Sellest lähtudes saab kõneleda erinevatest mälu liikidest ja uurida veidike lähemalt neid erinevaid mälu liike. (Tulving 2002 : 34 36 ) Mälu liigid 3 Mälu liike on inimesel mitu erinevat tüüpi, mis on erinevate omadustega ning meelde jätmine on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 ) Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega
Otsene taimekaitse ehk kahjustajate tõrje Taimekaitsevahendite turule lubamine Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid on kirjas taimekaitsevahendite registris ning kasutada võibki ainult neid vahendeid, mis on sinna kantud. Et taimekaitsevahendit Eesti turule viia, tuleb taotleda luba Põllumajanduametilt. Enne turule lubamist tehakse [Type text] [Type text] Mari-Liis Kiis riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine ja kaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja käitumist keskkonnas. Taimekaitsevahendite kasutamine Taimekaitsevahendit tohib kasutada ainult selle märgistusel kirjeldatud otstarbell, tingimustel, viisil ja koguses. Kinni tuleb pidada ka vahendile ette nähtud töötlemiskordade arvust ning selle kasutamise järgsetesttööoote- ja ooteaegadest
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH! ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
Meie maadlusringi tüdruk Tiia-Linda Purge esines väga veenvalt mõlemal päeval. Esimesel päeval sai ta kolmanda koha ja teisel päeval ei saanud maadluses keegi talle vastu, seega sai Tiia-Linda esimese koha. Meie ringi lapsed olid väga tublid. Veel võtsime me osa 7ndal veebruaril Eesti Sumo Meistrivõistlustel , kus Kuldaril tuli võtta vastu üks kaotus finaalis. Sumos olime me ainukesed Viljandi maakonnast. Sumo võistlustest võtisd osa 5 last : Kardo Kiis, Kunnar Aun, Kaarel Täht, Kuldar Asu ja Tiia-Linda Purge. Suur tänu meie toetajatele ja eriti Urmas Aunile, kes laenas oma transporti ja Kirivere koolile. Infoks : 10ndal veebruaril toimub Võhmas algajate võistlused. Maadlusringi juhendaja Peeter Asu 53608435
India tänapäeval Autor: Mari-Liis Kiis Asukoht Lõuna-Aasia Himaalaja mäestiku ja India ookeani vahel Naaberriigid on Pakistan, Hiina, Nepal, Bhutan ja Bangladesh Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad sku...
Looja totalitaarses ühiskonnas Totalitaarne reziim on poliitiline reziim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses reziimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Riik kontrollib kogu kultuuri, samuti ka kirjanike ja nende teoseid. Rahvale hakati keelama ebasobilikku kirjandust. Nõukogude võimu ajal hakati survestama Eesti kirjanikke looma valitsuse ideoloogiat propageerivaid ilukirjanduslikke tekste. Eesti kirjanikelt nõuti sotsialismi levitamist, helgest tulevikust heietamist ning aktuaalsete probleemide käsitlemist, mille määras valitsus. Juhan Smuul, kes alustas luuletajana, otsustas, et hakkab Nõukogude võimuga koostööd tegema. Sellega pälvis kirjanik mitmeid preemiaid. Samuti oli kirjanikel võimalus ka välismaale minna ning seal oma loomingut arendada. Enamik kirjanikke pagesidki välismaale ning said seal...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, ...
UNGARI SOTSIAALPOLIITIKA JA SOTSIAALKAITSEKULUTUSTE ÜLEVAADE Kaja Rand ja Mari-Liis Mölder Ainetöö Juhendaja: Aino Kiis Tallinn 2014 Ungari Pindala - 93 030 km2 Rahvaarv - 9,9 miljonit Riigikeel - Ungari Rahaühik – Forint Parlamentaarne vabariik Töötus • 1990ndatel jäi 1,5 miljonit töötuks. • Viidi sisse töövõimetuspensionid ja 2010 need likvideeriti. Loodi 2 toetust 1) puudetoetus ehk abiraha 2) ajutine hüvitis, rehabilitatsioonitoetus. • Kogukonnas osutatavad teenused jäid nn omavalitsuste kanda.
Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Heiko Kiis Tallinna Sikupilli Keskkool 9A klass Närvisüsteemi ehitus ja talitlus Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Seega juhivad organismi talitlust nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismi enese toimuvate protsessidega. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks:Kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks
Foobiad ja ärevushäired Juhendaja: Mare Kiis Töö koostas: .............. Tallinn 2009 Mis on foobia ja millest see tekib? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Levinuim foobia Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobia, mis hõlmab
Lõuna-Aafrika Vabariik Autorid: Sandra Kuusk, Mari-Liis Kiis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looduslikud eeldused Suur osa territooriumi asub poolkõrbe või kõrbe loodusvööndil Territoorium on mägine ja mõnes kohas kõrb Mullaks põhiliselt pruunmuld Poolkõrbe muld on ebaviljakas Riigi pindalast 13% kõlbulik põllumaa 22% riigi pindalast korralik põllumaa Pinnamood
Anett Kaldas 4P JA 4C ANALÜÜS Analüüs Õppeaines: Turundus Transporditeaduskond Õpperühm: TL31 Juhendaja: Helen Kiis Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD 1. MIS ON 4P? ........................................................................................................................ 3 2. MIS ON 4C? ....................................................................................................................... 4 3
Puuetega inimesi kujutatakse vähemeelistatud olukorras olevate isikutena, kellele puue põhjustab kannatusi. Puudega lastesse suhtutakse kui tulevastesse erivajadustega inimestesse, kes on täiskasvanutena pigem ühiskonnale koormaks. Jäetakse tähelepanuta aspektid, mille kaudu puudega inimesed võiksid ühiskonnale oma panuse anda ning keskendutakse nende vajadustele, mille rahuldamiseks on tihti vaja kas lähedaste või riigi abi. Karin Kiis märgib oma uurimuses ,,Puudelaste perede sotsiaalne toimetuleks Tartu linnas" (1999), et nendest peredest, kus kasvab puudelaps ning kes on lapse igapäevasel hooldamisel abi saanud, oleks rohkem abi vajanud 65,5%. Kusjuures olulisimaks toimetulekuressursiks on oma pere liikmed ja lähisugulased. Institutsionaalsest sektorist on üle poolel juhtudest saadud abi õpetajalt või lasteaiakasvatajalt (60,6%) ja pisut vähem peredest (37,7%) märkis abistajan meditsiinitöötajat
toimivad nii koos kui iseseisvalt. Kui on aga probleemseid pereliikmeid, siis on häiritud kõik süsteemid ja pere kui terviku ebastabiilsus hakkab mõjutama pere intiimringi ja lähedasi liikmeid. Antud juhtum on ehe näide selle kohta, kuidas juhtumi alguses on kliendiks üks inimene, kuid probleemi analüüsides ja tervikpilti nähes mõistab, et kliendi ja pere aitamiseks tuleb analüüsida kõiki süsteeme. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Kiis, K. 2015. KTML2015 iseseisev töö, [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/! tere.tulemast].14.01.2016 2. Kiis, K. 2015. Täiendav lugemismaterjal kursuse “Klienditöö meetodid” juurde. Näide reflektiivsest hindamisest: ökoloogiline perspektiiv pere ja tema keskkonna hindamisel. [https://www.is.ut.ee/pls/ois_sso/tere.tulemast? pn_id_materjal=598672&pn_id_sessioon=20618729271973129563] 14.01.2016 13
omandatud erinevate õppimisviiside kaudu. Ka lapsevanemad suunavad lapse hoiakute kujunemist- kinnitatakse neid käitumisi ja suhtumisi, mis on vanemate arvates head. Ka oma kogemuste põhjal kujunevad kindlad hoiakud. Lisaks on hoiakud, mille inimene omandab nähes oma kaaslaste või enda jaoks autoriteetsete inimeste käitumist ja seda jäljendades7. 6 Ainjärv, Häidkind. Kättesaadav internetist: https://www.tlu.ee/opmat/hk/opiobjekt/Hoiakud/ 7 Kiis: ,,Sissejuhatus psühholoogiasse: sotsiaalpsühholoogia". Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiak.html 6 3.1.3. Hoiakute muutumine Hoiakud ei ole püsivad ega eluaegsed veendumused. Hoiakud võivad muutuda kas teiste või enda poolt veendes. Sellegipoolest on hoiakuid millegi või kellegi suhtes väga raske muuta.
MAREK TREI 28 *** KATI TAMM 62 ****** KALLE VARES 73 ******* MART NIMMERFELDT 47 ***** PRIIT RAMMUL 37 **** MAREK KORB 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ SANDER M?NNASSON 73 ******* VALTER KIIS 75 ******** MAREK PIKKAR 55 ****** LEONID OTSALAINEN 49 ***** ILJA PIKK 52 ***** KASPAR PIKANI 43 **** SIIM MOORAST 52 ***** SVEN MUTLI 42 **** JAANO PAAP 97 ********** HEIMAR KALLAK 97 ********** JAAN LEIN 98 **********
5. Parandada eluaseme sanitaarset olukorda. 6. Muuta maja tuleohutuks. 7. Kohandada eluaset vastavalt liikumispuudele (seinatoed, WC-sse kõrgendus ja tõusmiseks tuge). SEKKUMISPLAAN Peab pakkuma kliendile välja tema vajadustele vastavad sekkumisalternatiivid ja koostöös kliendiga koostada eesmärkide saavutamiseks konkreetne tegevusplaan ning viimaks aidata kaasa sekkumisplaani rakendumisele ning jooksvalt jälgida ja hinnata töö käiku. ( Kiis, 2006, 33) Sekkumisplaani koostamisel tuleb lähtuda Alice sõnastatud probleemist, sest tema on see, kes peab läbi tegema vajalikud tema elu parandamiseks muudatused. Vajalik teenus või abi liik Aeg, sagedus, kestvus Teenuse maksumus Sotsiaaltöötaja koduvisiit Vastavalt vajadusele Hooldustöötaja 2x nädalas David, igapäevase toimetuleku toetamiseks 1 x nädalas
TALLINNA TEENINDUSKOOL Keidy Tiitso HT13-KE MOTIVATSIOON JA SELLE TEOORIAD Referaat Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2013 SISUKORD ja selle teooriad ja selle teooriad SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade motivatsioonist, selle liikidest, Maslow inimvajaduste hierarhiast ja varastest motivatsiooniteooriatest. ja selle teooriad 1. MOTIVATSIOON Mis on motivatsioon? Motivatsioon on psühholoogiline protsess, mis annab inimese käitumisele energia ja suuna
MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur Jaotava kauplemise strateegia ja taktika Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2 Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatuseks..................................................................................................3 Jaotava kauplemise situatsioon..........................................................................3 Jaotava kauplemise strateegiad....
Üks nekrut on raskelt viga saanud. Nad tahavad talle halastuslasu teha, kuid inimesi tuleb juurde ja nad ei tee seda. Üllataval kombel on kannatanud vähe. Veoautod jõuavad kohale ja mehed viiakse rindelt minema. V Mehed arutavad, mida nad teeksid, kui sõda lõppeks. HI tuleb nende juurde ja üritab nendega esmalt sõbralikult vestelda. Teda üllatab vaenulik suhtumine ja T hakkab teda sõimama. HI vihastab ja läheb kaebama. T läheb end varjama. Veltveebel tuleb kiis HU-ga ja tahab T-d näha. Ta kaaslased väidavad, et ei tea, kus T on. Hiljem tulev HI nende juurde ja mehed vastavad ta küsimustele ikka irooniliselt, eriti Kropp. Loenduse ajal küsitakse ka T kohta. Tema rühmakaaslased aga räägivad HI tegudest ja ka voodimärgamisega seotud juhtumist. Siiski viiakse T ja A kartsa, kuid nad saavad siiski loodetust kergema karistuse. K ja P lähevad hanesid varastama, et praadi teha. Paari sigareti eest viiakse nad
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 011MT Kehakeel Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine .......................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik O11MT ALKOHOLISM Lõputöö Juhendaja: Mare Kiis Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................... lk 3 Alkoholimõju.................................................................... lk 4 Kroonilise alkoholismi ehk joomatõbi staadiumid............ lk 5 Pohmell........................................................................... lk 7 Alkohol ja seksuaalsus.................................................... lk 8
Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 1. ÜLEKAALULISUSE ENNETAMINE........................................................................4 2. TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIMÕTTED..............................................................5 3. ÜLEKAAL JA ALAKAAL............................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ..............
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
Üks nekrut on raskelt viga saanud. Nad tahavad talle halastuslasu teha, kuid inimesi tuleb juurde ja nad ei tee seda. Üllataval kombel on kannatanud vähe. Veoautod jõuavad kohale ja mehed viiakse rindelt minema. V Mehed arutavad, mida nad teeksid, kui sõda lõppeks. HI tuleb nende juurde ja üritab nendega esmalt sõbralikult vestelda. Teda üllatab vaenulik suhtumine ja T hakkab teda sõimama. HI vihastab ja läheb kaebama. T läheb end varjama. Veltveebel tuleb kiis HUga ja tahab Td näha. Ta kaaslased väidavad, et ei tea, kus T on. Hiljem tulev HI nende juurde ja mehed vastavad ta küsimustele ikka irooniliselt, eriti Kropp. Loenduse ajal küsitakse ka T kohta. Tema rühmakaaslased aga räägivad HI tegudest ja ka voodimärgamisega seotud juhtumist. Siiski viiakse T ja A kartsa, kuid nad saavad siiski loodetust kergema karistuse. K ja P lähevad hanesid varastama, et praadi teha. Paari sigareti eest viiakse nad enne märgatud maja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
