Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on nii füüsiliselt kui ka tehniliselt väga raske spordiala. Kiiruisutaja peab omama head tehnikat ja kehalist vormi, et rakendada jäässe võimalikult suurt jõudu, mis teda edasi viiks. Samas vajatakse ka häid kiiruslikke võimeid ning vastupidavust. Sellepärast peab kiiruisutaja omama lisaks heale tehnikale tugevaid jalalihaseid, millega saavutada võimalikult suurt võimsust. Mehaanilise külje pealt vaadates ongi kõige tähtsamaks edasiviivaks jõuks võimsus, mida ka antud töös mõõdetakse. Ajalugu
10,3. Pärast võistlust esitati Antsonile ka küsimus: "Mida mõtlesite, kui nägite tablool oma aega?" Olümpiavõitja vastas: "Mõtlesin, et veel on sõitmata 19 paari ja seda pealt vaadata pole kerge." Favoriidid olid küll startimata, kuid ometi ei suutnud keegi eestlase aega ületada ja Antson võitis olümpiakulla. Seejärel Oslo nn. Järelolümpial väikese mitmevõistluses maailma tipptulemuse ja 3000 m distantsil maailmarekordi püstitanud Antson pälvis ka 1964. aasta maailma parima kiiruisutaja tiitli ja teda autasustati Oscar Mathieseni auhinnaga. Praegu on Ants Antson 63 aastane ja ta lausus : "Kui saaksin aasta sellisel jääl harjutada, sõidaksin praegugi kõik oma vanad rekordid üle," teatab Antson, kel vanust 63 aastat. Aga omaaegse vormi ja tänapäevaste tingimuste juures? "No neile soomlastele ja rootslastele paneksin kindlalt ära," vastab ta. Antsoni aegadega võrreldes on kiiruisutamine röögatult muutunud. Tollal sõideti
koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg. 1968. aastal Grenoble-is, Prantsusmaal toimunud talimängudel võistlesid eestlastest NSVL-i võistkonna koosseisus kiiruisutaja Ants Antsson ja kahevõistleja Tõnu Haljand. Mõlemad eestlased said võrdse tulemuse nii Antson kiiruisutamises 1500 m distantsil kui Haljand kahevõistluses saavutasid 12. koha. 1980 USA-s Lake Placidis võttis ainsa Eestist pärit sportlasena osa kahevõistleja Fjodor Koltshin, kelle tulemuseks jäi 15. koht individuaalvõistluses. 1984. aastal Sarajevos, Jugoslaavias võistles eestlastest väliseestlane O'Brien, kes kuulus Suurbritannia koondisse. Ta sai kiirlaskumises 33. koha.
ANTS ANTSON ● Sündis 11. november ● Õppis kiiruisutamist 1938 Olaf Olmanni käe all ● Oli Eesti kiiruisutaja ● NL-i koondises 1963a. ● Hakkas sportima kuni1969aastani 1953 a. Koplis 26. ● Lõpetas 1957 Tallinna algkoolis 22. keskkooli-i ja 1975 Eesti Kehalise Kasva- tuse Liidu ELULUGU ● Võitis Innsbrucki taliolümpial 1500m sõidus kulla ajaga 2.10,3 ja 10000 m sõidus 5. koha ajaga 16.08,7 ● Grenoblei taliolümpial 1500m sõidus 12.–13
ANTS ANTSON 1938-.... Kärt Mere 12c Tiina Trutsi 12c Laura Paas 12c Ragne Hindrimäe 12c Noorus: Sündinud 11 nov. 1938 Tallinnas ; Endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja ; Suur pere ; Isa lukksepp ; 26. algkool ; 22. keskkool . Tee spordini... Tõsisem sporditee algas 1955. a ; Jooksuvõidud pioneerlaagrites ; Oleg Gontsharenko, Jevgeni Grishin ; Liidu spordisüsteem 1961. a ; N. Liidu Koondis ; 1964. a nailonkostüüm. Aasta oli siis 1964.... Aeg: 02.10.03; Taliolümpia Innsbruckis; Treener Boriss Silkov; Euroopa meistritiitel; Maailmameistrivõistlused;
Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
SPORT 20. SAJANDIL ANNA-MARIA OTSA OLÜMPIAMÄNGUD 1900. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD • TEISED KAASAEGSED OLÜMPIAMÄNGUD (ESIMENE 1896) • TOIMUSID PARIISIS, PRANTSUSMAAL • 14. MAI KUNI 28. OKTOOBER • TOIMUSID MAAILMANÄITUSE RAAMES • OSALES 997 SPORTLAST NING ESMAKORDSELT KA NAISSPORTLASED • KÕIGE ROHKEM KULDMEDALEID SAI PRANTSUSMAA(26), TEISEKS JÄI USA(20) JA KOLMANDAKS SUURBRITANNIA(17) 1928. AASTA OLÜMPIAMÄNGUD SUVEOLÜMPIAMÄNGUD TALIOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES ...
Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Eesti esimene naissuusataja olümpiamängudel oli Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises. Tema saavutused olid: alpikahevõistluses 26. koht, kiirlaskumises 31. koht ja slaalomis 21. koht. Oslo 14.02. - 25.02.1952 VI taliolümpiamängud toimusid Oslos. Osa võttis Juku Pent, kes 20. veebruaril 1952 saavutas
Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavaldas ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace'iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1. Neli aastat hiljem Barcelonas. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent
der diskuswerf kettaheide der kugelstoss kuulitõuge der hürdenlauf tõkkejooks der weitsprung kaugushüpe der 800-m lauf 800 m jooks der dreisprung kolmikhüpe das snowboard lumelaud der snowboarder lumelaua sõitja M der snowboarderin lumelaua sõitja N das free climping vaba ronimine, ilma rakmeteta der eiskunstlauf iluuisutamine der eiskunstläufer(in) iluuisutaja der eisschnellauf kiiruisutamine der eisschenellläufer(in) kiiruisutaja das golf golf der golfer(in)-golfi mängija der windsurfen lohesurf ein motorloses fliegen - drachenfliegen lohe lennutama das reiten ratsasport auf dem pferd reiten ratsutama das skifahren(schifahren) suusatama der ski der skyer der skyläufer(in) suusataja das eishocky jäähoki der eishockyschläger - der eishockyspieler jäähoki mängija der schlittschuh(e)- das schlittschuchlaufen - das fechten vehklemine das schwimmen ujuma der schwimmer(in)-ujuja
universiaalil ( kaks kulda ning hõbe ) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel ( hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu
Kahebobil võistles Freiberg koos Kjell Luttemaniga ning 21 meeskonna seas saavutati rootslaste jaoks igati korralik 12. koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6 Esimese Eesti talisportlasena jõudis olümpiakullani kiiruisutaja Ants Antson. Noorpõlves edukalt kergejõustikku, tennist ja jäähokit harrastanud Antsoni esimene treener kiiruisutamises oli Olaf Olmann. Tõusnud 1963. aastal NSV Liidu koondisse, sai tema treeneriks Boriss Silkov. Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg.7 Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees
· Võitis kulla 1952 Helsinkis · Võitis MM'il hõbeda 1953 Napolis · Võitis EM'il kulla 1938 Tallinnas, 1939 Oslos ja 1947 Prahas · Võitis NSVL meistrivõistlustel 14 kulda(1940-1956) ja 7 hõbedat(1945-1954) ning 3 pronksi (1943-1947 ; vasaraheitega) · Võitis NVSL spartakiaadidel Kulla 1956 · Võitis NVSL meeskondlikul meistrivõistlustel · 2 kulda, 1 hõbeda ja 2 pronksi (1947-1953) Ants Antson · Oli Eesti kiiruisutaja · Spordiala kiiruisutamine(1500m) · Võitis 1964 kulla Svetlana Tsirkova · Oli NSVL vehkleja, hilisem Eesti vehklemistreener · Spordiala vehklemine(naiskondlik florett) · Võitis kulla 1968 ja 1972 · Sai MM'ilt kaks kulda ja hõbe naiskonna koosseisus, lisaks individuaalse pronksi Jaan Talts · Oli Eesti tõstja · Spordiala tõstmine(raskekaal) · Tulemus 580(210-165-205) · Võitis 1968 hõbeda poolraskekaaluga ja
Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Olümpiamängudel uisutatakse ainult üksikdistantsidel, nii naistel kui meestel on viis ala. Naised võistlevad 500, 1000, 1500, 3000 ja 5000 m. Mehed 500, 1000, 1500, 5000 j...
Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister1938 1966 (see on maailmarekord), MM- hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13- kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Ants Antson Click to edit Master text styles Second level on eesti endine kiiruisutaja, Third level Fourth level olümpiavõitja. Fifth level Ta võitis Innsbruckis peetu IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Svetlana Tsirkova Click to edit Master text styles
Eesti olümpiavõitjad Hannastiina Villand KK13-PE Ants Antson ● Sündinud 11. novembril Tallinnas ● Endine kiiruisutaja ● Võitis IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali ● 11. veebruaril 1964 Oslos püsitas ta maailmarekordi ● 1964 Eesti Aasta sportlane ● 2001 Eesti Punase Risti 2. astme teenetemärk Gerd Kanter ● Sündinud 6. mail 1979 Tallinnas ● Kettaheitja ● 2008 Olümpiavõitja, 2012 pronksmedali võitja ● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi
Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen. Tule süütamisega hallis oli väike tehniline probleem, kuna üks neljast tulesambast jäi püsti tõusmata ja Doan jäi seisma tõrvikuga, kui teised kolm süütasid olümpiatule. Pärast süütas Wayne Gretzky teise olümpiatule väljas. Sportlaste olümpiavande andis naisjäähokimängija Hayley Wickenheiser ja kohtunike
Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 17. juuli 1987) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Olümpiamängud : Kuld 1936 Berliin Kreeka-rooma maadluse raskekaal Kuld 1936 Berliin Vabamaadluse raskekaal Ants Antson Ants Antson Ants Antson (sündinud 11. novembril 1938 Tallinnas) on eesti endine kiiruisutaja, olümpiavõitja (kuld 1964 aastal). Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. Ta on püstitanud ühe maailmarekordi 11. veebruaril 1964 Oslos 3000 m distantsil 4:27,3. Antson kandis 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is avatseremoonial Eesti lippu. Eesti aasta sportlane 1964 Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk 2001 Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova Svetlana Tsirkova-Lozovaja (sündinud 5. novembril
Lisaks olümpialipu heiskamisele, olümpiatule süütamisele ning olümpiatõotuse andmise kuulub avatseremoonia olulisemate osade hulka sportlasdelegatsioonide sissemarss. See toimub tähestikulises järjekorras, kuid seda alustab alati olümpiamängude sünnimaa Kreeka ning lõpetab korraldajamaa delegatsioon. Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash. Tõrviku tõi spordihalli tuntud Kanada paraolümpiasportlane Rick Hansen. Avatseremoonial peeti minutiline leinaseisak 21-aastase Gruusia kelgutaja Nodar Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse.
mille tulemusena hakati taas juurutama nõukogulikku spordisüsteemi. Aastatel 1952--1988 said eestlased olümpiamängudel startida ainult võõraste armust. Kodueestlastel tuli end murda okupatsioonivõimu, N. Liidu olümpiakoondisse, väliseestlased pürgisid elukohamaade võistkondadesse. · NSVL osales 1952.a. Helsinki OM-il ja nii ka eestlased esimest korda sund-liitriigi võistkonna kooseisus, kus olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. · 1964.a. võitis kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena N. Liidu võistkonna kosseisus Innsbrucki Taliolümpiamängudelt kuldmedali. · Mexico Olümpiamängudel võitis olümpiakuldmedali esimese naisena Eestimaalt Svetlana Tsirkova NSV Liidu vehklemise floretinaiskonnas. · Müncheni Olümpiamängudel (1972) võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak. · Aavo Pikkuus võitis 1976.a. Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus. · 1980.a
Iluuisutamine Referaat Greete Treial Rakke Gümnaasium 12.klass 16.12.2009 Sisukord Uiskude ja uisutamise ajalugu......................................................................................2-3 Võistlused........................................................................................................................4-5 Edulood välismaal..........................................................................................................6-7 Eestlased ja nende medalid.............................................................................................8 Kokkuvõte........................................................................................................................9 Pildid...............................................................
kulda ning hõbe) ja Colorado Springsis maailmameistrivõistlustel (hõbe). Olümpia Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eestis esimene olümpiavõitja. Kuldmedaleid kogunes lõpuks koguni kaks. Oma esimese olümpia võidu saavutas Salumäe 1988. Aastal NSV liidu koondises võisteldes. Souli olümpiale murdis sportlanna end läbi lõputute katsevõistluste kadalipu. Olümpiatrekil oli ta rahu ise. Jõudnud finaali Saksa kiiruisutaja Christa Rothenburgeri vastu, kaotas Erika esimese sõidu. Aga seda kindlamalt kavatses ta teises ja kolmandas sõidus sakslanna surplace ´iga üle, sundides teda varem spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1 . Neli aastat hiljem Barcelonas võistles Erika kuldmedalile juba sini-mustvalge lipu all. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Anett Neumanni vastu
kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust ja kõrget maksimaalset hapnikutarbimist. Eriti tähtis on hoida oma füüsilist tugevust kogu distantsi vältel. Kiiruse lisamine lühidistantsil ja ökonoomne sõitmine pikal distantsil on täiesti erinevad olukorrad. Kiiruisutaja uisutamisasend peab olema võimalikult aerodünaamiline. Kiiruisutamisrada on ellipsikujuline, tema pikkus on 133,33, 250, 333,33 või 400 m. 400 m pikkune rada on rahvusvaheline standardrada, sellel paikneb kõrvuti kaks 4-5 m laiust rada, mida teineteisest eraldab punasest plastmassist tähised. Lühirajauisutamise ehk short tracki rada on 111,12 pikk ja 6,75 m lai. Sirge on 28,07 m. Erinevus võrreldes tavalise kiiruisutamisega on see, et rada on lühem, kurvid järsemad ja starditakse koos.
Maie-Maret Otsa-Vishnjova ja Ene Kitsing-Jaanson 1960 Loodi Koolinoorte Spordiühing "Noorus". Toimus esimene Tartu Maraton. Austraalias hakkas ilmuma E.S.A. ajakiri "Sporditeel" 1961 Eesti NSV Spordiühingute ja organisatsioonide Liidu esimeheks nimetati Nikolai Vanaselja 1962 NSVL-is alustati rahvaste talispartakiaadide korraldamist. Avati "Kalevi" spordihall Tallinnas 1963 Tartus asutati ühiskondlik Eesti Spordimuuseum 1964 Kiiruisutaja Ants Antson võitis esimese eestlasena Taliolümpiamängudelt kuldmedali. Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu esimeheks valiti Heino Sisask. Hakati omistama Eesti NSV teenelise sporditegelase aunimetust 1965 Avati "Kalevi" siseujula Tallinnas Esimeste eestlastena said rahvusvahelise klassi meistersportlasteks (suurmeister) Ants Antson, Toomas Leius, Jaak Lipso, Mart Paama ja Jüri Talu 1966 Asutati Tallinna Spordiinternaatkool. Hakati omistama Eesti NSV teenelise treeneri
Samal aastal osalesid tõstjad maailmameistrivõistlustel. 1952.a võtsid NSV Liidu sportlased esmakordselt osa suveolümpiamängudest Helsingis. 1956.a osaleti taliolümpiamängudel Viimased om kus NSVL osales: 1988.a NSV Liidu sportlased (mitmekordsed olümpiavõitjad): Larisa Latynina võimleja 1956.om sai 4kulda, 1hõbeda,1pronksi; 1960.om sai 3kulda, 2hõbedat, 1pronksi; 1964.om sai 2kulda, 2hõbedat,2pronksi Lidiya Skoblikova kiiruisutaja 1960.om 2kulda; 1964.om 4kulda Mihhail Voronin võimleja 1968.om. sai 2 kulda, 4 hõbedat ja 1 pronksi; 1972.om sai 2 hõbedat Viktor Sanejev kolmikhüppaja kolmekordne om.võitja: 1968,1972,1976; hõbe 1980 Olga Gorbut võimleja 1972.om 3kulda, 1hõbe; 1976.om 1kuld, 1hõbe Nikolai Andrianov võimleja- 1972.om 1kuld, 1hõbe, 1pronks; 1976.om 4kulda,2hõbe,1pronks; 1980.om 2kulda, 2hõbe, 1pronks Raisa Smetanina murdmaasuusataja 1976.om 2kulda, 1hõbe; 1980
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
