Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920. Olümpiamängudest on Eesti kergejõustiklased osa võtnud aastast 1912. Ja ka medalid ei ole jäänud tulemata. Üldjuhul teatakse, et Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlused on seljataga 40- aastane ajalugu - meistrite loetelu alustatakse 1963. aasta Kalevi vastvalminud
Uurimustöö Eestlased Peterburis TTG Jan-egert Adra Roland Berget Mitu eestlast elas Peterburis? Miks sõideti tol ajal S-Peterburgi`? Miks minnakse tänapäeval S- Peterburgi? Mõned eesti haritlased 20, sajandi alguses. Peterburis. · 1)Peeter Hellat · 2)Arthur Lossmann · 3)Ludvig Puusepp · 4)August Timus · 5)Amandus Adamson S.Petergburg Eesti Jaani kirik Mõne faktid Eesti Jaani kiriku kohta. · 1787 algasid eestikeelsed jumalateenistused Peterburis. · 1842 loodi iseseisev eesti Jaani kogudus. · 20012004 Jaani kirikus korraldati regulaarselt jumalateenistusi ja kultuuriüritusi · 2004 Jaani kiriku hoone suleti renoveerimiseks ja koguduse teenistused viidi ajutiselt üle Maria kiriku kantselei saali.
EESTI SPORDI SAAVUTUSED 1920- 1940 Mario Mägisalu Audentese Spordigümnaasium 12D KERGEJÕUSTIK • Aleksander Klumberg: Pariisi OM 1924 , 3. koht. (kümnevõistlus) • Jüri Lossmann: Antverpen OM 1920, 2. koht. (Maraton) • Gustav Sule: 1934 Torino EM, 3. koht (odavise) • Aleksander Kreek: 1938 pariisi EM, 1. koht (kuulitõuge) MUUD ALAD • Nikolai Stepulov, 1936 Berliini OM, 2. koht (poks) • Nikolai Vekšin(roolimees) William von Wirén, Eberhard Vogdt, Georg Faehlmann, Andreas Faehlmann, H. R. Lehbert 1928 Amsterdami OM, 3. koht (purjetamine)
konverentsidel. Pärats kursuse lõpetamist ei tahtnud inimesed laili minna. Tollase haridusministri Ferdinand Eiseni abiga leidis Elango lahenduse. Eisen viis läbi seminari ürituse muutmise Ühiskondlikuks Pedagoogika Uurimise Instituudiks. Selle nimetuse all tegutseb ÜPUI tänaseni. Elango loobus instituudi tööst 1993.aastal. 9.Elango perekonnast Samal ajal kui Elango Viinis õppis, täiendas Pariisis oma haridust Tartu ülikooli 1928.a ajaloo erialal lõpetanud Linda Lossmann. Tagasisõidul Tartusse sattusid Elango ja Lossmann ühte kupeesse ja hiljemgi puutusid aegajalt kokku. 1931.aasta sügiskuudel, kui Elango oli oma stipendaadiajaga lõpule jõudnud ja saanud ülikooli juurde õppeülesandetäitja koha, leppisid Elango ja Lossmann kokku, et sõlmivad abielu. 1931.aasta viimasel päeval laulatas prof. H.B.Rahamägi neid pruudi kodus paari. Mõneaastase abielus olemise järel sündis neil 1936.aastal poeg Mart ja kaks aastat hiljem tütar
O'Brien (USA) · F. Joyner-Griffith · Balas (Rumeenia) · Oerter (USA) · P. Snell (Uus-Meremaa) · Snewinska (Poola) · L. Viren (Soome) · E. Moses (USA) · S. Coe (Suurbritannia) · C. Lewis (USA) · J. Kersee-Joyner (USA) Eesti kergejõustiklastest olümpiamedalivõitjad: · J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) · J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) · E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) · R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) · J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) · B. Junk (pronks, käimine 1952) · B. Junk (pronks, käimine 1956) · Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) · J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) Kergejõustik olümpiamängudel Nüüdisaja suveolümpiamängud · I Ateena 1896 · II Pariis 1900 · III St. Louis 1904 · IV London 1908 · V Stockholm 1912 · VI Jäid ära 1916 · VII Antverpen 1920
Võistles Kreeka-rooma Tsaari- 1912 Stockholm Martin Klein I keskkaal maadlus Venemaa koosseisus. Jüri 1920 Antwerpen Kergejõustik Lossmann Alfred 1920 Antwerpen Tõstmine Sulgkaal (60 kg) Schmidt Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Arnold 1928 Amsterdam Tõstmine Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal Ilmar
40. Aastal 2000 kogus ta kümnevõistluses 7012 punkti. 110 m tõkkejooksus sai ta aja 15,45 Aastal 2001 kogus ta Tartus kümnevõistluses punktisumma 7031. Ta osales 2001. aastal Pekingis 21. universiaadl. Aastal 2002 jäi ta Eesti mitmevõistluse meistrivõistlustel Villu Sepa ja Ranel Rünga järel 6854 punktiga kolmandaks. Soosaar on osalenud ka üliõpilaste ujumis ja veepallivõistlustel. Ta töötab spordiseltsis ESS Kalev projektijuhina ning korraldab võistlusi. Jüri Lossmann (4. veebruar 1891 Kabala mõis, Kõo vald 1. mai 1984 Stockholm) oli eesti pikamaajooksja. Jüri Lossmann õppis kullassepaks. 1916 tuli ta Venemaa meistriks 5000 m jooksus. Esimeses maailmasõjas sai haavata. 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta hõbemedali maratonijooksus ajaga 2:32:48,6 kaotades võitjale Hannes Kolehmainenile vaid 13 sekundiga. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis saavutas ta maratonis 10. koha.
KERGEJÕUSTIK 20.Kirjelda kõrgushüppe peakohtuniku ülesandeid võistluste ajal. Jälgib, et inimesed ikka mati peale maanduks ja lati õigesti ületaks ja kontrollib, et kõike tehtaks reeglite kohaselt. 21.Mis kaal on sinu vanuserühma kuulil ja odal. Naiste kuul kaasub 4 kilogrammi ja oda 600 grammi. 22.Nimeta Eesti sportlasi, kes on võitnud olümpiamängudelt medaleid. Kuldmedalistid nimetatud 8. küsimuse vastuses. Hõbemedalistid: Martin Klein, Jüri Lossmann, Alfred Schmidt, Alfred Neuland, Arnold Luhaäär, Nikolai Stepulov, August Neo, Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov, Edvin Vesterby, Hanno Selg, Aleksandet Tsutselov, Jaak Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann,
Kuid kogu tiim oli väga tubli ning usun, et see on alles esimene samm tipu poole." Kanter on tänavu ketast heitnud 72.02, isiklik rekord on tal 73.38. Senise parima koha MMil, hõbemedali, saavutas tal 2005. aastal. Teised medalistid Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit ja 27 pronksmedalit. Hõbemedalitest 2 kergejõustikus, pronksmedalitest koguni 6. Eesti kergejõustiku hõbemedalivõitjad: Jüri Lossmann Antverpen 1920 Rein Aun Tokyo 1964 Eesti kergejõustiku pronksmedalivõitjad: Aleksander Kolmpere Pariis 1924 Bruno Junk Helsingi 1952 Bruno Junk Melbourne 1956 Jüri Tamm Moskva 1980 Jüri Tamm Soul 1988 Aleksander Tammert Ateena 2004 Kasutatud allikad http://www.epl.ee http://www.omkuld.ee http://www.eok.ee http://www.ohtuleht.ee http://www.wikipedia.org
paberikiht) ja vastupidavuselt, koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta plaadiks. Kipskiudplaat on tavalisest kipsplaadist kaks korda vastupidavam ja kannab ka ühekordse kihina väga suuri raskusi; see on löögi-, tule- ja niiskuskindel ning hea heliisolaator. Et hoiduda haigustest Looduslikke ehitusmaterjale pakkuva Tervemaja tegevjuht Peeter Lossmann tõdeb, et liialt paljusid asju on hakatud mõtlematult tervislikuks nimetama. "Lääne-Euroopas, näiteks Saksamaal ja Austrias, on ikkagi selgeks tehtud, et kõik on mõõdetav, tõestatav. Paljud firmad rikuvad ökomärgi mainet puit ei ole ju enam öko, kui sinna tonnide viisi lisada kemikaale, mis võivad olla inimesele isegi tervistkahjustavad ja muudavad puidu füüsikalisi omadusi, näiteks hingavust."
3 2006 Kristina Smigun suusatamine (7,5 km + 7,5 km) 42:48.7 2006 Kristina Smigun suusatamine (10 km klassika) 27:51.4 2008 Gerd Kanter kergejõustik (kettaheide) 68,82 m 5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit. 1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus.
Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani.Uurin kui head saavutused eestlased on teinud erinevatel kergejõustiku aladel.Eesmärgiks on uurida millised on parimad saavutused, kelle poolt ning millal ja kus need on tehtud. Uurimistöö on valminud põhiliselt interneti allikate alusel.Osa materjali on lisatud ka enda teadmiste põhjal.Uurimistöö on jaotatud osadeks alade kaupa, et oleks arusaadav ja lihtne leida vajalik teema üles...
km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km käimisdistantsil aga kuni 5 km. 8. EESTI KERGEJÕUSTIKLASTEST OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD: J. Uudmäe (kuld, kolmikhüpe 1980) J. Tarmak (kuld, kõrgushüpe 1972) E. Nool (kuld, kümnevõistlus 2000) R. Aun (hõbe, kümnevõistlus 1964) J. Lossmann (hõbe, maraton 1920) B. Junk (pronks, käimine 1952) B. Junk (pronks, käimine 1956) A. Klumberg (pronks, kümnevõistlus 1924) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1980) J. Tamm (pronks, vasaraheide 1988) 9. MAAILMA REKORDID Mehed Ala Tulemus Nimi Riik Koht Aeg 9. september
Kreeka-rooma Tsaari- 1912 Stockholm Martin Klein I keskkaal maadlus Venemaa koosseisus. Jüri 1920 Antwerpen Kergejõustik Lossmann Alfred Sulgkaal (60 1920 Antwerpen Tõstmine Schmidt kg) Alfred 1924 Pariis Tõstmine Neuland Amsterda Arnold 1928 Tõstmine m Luhaäär Nikolai 1936 Berliin Poks Stepulov
aastal. Tänaseks on säilinud vaid bareljeef kahe maoga võitlevast mehest. Selle päästis rusude seast Alfred Vosmi. Bareljeef leidis oma koha ka uuel, taastatud mälestussambal, mis valmis Eesti Vabariigi 80. aastapäevaka ja avati pidulikult 22. veebruaril 1998. aastal. Vabadussõja juhtide terviklik memoriaal avati 28. novembril 2000.aastal. Lisaks E.Põdderile ja J. Untile said samasugused mälestusplaadid veel Arthur Alexander Lossmann, Andres Larka, Paul- Adolf Lill, Karl Parts, Jaan Soots, Nikolai Reek, Johan Pitka, Aleksander Tõnisson, Otto Heinze ja Voldemar Viktor Rieberg. Raudteelaste Kodu Tallinnas Avati 17.11.1934 Tallinnas Kopli tänaval asunud Raudteelaste Kodu ehitati 1930. aastal. Kaitseliidu Tallinna Maleva Raudtee üksik-pataljoni 10. aastapäeva pidustuste käigus avati 17. novembril 1934. aastal Raudteelaste Kodu saalis mälestustahvel neile raudteelastele, kes langesid ametikohustuste täitmisel
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302
Artur Jutman Raja 15 - 210 620 2263 Arvo Toomsalu Raja 15 - 301 620 2254 Asko Ristolainen Akad.tee 15A-111 526 8094 Athanasios Giannitsis II 209 Avo Ots II 410 620 2370 Boris Gordon II 318 620 2106 Deniss Kumlander Raja 15 620 2300 Deniss Nikiforov Raja 15-307 620 2265 Dmitri Mihhailov Raja 15-231 Eduard Petlenkov II 303A 620 2105 Eerik Lossmann II 401 620 2360 Eero Haldre II 212 620 2158 Eero Ivask Raja 15-145 620 2259 Elmet Orasson Raja 15-210 620 2263 Enn Õunapuu Raja 15 - 408 620 2307 Ennu Rüstern II 316 620 2104 Erki Eessaar Raja 15-409 620 2306 Erki Suurjaak II 305 620 2109 Ermo Täks Raja 15 - 136 620 2302 Eva Keerov II 221 620 2159
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
