uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Stereotüüp annab lühikese ja üldistava kirjelduse kellegi kohta, keda küll ehk otseselt ei tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased algelised järeldused isiku iseloomu ja käitumise kohta. Stereotüüpe kohtame igapäevaelus rohkelt- naised ei oska autot juhtida ja pensionäriks olemine tähendab paljude jaoks automaatselt ka kuulmispuude omamist. Selliseid järeldusi teeb vast igaüks meist igaüks päevas vähemalt ühe, seda
ei valda Eesti keelt peaaegu, et ültse.Paljudel on tekkinud ka probleeme seoses sellega, et ta on teisest rahvusest.Palju on koolikiusamist seoses sellega, aga on ka selliseid juhtumeid kus lihtsalt, niisama annavad eestlased teisest rahvusest inimesele peksa. Täiskasvanud Paljudel Eestis elavatel venelastel on Eesti kodakondsus.Enamus neist räägivad ka väga hästi Eesti keelt.Eestis ei ole väga palju sisse rännanuid venelasi.Enamus on siin üles kasvnud.Nad kõik peavad ka Eestit oma kodumaaks.Enamus küsitluses osalenud inimesed on eluga Eestis väga rahul.Üks lausa ütles, et võrreldes Venemaaga on Eestis super hea elada.Enamus venelasi tajuvad rassismi.Paljud ütlesid, et Eestlased suhtuvad liiga üleolevalt venelastesse.Asjad olevat veel hullemad olnud Eelmisel sajandil NL-i ajal.Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka
Tegu on väga vastuolulise teemaga, mis tähendab seda, et aja jooksul on esile kerkinud mitmed arusaamad ja arvamused vene vähemuse integreerimise kohta. Arvamused varieeruvad seinast seina, kes toetab vähemuse ühiskonda integreerimist ja kes on sellele iga hinna eest vastu. Konfliktsuse vältimiseks on õnneks selle teemalised tulised vaidlused raugenud, võrreldes varajase iseseisvumisperioodiga, ning tänapäeval pigem aktsepteeritakse, et venelased on osa Eesti ühiskonnast. Viimaste aastate jooksul on integratsiooni teemalised arutelud eriti aktuaalsed, arvestades kümne aasta taguseid sündmusi Tallinnas, mis nõrgestasid veelgi kahe rahvuse vahelist suhet. Need sündmused ei aidanud kaasa tuleviku perspektiivis venelaste integreerimisele, sest erinevate uuringute põhjal kasvas just siis venelaste ebausk Eestisse integreerumisse. See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi
1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse.
lihtsustavad maailmataju, aidates inimesel tundmatus olukorras käituda ning suhtuda. Teisalt muudavad nad meie iskutaju pealiskaudseks, ja just sellepärast, et ei süveneta inimese tegelikku olemusse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Stereotüüpide kasutamine muutub eriti ohtlikuks siis, kui tekib arvamus, et mingile grupile omistatud negatiivsed ja alaväärsed jooned on tingitud rahvusest, päritolust või koguni bioloogilistest eripäradest. Välja on kujunenud negatiivsed stereotüübid einevate rahvuste, rasside, vanuserühmade, maailmavaateliste gruppide, meeste ja naiste ning paljude teiste kohta. Väga sageli tekitatakse üldlevinud valearvamusi just nende gruppide kohta, kellest inimesed palju ei tea, see on ka põhjuseks, miks läbi ajaloo on tekitatud niivõrd palju eelarvamusi, mis jätkub jõudsalt tänapäeval (McKay, Davis ja Fanning 1995). Kõige masendavam on stereotüüpide kujundamise juures asjaolu, et kord kinnistunud
20. sajandi alguseks olid täis tiksinud need kuulsusrikkad 700 aastat, mil võõrvalitsejad, nende seas kauaaegseimad asunikud baltisakslased, olid end Liivi- ja Eestimaa aladel justkui kodus tundnud. Nad olid siia tulnud erinevatel põhjustel: tooma ristiusku, edendama kaubandust, laiendama oma valdusi. Pärast neid käisid meie esivanemate maadest ehk sakslaste vallutatud aladest üle veel mitmed võõrvalitsejad, nende hulgas rootslased, poolakad, venelased. Teatava kindlustunde andis sakslastele Balti erikord, mille hiilgeaeg oli küll juba 18. sajandil ära olnud. ,,Balti tragöödia" sündmustiku ajaks oli sakslaste võim Balti aladel otsakorrale jõudmas. Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel
Kollektivistlikumad inimesed aga eelistavad väiksemat distantsi. 2. STEREOTÜÜPSED KULTUURIERINEVUSED Stereotüüp on mingi grupi üldistatud kirjeldus, mis sõltub nii kirjeldatavast kui kirjeldajast. Ehkki enamasti suhtutakse stereotüüpide olemasolusse negatiivselt, ei pruugi neis olla midagi halba. Pigem väljendavad need inimeste püüdu maailma grupeerida ja seeläbi paremini mõista. Reeglina ei tekita negatiivsed stereotüübid konflikte, vaid vastupidi. Mida erinevamana või ohtlikumana vastaspoolt tajutakse, seda negatiivsemad on stereotüübid. Ühel hetkel aga hakkavad stereotüübid elama oma elu ning laienevad ka neile sama grupi liikmetele, kel minevikus toimunud konflikti või negatiivse isikliku kogemusega midagi pistmist pole. Kord omandatud hoiakutest, stereotüüpidest ja eelarvamustest sõltub, kas edaspidine suhtlemine on meeldiv, mõistev ja lähedane või halvustav, sõjakas ning tõrjuv
Tema oli ka minu ainuke positiivne kogemus venelastega sellest ajast. Aga tagasi aastasse tuhat üheksasada üheksakümmend kolm, mil toimus minu konflikt. Sellel aastal koosneb minu sõprusringkond juba ainult eestlastest. Kahjuks tuleb tõdeda, et kuigi sellel aastal oli mul täiskasvanud venelastega (vanemate töökaaslased) positiivseid kogemusi olnud, olid enamus nooremate venelastega kokkupuuted negatiivsed. Mäletan, et mõned minust paar aastat vanemad venelased võtsid minult kelgu ära. Analoogselt võttis üks vanem vene poiss minult mänguauto lihtsalt ära. Minu sõprusringkonnas oli levinud suhtumine, et eestlased ja venelased ei saa omavahel läbi ja selle arusaama kinnitamiseks oli veel mitmeid ilmekaid näiteid nii minu kui mu sõprade lapsepõlvest, kus venelased olid väga halvasti meiega käitunud. Kuid kui liikuda edasi minu taustainfost, siis räägin konkreetsest konfliktist, mis leidis aset
Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond
Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud. Samuti taunis van der Linden pronkssõduri teisaldamist, väites, et see demonstreerib lugupidamatut suhtumist Venemaa rolli Teises maailmasõjas. (BNS 2007 ,,Van der.." ) Veel samal kuul soovitas ÜROs diskrimineerimisega tegelev Doudou Diene Eestil liikuda mitmekeelse ühiskonna suunas, kus riigikeele staatus on mitmel keelel. «Eesti keele oskuse nõue on normaalne,» sõnas Diene, lisades, et seda peavad oskama kõik Eesti kodanikud. Samas sõnas eriraportöör, et tema hinnangul ei vasta vene keele staatus praegu venekeelse vähemuse osatähtsusele Eesti elanikkonnas
põhjapoolsematesse maakondadesse (Vaiga, Järva, Mõhu, Nurmekund). 1212. aastal piiras Novgorodi vürst Mstislav 15 000 mehega Varbola linnust. Jõukal järjel olevad varbolased maksid venelastele 700 marka nogaatasid (erinevate arvutuste kohaselt kuni 140 kg hõbedat), et need koju läheksid. See oli väga suur summa, sest vaid 150 g hõbeda eest võis toona osta mõõga, sõjahobuse või terve karja koduloomi. Samal ajal kui venelased varbolastega maid jagasid, kogus Lehola Lembitu (üks Sakala kuningatest) sakalastest ja ugalastest suure maleva ning rüüstas edukalt venelaste tagalat Pihkvas. Lõpuks sõlmisid sõjast ja levivast katkust kurnatud eestlased (Sakala, Ugandi ja Läänemaa) samavõrd räbalas seisus olevate sissetungijatega kolmeks aastaks rahu (Turaida vaherahu 1212). Sakala maakond kuni Navesti jõeni pidi selle lepingu järgi võtma vastu ristimise. 1215
Elanikkond on Venemaal muutunud maksujõulisemaks ning meile oleks kasulik nii kaubandussuhted Venemaaga kui ka anda turistidele võimalus tuua raha Eestisse. Kõige olulisemaks plussiks Euroopa Liiduga liitumisel pudasid ettevõtjad küllaltki ootamatult Eesti sisenemist integratsiooni, mida ühinemisprotsess nende arvates kindlasti soodustab- tekib ühtekuuluvustunne, kollektiivsus uuel tasemel. Ettevõtjate fookusgrupis osalejad arvasid, et praegu ei ole eestlased ja venelased siiski nagu võrdsed. Euroopa Liidus olles see vahe eestlaste ja venelaste vahel muutuks väiksemaks. ,,Me kuuluksime ühte perre, kus on hollandlased ja sakslased...See annaks mingisuguse kaitse, turvatunde". On küllalt ilmne, et ettevõtjad, kes peavad mõnevõrra rohkem kui teised elanikegrupid otseselt suhtlema teisest rahvusest inimestega, tunnetavad seetõttu ühiskonna praegust lõhestatust mõnevõrra rohkem ning see on üks
oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib märgata, et paljud nende artorid kasutavad mõisteid, mis iseloomustavad seda, kuidas riik ja eestlased suhtuvad muulastesse ning kuidas nad elavad koos. Kõige sagedamini kasutatakse mõisteid "identiteet" ja "akulruratsioon". Identiteet on omaduste hulk, mis teevad objekti unikaalseks võrreldes teiste objektidega. Mõned artikli autorid arvavad, et identiteet on see põhjus, miks eestlased ja venelased siiamaani ei tulnud ühiseks arvamuseks ning siiamaani ei olnud lahendanud paljud probleemid. Eestlased ja venelased on liiga erinevad ja nende seisuhohad on erinevad ka. Identiteet on oluline iga inimese jaoks, sest igal inimesel on vaja ennast määratleda, teadma, et ta on miingi rühma liige ja võrrelda ennast teistega. Kui räägitatakse muulaste identiteedist, siis tihti tuleb välja, et siin võib eraldada kaks osa - kodaniku identiteet ja Etno-kultuuriline identiteet
tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide sümboolika kirjeldamisele ja sissejuhatavale analüüsile. Materjalide kogumiseks ja läbitöötamiseks olen rakendatud folkloristikas ja sotsioloogias praktiseeritavaid uurimismeetodeid nagu intervjuu, ankeetküsitlus, võrdlevat analüüsi jne. Uurimistöö kirjutamisel kasutan erinevaid teoreetilisi allikaid
hõimumurdest, põhja-eesti, lõuna-eesti ja kirde-eesti hõimumurdest. Esimesed Eesti koha- ja isikunimed on säilinud Läti Henriku Liivimaa kroonikas. Tootmise arenemise, majanduse tugevnemise ja kultuuri ühtlustumise tagajärjel algas sel ajal eestlaste kujunemine ühtseks rahvaks. Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13
Suurvürst Ivan III ajal liideti Moskvaga Novgorod. 1480 - Ordu rühdam pihkvat, linna vallutada ei suudetud. 1481 korraldasid Moskva, Pihkva ja Novkorogi ühendatud väed sõimsa sõjaretke Liivimaale. Ordumeister ei suutnud neile vastu astuda ja lasi vaenlastel kuuaega maal karistamatult rüüstata. Vallutati viljandi, põletati maha.Terve Liivimaa vallutamiseks Moskval veel jõude polnud seega 1481 aastal sõlmiti vaherahu 10 aastaks. 1501 tungis ordumeister oma arvuka väega Venemaale, et venelasi nõrgestada, et nood mõtted oma maa laiendamisest siinsete alade arvelt loobuks. Vägi oli suureim kogu Vana-Liivimaa ajaloos. Samalajal olid aga ka venelased suure väega Liivimaale tulemas ning juhuslik kohtumine leidis aset kohe, kui liivimaalased olid piiri ületanud. Venelased põgeneesid. Plettenberg(liivi ordumeister 1494-1535) otsustas tagasi pöörduda, kuna meeste seas hakkasid levima nakkushaigused. Veel samal aastal teostasid venelased
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sissejuhatus Struktuurse tööpuuduse
1208. aastal algas eesti rahva kangelaslik võitlus üheaegselt nii sakslastest, venelastest kui ka taanlastest sissetungijate vastu. Pärast Saksa Orduriigi lõppu ründasid eestlaste, liivlaste ja lätlaste alasid korduvalt Vene, Poola ning Rootsi väed ning pärast Altmarki rahu sõlmimist läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu. Eriti rängalt sai kannatada Tartu, kust küüditati välja kõik linnakodanikud. 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigi koosseisu. Venemaaga ühendati ka Soome. Vallutatud aladel said
1297. a. puhkes esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Liivi ordu lõhkus vaimulike maahärrade ühisrinde ja 1304. a. sõlmiti konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu. Põhjused, mis seda perioodi nimetatakse lõpetamata sõdade ajajärguks Eestlaste vastuhakud: Saare- ja Läänemaa vastuhakud toimusid korduvalt ning tulemusena ei julgenud võõrvõimud müüride vahelt väljuda Võõrvõimude ja naaberrahvaste tülid: Saule lahing, leedlased ja venelased tegid koostööd ordude vastu, leedulaste rüüsteretked jõudsid ka eestlaste aladele, 1242. a. Liivi ordu ja Venemaa vaheline lahing Jäälahing, venelased võitsid, 1240. a. tungis Rootsi venelastele kallale, kust sai Aleksander hüüdnime Nevski Võõrvõimude omavahelised tülid 1268. a. suur Vene vägi suundus Virumaale, leedulased tulid Eestisse Linnade arenemine Linnadeks kujunesid kaubateedel olevad keskused. Vallutajad alustasid kindlustamist, kutsuti
Niisugune käsitlus võimaldas täiesti vältida debatti teemal "millised probleemid meie riigikorralduses on niisugused, et meie kodanikud otsustavad blokeerida liikluse Tallinna kesklinnas?". Kui mingis riigis on kogukond inimesi, kellele ilmselgelt ei sobi elukorralduse mingi aspekt, siis nagu ma juba osutasin, tuleks esmalt teada saada, mis täpselt ei sobi, alles siis saab välja mõelda lahendusi. Kahjuks ei küsitud, ning aasta hiljem on tekkinud etnilisi gruppe veelgi enam lahutavad stereotüübid, mida kirjeldab tabavalt lavastaja ja telemees Aleksander Zukerman: "Venelased arvavad, et eestlased peavad plaani, mida pärast pronkssõdurit veel ära viia. Eestlased arvavad, et venelased joovad kodus viina, tahavad siis linna lõhkuma minna ning Pihkva diviisi appi kutsuda."2 Kui uudised näitavad tänavale tulnud inimesi peamiselt venekeelsetena (nii nagu see ka reaalsuses oli), kui arutatakse, milliseid sanktsioone võiks Venemaa ette võtta,3 rõhutatakse Euroopa Liidu distantseerumist
aastal asutati Siberi raudtee komitee juures ametkond, mis hakkas tegelema väljarännanutele maade ettevalmistamisega11. Omski ja Euroopa-Venemaa vaheline raudteeühendus avati 1894. aastal12, 1895. aastal rajati vastvalminud Siberi raudtee äärde Ivanovka 13. Asukoha tõttu kujunes Ivanovka piirkonna keskuseks ning sai olulist täiendust nii ümberkaudsetest küladest kui hilisemate väljarännanute arvelt. Peale eestlaste asus sinna elama ka soomlasi, lätlasi, sakslasi ja venelasi. Praeguseks on küla 1700 elanikust eestlasi vaid umbes 8%. Küla saanud pärimuse kohaselt nime esimese eestlase Ivanovi järgi, sest eestlastele ja teistelegi luterlastele antud Siberis sageli vene nimed. Kaseküla (Berrjozovka) asutati 1902 Eestimaa eri piirkondadest pärit inimeste poolt. Küla sai oma nime ümbruskonnas kasvava kasemetsa järgi. Esialgu elati kruntidel nagu enamikes teisteski asundustes14. Praegune tihe asustus on kollektiviseerimise tagajärg,
saarlased vallutasid selle ja lammutasid maha 1222. a algas saarlaste eestvedamisel üleeestiline ülestõus, mis levis kiiresti üle kogu maa, kõik linnused (peale Tallinna) vabastati, ristiusk pesti maha, võetud vangid vahetati välja varem sakslaste kätte jäänud pantvangide vastu, linnused ehitati tugevamaks, ehitati kiviheitemasinaid ja õpetati üksteisele sakslastelt saagiks saadud ambude käsitsemist eestlased asusid ühendusse Pihkva ja Novgorodiga ja venelased saatsid abivägesid Vladimir, Suzdali suurvürst saatis oma venna Jaroslavi Eestisse Tartus käis vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodis lubatud valitsusvõim Tartus ja teistes maakondades, mida ta suudab vallutada 1223. a kevadel tegid eestlased ühe suurema rüüsteretke Ümera piirkonda ja sinna ruttas sakslaste tugev vägi, millel õnnestus parajasti Ümera jõge ületavaid eestlasi ootamatult rünnata ja teises Ümera lahingus saavutasid võidu sakslased 1223
................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ........................................................................................................12 6. RAHVASTIK .............................................................................................................................13 6.1. Keel ......................................................................................................................................14 7. RIIGIKAITSE .............................................................................................................................15 8. MAJANDUS ....................................................
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said määramata kodakondsusega isik
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord...........................................................................................................7 2. Hiiumaa elani
,,Eestlased Saksa armees" Referaat Sisukord Sissejuhatus.................................................................. ....................3 Miks mindi Saksa armeesse vabatahtlikult?.....................................3 Miks eelistati Saksamaad üle Venemaa?..........................................4 Sakslased osutusid okupantideks......................................................6 Eesti üksuste loomine.......................................................................6 Idapataljonid................................................................. ....................7 Politseipataljonid........................................................... .................10 Eesti lennuüksused................................................
Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
Suhted venelastega olid kuni 10.sajandini rahumeelsed. Vene kroonikates nim eestlasi tsuudideks ja esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud). Ka järgnevatel aastatel tuli ette venelaste sõjaretki Eestisse ja vastupidi, püsivat edu kumbki pool saavutada ei suutnud. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis.
See ei saanud oma tööga hakkama. 1167 - Lundi piiskopi poolt määrati eesti peapiiskopiks munk Fulko, tema abiliseks oli eestlasest Nicolaus. 1184 - Liivlaste juurde saadeti augustiinlasest munk Meinhard. Ta tuli Väina jõe suudmesse ja hakkas seal oma missiooni tegevusega pihta. Meinhard lasi ehitada Üksküla kivilinnuse ja kiriku. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Viimane tapeti 1219 Tallinna lähedal, kui taanlased käisid Tallinna all. Tema telki peeti Taanikuninga omaks ja venelased tapsid ta Taani Kuninga pähe. Peale Meinhardi surma 1198 määrati peapiiskopiks Berthold. Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti.
Viimastel omakorda ei õnnestunud kanda kinnitada Saaremaal, kus kohalikud neist üle olid. Saarlaste edu andis jaksu kogu Eestimaale. Nende eestvedamisel korraldati suur linnuste tagasivallutamine; saadi tagasi Varbola, Viljandi, Otepää ja Tartu linnused. Olles Eestimaa peaaegu vabastanud, korraldati rüüsteretk Ümera- äärsetele, kuid tagasiteel ründasid ootamatult sakslased: eestlased said raske kaotuse osaliseks. Eestlaste liitlased, venelased, kellel olid ka omad huvid mängus, jäid võib- olla meelega hiljaks. Koos üritati siiski vallutada Tallinna, mis luhtus. Tartus ja Ugalas haaras ülemvõimu vürst Vjatsko. Eestlased talusid seda, kuna vajasid abi sakslaste vastu. Sakslased haarasid Eestis uuesti ülemvõimu, vallutati tagasi ka Tartu linnus. Pärast seda sündmust oli eestlaste saatus otsustatud. Eestlastel enam abiväge polnud ning Saaremaa alistamine oli ainult aja küsimus. 11
kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · miks on taasutvenergia osakaal energiamajanduses väike; · miks eelistada taastuvenergiat taastumatule; · kui palju on inimesed teadlikud energiaprobleemidest Töö eesmärgiks on: · uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse; · tutvustada energiamajandusega seonduvaid probleeme; · teavitada taastuvenergia vajalikkusest Uurimisobjektiks on Eesti rahvas. Töö kuulub eneriamajandus ja keskkonna valdkonda. 3 Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: · taastuvenergiat peetakse liiga kalliks; · arvatakse, et taastuveneriga ei tasu ennast ära;
1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi. Lääne-Slaavi hõim. Igaunija Eesti, läti keeles. Jaroslav Tark Vene valitseja, kes vallutas tartu 1030a. adramaa maa suuruse mõõtühik. 8-12 ha. kolmeväljasüsteem Al-Idrisi Esimene kaardimeister, kes tõi eesti kaardile. Tarapita Eestlaste peajumal Perun - Sõjajumal varjaagid Idaslaavi viikingid Hiltinus Baltimaade esimene piiskop Nicolaus Esimene ristija MUISTNE VABADUSVÕITLUS JA KESKAEG EESTIS 1200-1550 Muistse vabadusvõitluse põhjused: 1
Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retked Soontaganasse ja Saaremaale; kevadel 1216 saarlaste retk Põhja-Lätisse; suvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Harjusse ja Revalasse; sügisel venelaste retk Ugandisse. Jaanuaris sakslaste ja ugalaste retk Pihkvamaale; kevadtalvel sakslaste, lätlaste, liivlaste ja ugalaste retk Järva- ja Virumaale ning Järvamaa alistumine; lääne- eestlased ja venelased piirasid Otepääl olevaid sakslasi ja sundisid need lahkuma; 1217 sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Sakalasse, vabade Eesti maakondade ühinemine Lembitu juhtimisel malevaks ning Madisepäeva lahing (21. sept), kus eestlased said lüüa ja Lembitu langes; Lõuna- ja Kesk-Eesti maakonnad sõlmisid sakslastega rahu ja lasksid end ristida. Talvel sakslaste, lätlaste ja liivlaste retk Läänemaale, läänlaste ristimine ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
