Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlased olümpiamängudel (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Eestlased olümpiamängudel #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sookas1 Õppematerjali autor
Tabel koos aastaarvude, sportlase nimega, spordialaga ja toimumiskohaga, kus siis eestlased olümpiamängudel võitjateks tulid. Tabelis kõik tuntumad ja vähem tuntumad sportlased.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Eesti olümpiavõtjad

1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1972 München Jüri Tarmak Kergejõustik Kõrgushüpe 1972 München Jaan Talts Tõstmine Raskekaal (110 kg) 1972 München Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett 1976 Montreal Aavo Pikkuus Jalgratta

Sport
thumbnail
8
doc

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel

Eestlaste medalivõidud olümpiamängudel Eestlaste olümpiamängude kuldmedalivõidud Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 257,5 Alfred Kergekaal (67,5 1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskek

Kehaline kasvatus
thumbnail
5
docx

Eesti olümpiavõitjad

1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann Ujumine Veepall Moskva 19

Sport
thumbnail
8
docx

Eestlased ja nende saavutused läbi aegade olümpiamängudel

1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
ppt

Eesti olümpiavõitjad

· Võitis 2000 kulla · Võitis MM'il 2001 hõbeda · Võitis kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses hõbeda 1997 ja 1999 · Võitis EM'il kümnevõistluses 1998 kulla ja 2002 hõbeda · Võitis Euroopa sisemeistrivõistlustel kergejõustikus seitsmevõistluses kulla 1996, hõbeda 2000 ja 2002 Andrus Veerpalu · On Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Eesti kõigi aegade edukaim meesportlane olümpiamängudel · Spordiala ­ suustatamine(15 km klassika) · Tulemus ­ 37:07:04 ja 38.01:3 · Võitis kulla 2002 ja 2006 15km klassikas, hõbeda 2002 50km klassikas · Võitis MM'il 2001 kulla 30km klassikas ja 2009 15km klassikas, võitis 1999 hõbeda 50km klassikas Kristina Smigun-Vähi · On Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises · Spordiala ­ suustatamine(7,5km+7,5km ja 10km klassika) · Tulemus ­ 42:48:7 ja 27:51:4

Sport
thumbnail
4
xls

Eestlaste saavutused olümpiamängudel

47 Ivar Stukolkin 48 Jüri Tamm 49 Tiit Sokk 50 Erika Salumäe 51 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 52 Jüri Tamm 53 Vladimir Reznitsenko 54 Erika Salumäe 55 Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste 56 Erki Nool 57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld

Kehaline kasvatus
thumbnail
21
pptx

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD

EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga ­ 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald ­ 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare ­ 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaa

Ajalugu
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

Esmakordselt oli kavas 1900 Pariisis.Naistele oli näidisalaks Pekingi OM-l Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Saif Saaeed Shaheen Katar poolt kelle ajaks oli 7.53,63. Eesti rekord on 8.29,6 ja selle püstitas Ilmar Ruus. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gulnara Galkina-Samitova poolt kelle ajaks oli 8.58,81 Teatejooksud: · Teatejooksudes kasutatakse teatepulka, mis on 28-30 cm pikk, läbimõõduga 12-13 cm ja kaalub vähemalt 50 g · Olümpiamängudel on kavas 1.4 x 100 m 2.4 x 400 m · Muudel võistlustel võisteldakse väga erinevate distantsidega teatejooksudes 4x100m teatejooks: Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jamaika koondise poolt kelle ajaks oli 37.10. Eesti rekord on 39.69 ja selle püstitasid (A.Golberg, M.Laht, M.Vihmann, E.Nool). Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Saksamaa koondise poolt kelle ajaks oli 41.37. Eesti rekord on 45.54 ja selle püstitasid (K.Käärt, K.Viigipuu, M.Liimask, L

Sport/kehaline kasvatus




Kommentaarid (1)

Cheithlyn profiilipilt
Cheithlyn: Aitas Kehalise kasvatuse eksamiks valmistuda:)
22:56 10-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun