei tähenda midagi (3); skinheadide sümbol (1); juutidega seotud (1);Vana-India õnnemärk(1).
Sellest märgist võib tõesti palju välja lugeda. Erinevad riigid/rahvused on seda erinevalt kasutanud, kuid kõige rohkem on see meelde jäänud Hitleri ja tema vallutustega. See on mõistetav, sest eestlased on tihedalt kokku puutunud Teise maailmasõjaga.
Mõned on ka arvanud, et selline märk ei tähenda mitte midagi.
Kuid nüüdsed fašistikud organisatsioonid on ka enda märgiks võtnud tuntud haakristi.
Alguses oli tõesti selle märgi näol tegu India õnnemärgiga, kuid seda on ka kasutanud kreeklased , keldid , kui ka sakslased .

1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega

Küsisime õpilastelt kas neil on olnud kokkupuuteid rassistlike organisatsioonidega või kas keegi kuulub ise mõnda.
Ei ole kokkupuuteid/ei kuulu ühtegi rassistlikku organisatsiooni (42); on näinud meedias (2); on näinud mustanahalist (2); sõbralikud kokkupuuted (2)
Nagu näha, ei tegutse Eestis suuri rassistlike organisatsioone või lihtsalt ei teata neist nii palju. Kuigi on teada, et siin tegutsevad nn. „ skinheadid “ ja muud organisatsioonid, aga ükski noor ei kuulu sinna nagu testist võib järeldada.
Mõned vastanud on küsimusest valesti aru saanud ja kirjutanud, et neil on kokkupuuteid mustanahalistega, mis pole õige vastus antud küsimusele.
Kuna lähiajal käis meediast läbi uudis, kuidas Eesti „skinheadid“ klobisid Eestis tegutseva Vene erakonna noori, siis on võimalik, et sealt ongi neist kuuldud.

1.4 Rassiline tolerantsus

Uurisime õpilaste tolerantsust teiste rahvuste ning rasside vastu. Palusime põhjendada miks nad mõnd rassi või rahvust ei salli.
Tolerantsed/sallivad kõiki (21); venelasi (17); araablasi, türklasi (3); terroriste (1); leedukaid (1); eestlasi (1); mustlasi (1); ameeriklasi (1); poolakaid (1); aafriklasi (1)
On meeldiv vaadata, et suur osa noori on tolerantsed ja ei vihka ühtegi rahvust. Kuid, kui vaadata kui palju noori vihkab üldiselt rahvusi, tekib küsimus, kas on mõni rahvus, keda meie noored ei vihkaks?
Nagu oli ka arvata, vihatakse kõige rohkem venelasi. See tuleneb meie pikast ja vaenulikust ajaloost ning ka tänapäevastest südmustest. Venelaste vihkamiseks toodi välja järgnevad näited: nad ei oska keelt, nad on rõvedad või ebameeldivad.
Türklasi ja araablasi ei sallita samuti noorte seas, põhjusteks toodi nende põhimõte, et naine on alam, kui mees.
Oli ka 1 vastanu, kes ei salli eestlasi, põhjuseks toodi eestlaste põikpäisus.

II. Kokkuvõte
Teistest rassidest inimeste vastu kasutatakse poliitiliselt ebakorrektseid, või lausa solvavaid väljendeid, aga kuna Eestis nende rasside esindajad puuduvad, siis ei saa seda probleemiks veel pidada. Mis kõige tähtsam, see ei iseloomusta eestlaste suhtumist nendesse, ainult üks inimene avaldas vaenu mustanahaliste vastu ja 4 inimest asiaatide vastu. Testis vastanud avaldasid vaenu kõige rohkem vene rahvusest inimeste vastu, kuid samas kasutati venelaste vastu ka kõige leebemaid väljendeid. Selline vastuolu on tingitud sellest, et venelasi on Eestis siiski vägagi palju ja see tõttu tuleb oma väljendeid rohkem valida. Vaenu põhjusteks toodi peamiselt seda, et venelased ei oska keelt ja nad on ebameeldivad. Tegu on vägagi üldistavate väidetega, mida oli ka oodata, sest küsitlus viidi läbi regioonis, kus venerahvusest inimesi on vähe, või venelased on integreerunud eestlaste hulka. Sellest võib ka järeldada, et eestlaste arvamus venelaste suhtes on tugevasti mõjutatud, eriti kuna otseseid kokkupuuteid venelastega vastustes välja ei toodud.
Noortel eestlastel kokkupuuted rassistlike organisatsioonidega puuduvad, sellest hoolimata, tundsid suurem osa küsitletutest ära natsi Saksamaa lipu. See loomulikult, ei viita nende poliitilisele meelsusele, vaid vastupidi, suurem osa vastanutest oli vastuse kirjutanud negatiivse alltooniga, viidates natsi kuritegudele ja vallutustele. Ku-Klux-Klani märki tundis ära ainult mõni küsitletutest, mida oli ka oodata, sest KKK pole Euroopas kunagi aktiivselt tegutsenud. Paljud seostasid seda ka ristiusuga, mis polegi väga vale, sest suurem osa, kui mitte kõik klanni liikmed olid ühtlasi ka kristlased.
Küsitluse põhjal võib järeldada, et kuigi kasutatakse mõningal juhul ebasobivaid väljendeid, ei tehta seda mitte viha väljendamiseks vaid rohkem mugavuse pärast. Vaen kohalike venelaste vastu on olemas, kuid loodetavasti on tegu siiski ajutise probleemiga, mis integreerumise käigus väheneb või kaob. Hetkel on venelased eestlastest suhtelised isoleeritud, integreerumise käigus eestlaste ja venelaste läbikäimine suureneb ja palju raskem on vihata inimest, keda sa tunned!

III. Kasutatud kirjandus
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=14867677
http://en.wikipedia.org/wiki/Swastika
http://en.wikipedia.org/wiki/Iraq
http://en.wikipedia.org/wiki/Ku_Klux_Klan

IV. Lisad
Test
1) Millist sõna neist järgnevaist Sa kõige rohkem kasutad? NB! Valida saab ainult ühe.
neeger – mustanahaline – piginägu
venelane – sibul – tibla
pilusilm – hiinlane – riisiõgija
terrorist – iraaklane – rätikupea
2) Mida tähendavad Sulle järgmised märgid?
a)
b)
3) Kas Sul on mingeid kokkupuuteid olnud rassistlike organisatsioonidega või kuulud Sa ise ehk mõnda? (Skinheadid, Ku Klux Klan jt.)
4) Kas Sa ei salli mingit teatud rahvust? Kui jah, siis miks?