usaldust ja motivatsiooni. Olulisel kohal on ka ressursside õige kasutamine. Ettevõtte teevad edukaks väärtused, mida see ettevõte endas kannab. Nende väärtuste põhjal sünnib ühine energia, mis omakorda tekitab usku, loomingulist ja majanduslikku edu. Majanduse arengu seisukohast on ettevõtetel väga vajalik uusi ideid leida, neid õigesti hinnata ja arendada. Ettevõtte edukus ja jätkusuutlikkus sõltuvad eestkätt ettevõtte meeskonna huvist ja usust ettevõttesse, nende omavahelisest usaldusest.
KEELE AJALUGU Eristatakse kolme arenemisjärku: 1. Muinasheebrea keel selles keeles on kirjutatud suur osa Vanast Testamendist. 2. Talmudi-heebrea keel selles keeles on kirjutatud talmud ja rohkesti muud juutide teoloogilist ja õpetlikku kirjandust. 3. Uusheebrea keel hakati kasutama keskajal. Sajandite jooksul on heebrea keel käibekeelena välja surnud. Siiski ei ole see täielikult unustuste hõlma vajunud, kuna keelt kasutatakse palju õpetlaste seas ja kirikukeelena. Eestkätt on heebrea keel juutide püha keel ning seega tihedalt seotud selle usundiga. Esimestel sajanditel hääbus heebrea keel kõnekeelena. See taaselustati 19. sajandil ning seda rikastati aramea keele usuelementide ja rahvusvaheliste sõnadega. Seda arenemiskuju nimetatakse irviidiks. KEELE ERIPÄRA Keeles puuduvad käänded. Aluse ja sihitise eristamiseks kasutatakse ainult sõnajärge ja eessõnu. Omastav kääne on asendatud semiidi keeltele omane
kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
Aine" Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse " Teema: Kommunikatsioon ja ühiskond Communio- lad k. ühendan kommunikatsioon on ühiskonna olemasolu alus. Inimeste võime üksteisega suhelda, teineteisest aru saada, oma kogemusi, elamusi, mõtteid edasi anda on eelduseks ühiskonna tekkele ja arengule. Kommunikatsioon kui ühendus inimeste vahel. Meie puhul eestkätt vaimne- informatsioon. Tänapäeva ühiskonda nähakse eestkätt kui infosidemeid. Igal pool tuleb sisse kommunikatsioon( nt. Turundus, poliitika, perekond) Ühendus inimeste vahel on oluline selleks, et oleks ühiskond. Me ei saa teada, kas meil on midgai ühist, kui me ei suhtle. Kuidas midagi teeme, mida, miks jne. Kommunikatsiooni valdkond on väga lai. Tänapäeval kitsalt ajakirjndus osa on vaid üks osa. Suurem osa on üldine kommunikatsioon alates meelelahutusega ja andmebaasidega. Mille poolest erinevad järgnevad mõisted mõisted:
Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile igavikulisi küsimusi värvist, koloriidist, kompositsioonist, olemise ideaalkujutusest mitmetähenduslike sümbolite keeles. Seda uut sümbolitekeelt otsib ta progressiusus ja tehnikakultuses üles kasvanuna oma põlvkonna sees ebatüüpilisena arvuti abil. Kirjanikuna on ta avalikkuses tuntuks saanud eestkätt 2000. aastatel, varem on temalt ilmunud ainult üks raamat Olev Subbist (1981). 2002. aastal võitis Põldroos romaaniga "Joonik kivi" Eesti romaanivõistlustel III koha preemia. Põldroos on osalenud ka poliitikas, aastatel 19881991 kuulus ta Ülemnõukokku ja oli 1991. aasta 20. augustil üks Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanuist. Põldroos oli ka Rahvarinde asutajaliige, lisaks on olnud NLKP liige. Enn Põldroosi tähtsamad preemiad:
2. Alateema(retkete põhjused, retked lääne-euroopas, retked ida- euroopas, uude maade avastamine, sõjaliste edude saladus) Retkete põhjuseks oli maapuudus, ahnus, vaesus ja seikluse otsimine. Lääne-Euroopas olid nad tuntud normannide nime all. Eriti kannatasid nende peaaegu iga-aastaste retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Normannid ründasid eestkätt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu, viitmata seejuures aega paremini kaitstud kindluste piiramisega. Ida-Euroopas olid nad tuntud aga varjaagide nime all, kus neid huvitas peamiselt kauplemine Bütsantsi ja araabia maadega. IX sajandil asustasid norralased Islandi ja Põhjamere saared. Järgmisel sajandil rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale,
fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustumine püruvaadini. Hapniku defitsiidi korral toimu anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs,
tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. Brandenburgi kuurvürsti riigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm, kes on ajalukku läinud nimega Suur kuurvürst. Järgmine kuurvürst oli Friedrich III, kes hiljem krooniti Friedrich I nimeliseks kuningaks ning Brandenburgi kuurvürstiriigist sai Preisi kuningriik. Friedrich Wilhelm Tuntud kui Suur kuurvürst. Liitis lõplikult Preisi hertsogkonna Brandenburgiga. Arendas põllumajandust, eestkätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisvõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele. Ta lõi suure, hea väljaõppega armee, mis tõstis riigi rahvusvahelist kaalu. Koos oma armeega purustas ta Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf %C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif Friedrich III ehk kuningas Friedrich 1 Suutis läbi suruda enda kroonimise kuningaks.
19801988) ning juhataja (1976 1979 ja 19881993). Ilmar Mikiveri sõnul kujunesid aastad Washingtonis Ameerika Hääle toimetusjuhina tema jaoks võitluseks eestkätt saadete keelelise puhtuse eest ja pädeva järelkasvu värbamiseks. Kasutades oma 1960. aastail New Yorgi Eesti Teatri stuudiorühmale antud häälekursuse kogemusi, tagas Mikiver hea hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa
19801988) ning juhataja (1976 1979 ja 19881993). Ilmar Mikiveri sõnul kujunesid aastad Washingtonis Ameerika Hääle toimetusjuhina tema jaoks võitluseks eestkätt saadete keelelise puhtuse eest ja pädeva järelkasvu värbamiseks. Kasutades oma 1960. aastail New Yorgi Eesti Teatri stuudiorühmale antud häälekursuse kogemusi, tagas Mikiver hea hääle ja diktsioonitreeningu ka raadiotoimetusele. Kokku töötas ta Ameerika Hääles 18 aastat. Ilmar Mikiveri raadiohääleks kujunemisel peetakse oluliseks tema isa
Mina räägin, siis Johann Voldemar Jannsenist. Kes oli oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise üks juhtidest. Johann Voldemar Janssen sündis 16.mail 1819, tema sünninimeks oli Jaan Jense. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta oli möldri/kõrtsimehe Ado ning tema naise Malle poeg. Jannsen oli vaevu seitsme aastane kui ta isa suri. Kösterkoolimeistrilt Kochilt sai Jannsen noorena lugeda Otto Whiliem Masingu "Maarahva Nädalalehte" ning selle mõjul tärkas tal unistus hakata kunagi ise ka eestikeelset ajalehte kirjutama. Johann Voldemar Jannsen töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 aastal kolis ta Pärnusse, kus ta oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja. Jannsenil oli ka tütar, kes sündis 24. detsember 1843 Vana-Vändras. Tütre nimi oli Lydia Koidula, kes oli Eesti kirjanik. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehe...
13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta , pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo".
Enamus inimesi justkui arvaks, et pidutsemine peab hõlmama suurt osa nende elust - et see on parim viis lõõgastumiseks. Samuti on pidutsemine levinud üha nooremate seas ning pahatihti ei puudu sealt ka alkohol. Tundub, nagu alkohol ja peod moodustavad juba suure osa inimeste igapäevaelust. Inimesed ei suuda enam pidutsemisega piiri pidada. Agraarajastul oli lastel perekonnas tähtis roll. Elati suurpere mudeli põhjal. Eestkätt seetõttu, et majapidamine vajas rohkeid abikäsi, kus sa kasutada nii vanureid kui noori. Lapsed olid ka need, kes tulevikus oma vanemate eest hoolitsesid ja talupidamise oma peale võtsid. Tänapäeval on ülekaalus väikepered. Inimeste peamiseks eesmärgiks on karjääri teha ja seetõttu ei leita aega laste kasvatamiseks. Riigid mõtlevad välja üha rohkemaid toetusi, et soodustada laste saamist. Kuid tänapäeval on inimestel enamasti
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
* tipus jumal- kuningas * preesterkond- prestiiz ühiskonnas * kõrgemad riigiametnikud ja väga kõrge preestrid * kodanikkond * sõdurid * rentnikud ja orjad. Orjade osakaal * kirjutajad oli suurem kui Egiptuses. Neid * käsitöölised olid osalt kasutati eestkätt teenijana koduses eraettevõtjad, osalt aga riigi majapidamises kontrollile alluvad sõltlased * talupojad, neid oli kõige rohkem * orjad olid teisejärgulised Sõjaväe * vana riigi ajal sai hakkama ilma * sõjavägi koosnes tüüpiliselt korraldus alalise sõjaväeta kuninga ja ülikute kaarikutel või
Johann Voldemar Jannsen Paljud eestlased oskaksid nimetada ühe Johann Voldemar Jannseni teenena seda, et ta on meie hümni ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. Kui mitte just seda, siis mõni muu fakt Jannsenist on kindlasti ühele õigele Maarjamaa elanikule teada. Kes vähegi eesti ajalugu õppinud ja uurinud on, sellele Jannseni nimi võõras kohe kindlasti olla ei saa. Tegelikult on hümnile sõnade kirjutamine vaid üks väga väike killuke kogu tema suurest tööst eesti rahva hariduse, kirjanduse, teatrielu ning rahvustunde edendamisel. Johann Voldemar Jannsen on pärit Vändrast ning läbinud seal kihelkonnakooli. Hiljem koolitas end Vändra pastori Carl Köberi juures ning 1838.aastal asus ta tööle Vändra köstrina. Seejuures õppis ta kirjakeelt, et tõlkida esmajoones saksakeelseid raamatuid. Jannsen oli teinud kaks katset, et saada tsaarivõimudelt luba ajalehe väljaandmiseks. Kuna eelnevad äraütlemised olid teda ettevaat...
põhiseaduslikuks alusdokumendiks, millega määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid, parlamendi kasuks. Seega on Inglismaalt alguse saanud uut tüüpi võimukorraldus "parlamentarism". Merkantilism def. varauusaja majanduslik õpetus ja poliitika, mille järgi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest. Riigi rikkuse allikaks peeti kaubandust, eestkätt väliskaubandust ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevoolu. See oli riiklikult juhitud majandus. Louis XIV aegset merkantilismi nim. kolbertismiks, kuna Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert 18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780) Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal. Valgustus suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines
rauamaagist eraldada. Mõni aeg pärast nafta esiletõusmist raua vajadus kadus sootuks. Samamoodi juhtub ka uraaniga. Usutakse, et termotuuma reaktsioonide käsitlemise tehnoloogia tõttu pole 100 aasta pärast enam raskete tuumade lõhustumisel kasutatavat energiat vaja, rääkimata naftast või põlevkivist. Kui üles kaaluda nimetatud tegurid, siis tasub tuumajaama ehitus end kindlasti ära, sest lisaks kava läbipaistvusele tagame järjepideva suveräänsuse, mille all mõeldakse eestkätt hoidumist Venemaa poliitilistest manipulatsioonidest. Mõned eksperdid on isegi seisukohal, et tuumaenergia on ka keskkonnasäästlik, sest uraani käsitlemise käigus ei teki üleliigset süsinikdioksiidi. Paraku on arvestamata jäetud ohtlike heitmete teke. Ümbertöötamise käigus eraldatakse kasutamata kütus ja militaarne tooraine ning osa jäätmeid leiab kasutust meditsiinis ning metallurgias, kuid järele jääb ikkagi veel arvestatav kogus tuumaprügi
Äärmuseks oli: Tallima Paap, tegutses Haanjas. Hakkas jutlustama, et mõisnike võim on kuradist kõik on vennad, vara tuleb jagada, ühiselt vara jagada. Ohtlik ühiskonna idee vennastekogukond ohtlikuks muutumas, 1743 keelustati tegevus. 1764 hakkasid salaja uuesti tegutsema, ühiskonda enam ei kritiseeritud. Pöörasid tähelepanu kirjutamisoskusele ja lugemisoskusele. Omavahel pidasid Järgmisena levis teoloogiline ratsionalism. Eestkätt kirikuõpetajate seas. Kritiseeriti sotsiaalset korraldust ehk pärisorjust. See oligi ühiskonna probleem. Püüdsid jagada nõuandeid et oma elu paremini korraldada. Haridus Tuli pähe õppida luteri katekismust ja seda seletada. Iseseisvalt tuli piiblit lugeda. Tuli omandada lauluraamatu kasutamisoskus. Koolis pidid käima 712 aastased lapsed, kes kodus lugemist selgeks ei saanud. Kool kestis mardipäevast lihavõtteni
koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja vaimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale.
usuline või poliitiline organisatsioon tsunft - on käsitööliste vennaskond. 25. bürgermeister – Keskaegse linna juhtija. linnafoogt – oli ametnik Vana-Liivimaal, linna haldusjuht ja kohtumõistja. linnaõhk teeb vabaks ehk 1 aasta ja 1 päev - 26. maapäev – on nimetus, mida on ajaloo jooksul kandnud erinevad esinduskogud saksa keeleruumis. von Plettenberg - oli Vestfaali aadlik, ordumeister Wolter von Plettenbergi isa. indulgents – on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel 1517 – sündis Gotthard Kettler, Liivi ordumeister ja Kuramaa hertsog. 1535 – Esimene eestikeelne raamat (Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus.)
Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist. Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990. aastal ilmunud romaanis „Kaupo". http://www.histrodamus.ee/
Bonnis noore Ludwig van Beethoveniga ning kuni teise Londoni reisini oli Haydn Beethoveni õpetaja. Oma elu lõpupoole kurtis Haydn nõrkuse, uimasuse, keskendumisraskuste ning paistes ja valutavate jalgade üle. Tänapäeval on kahtlustatud selle tekitajaks arterilubjatust. Ta suri 77- aastaselt 31. mail 1809. Kaks nädalat hiljem saadeti ta viimsele teekonnale Viini Schottenkirches. 15. juunil toimunud ärasaatmistseremoonial kanti ette Mozarti Reekviem. Haydn oli eestkätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfoonižanri rajajaks. Ta on kirjutanud 106 sümfooniat, neist 104 on nummerdatud. Tuntuimad on „Lahkumissümfoonia“, „Üllatussümfoonia“ ja „Kell“. Samuti on ta kirjutanud umbes 80 keelpillikvartetti, 45 klaveritriot, 21 keelpillitriot, 52 klaverisonaati, 12 klaveripala, 3 oratooriumi, 14 missat, arvukalt instrumentaalkontserte, 16 ooperit ja veel arvukalt mitmeid erinevaid liiki teoseid. Tema kaks
4. Saksa ordu õitseaeg kuni 15. sajandi alguseni. 5. Preisimaa ja Liivimaa kaotamine. 6. Saksa ordu tegevus 16. sajandist tänapäevani. Ordu loomine ja selle esimesed aastad. Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Akko linna piiravate ristisõdijate laagris Jerusalemma kuningas Friedrich II soosingul hospidalivennaskonnana, mis tegeles haavatute ja vaeste eest hoolitsemisega. Selle liikmeteks olid algusest peale eestkätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. On teada, et sakslased olid oma hospidali Jeruusalemma rajanud juba 12. sajandi alguses, kuid see kadus tõenäoliselt juba enne 1187. aastat, mil Egiptuse ja Süüria sultan Saladin linna vallutas. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi.
looduslikust ressursist; · põhjaveetaseme alanemisest tingitud põhjaveevoolu suuna muutused ei põhjusta soolase vee sissetungi; · puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist. Kuna põhjavee hea seisundi tagamine on otseselt või kaudselt seotud rahaliste võimalustega, on küsimus eestkätt selles, kus ja millist reostust ühiskond aktsepteerib. Kehtiv Veeseadus nõuab reostunud põhjavee seisundi parandamist reostaja või, kui reostajat pole võimalik kindlaks teha, siis riigi kulul. See nõue peegeldab poliitilist tahet, kuid praktikas pole täpselt määratletud, millistel tingimustel tuleb antud asukohas (kas looduslik ala või tööstuspiirkond) põhjavesi reostunuks lugeda. Paraku on reostunud põhjavee puhastamine enamasti ka teostamatu või põhjendamatult kallis.
levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.
teiste kultuuride tootmiseks. Heintaimede kasvatamise energia eesmörgil säilitab maa haritavana, mida ei saa öelda energiavõsa kasvatamise kohta. 4) Suurim eelis bioenergial on see, et biomassi on võimalik toota väga laial alal-kõikjal saab tegeleda põllu-või metsamajandusega. 5) Biomassi varud on suured Eestis 6) Suurendab keskkonnasõbralikkust. Energeetiliste kultuuride kasvatamise eelis on eestkätt selles, et vähendatakse oliliselt fossiilsete kütuste kasutamisest tulenevat negatiivset efekti keskkonnale. Vähendab kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist. Põletamisel eraldunud CO2 ei arvestata kliimamuutuste põhjustajana, sest see seotakse uuesti fotosünteesil. (Mitme-aastaste rohtsete energiakultuuride kasvatamine omab omakorda eeliseid kiirekasvuliste puitkultuuride kasvatamise ees, kuna rohtset biomassi saab energia tootmise
Reformatsiooni algus Saksamaal. Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" -
10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus. Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab. Suurt rõhku pani Laidoner ka noorte sõjalisele eelkoolitamisele ja kaitsetarvete arvestamisele kõigis eluvaldkondades. Mis puutub kaitsevahenditesse, siis oma uue ametiaja algusest peale püüdis Laidoner hoolitseda eestkätt tanki- ja õhutõrjerelvastuse täiendamise eest. Kiirendatud korras asuti arendama kodumaist sõjatööstust. Ülemjuhataja autoriteet poliitilises mõttes võimaldas teatud määral suurendada ka kaitse-eelarvet kolmekümnendate aastate teisel poolel. Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe
varustus, mille sümboolseid tähendusi värskele rüütlile selgitati. Pärast auringi linnas, läks rüütel lossi, kus tema auks oli korraldatud pidusöömaaeg. Rüütlid olid väga kokkuhoidev koorekiht, kes kaitsesid oma võimu ja klassi. Enda võimu kindlustamiseks ehitasid aristokraadid kõrgeid losse, kust saaks enda maal silma peal hoida. Loss oli aristokraatia võimu sümbol! Rüütellikkus tähendas eestkätt rüütellikkust teiste rüütlite vastu, mitte lihtrahva vastu. Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli vandund truudust Inglismaale, otsustas liituda Prantsusmaaga, sattus prints Edward tohutusse raevu ja vallutas selle linna tagasi. Linnas lasi ta kättemaksuks mõrvata tuhandeid linnaelanikke, sealhulgas naisi ja
Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist. Palverännakul viibiv inimene on palverändur. Ristisõda ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavstisanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad olid ristisõdijad. Indulgents (ladina keeles indulgentia) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavstinimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga (patukustutuskiri). notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid
oksüdeerub nitritideks ja nitraatideks. hapniku juhtimine põhjaveekihti, raua ja mangaani oksüdeerimine pinnases leiduvate mikroorganismide · Ammoonium näitab põhjaveekogumi avamusala pindmises abil, produktide sorbeerimine pinnasesse aeroobses (hapnikurikkas) põhjavees eestkätt põllumajanduslikust tegevusest (tiheasustusaladel ka kanalisatsioonisüsteemide mittekorrasolekust) johtuvat põhjaveereostust. 37
1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi. - Absoluutne monarhia monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva) - Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides. monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus:
Seda eesmärki aitab saavutada Veeseadus, mis kohustab kõiki isikuid vältima vee reostamist ja liigvähendamist, veekogude ja kaevude risustamist ning veeelustiku kahjustamist. Nende üldpõhimõtete järgimine ja kontroll on lihtne ainult esmapilgul, sest igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda ning ajaloo vältel on majanduskasv toonud kaasa keskkonna reostumise, mille jäljed põhjavees püsivad pikka aega. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on vastu võetud hulk õigusakte, eestkätt vee seisundit negatiivselt mõjutavate tegevuste ohjamiseks nii tööstuse kui ka põllumajanduse valdkonnas. On kehtestatud keskkonnanõuded ohtlikele tegevustele ja objektidele. Põhjavee kaitseks rakendatakse vett mõjutavate tegevuste eelneva kooskõlastuse nõuet (erinevad keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit). Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja
meteoriidikraatrie rühma - Kaali ja Ilumetsa- ning neli üksikvormi. Kokku on registreeritud 17 meteoriidikraatriks peetavat struktuuri. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 3 8,5m (Simuna) kuni 110m (Kaali peakraater) läbimööduga. Kärdla meteoriidikraatri läbimõõt on 4 ja Neugrundi kraatri läbimõõt ligikaudu 7km. () Mida saab eesti meteoriidikraatrite uurimine anda ,,suurele" teadusele? Üsna paljugi! Eestkätt Kaali meteoriidikraatrite uurimise rikkalik kogemus- on ju see objekt kujunenud teistelegi maadele lausa etaloniks lihtsa geoloogilise ehitusega väikekraatrite seas. Teiseks muidugi Kärdla- üks paremini säilinud ja uuritud Vana-aegkonna aegseid selfimere meteoriidikraatreid maailmas. Suurt rahvusvahelist huvi on aga äratanud 1997. a Osmussaare lähedal merepõhjas avastatud Neugrundi meteoriidikraater. () 4 Neugrundi eellugu
isamaalaulik, kirjutas ka lastelaule. Ohverdas väga palju vaba aega, et aidata isa ajalehetöös. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 1857 asutas Perno Postimehe. Kasutas esmakordselt nimetust ,,eestlane". 1863 asutas Eesti Postimehe. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Ado Grenzstein (1849-1916) eesti kirjanik ja pedagoog. Asutas 1881 ajalehe ,,Olevik", mis oli pärast C.R. Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. 1888 loobus rahvuslikust suunas ja hakkas õigustama venestamist, on kabi. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia (matt, lipp, kuningas jne) Mihkel Martna (1860-1934) eesti poliitik ja ajakirjanik. Teda peetakses Eesti sotsiaaldemokraatia isaks
Sulaajastu Nikita Hrustsov Nõukogude võimu poolne surve hakkas märgatavalt leevenduma pärast 1956. aastat, mil Nikita Hrustsov Stalini kuriteod NLKP XX kongressil hukka mõistis, ehkki see avalikkuse eest veel ametlikult 33 aastaks saladusse jäi. Eestis on lõdvema ideoloogilise survega 1960. aastaid nimetatud ka "sula-ajastuks". Stagnatsioon Stagnatsioon 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt uues venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus (teisitimõtlemine), mille üheks silmapaistvamaks tulemuseks oli 40 kiri 1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas ka Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu korrastati
2. Mille poolest erinesid Venemaa diplomaatia reeglid Lääne-Euroopa omadest? algselt kasutati saadikutena kreeklasi ja itaallasi, vene saadikutel oli palju eeskirju, mida teistel polnud, oli palju tseremooniaid 7 8 05.03.08 18. sajand algas kahe suure sõjaga, mille käigus Prantsusmaa ja Rootsi kaotasid oma juhtpositsiooni. *Esimene sõda toimus eestkätt Ida-Euroopas. Tegemist on Põhjasõjaga (1700-1721), kus sõdisid Rootsi vs Venemaa, Poola (ka Saksamaa), Taani. Nii Venemaa, Poola kui ka Taani tahtsid tagasi oma kaotatud maa-alasid. Taani tahtis tagasi Põhja-Skandinaaviat, Poola Põhja- Lätit, Lõuna-Eestit ja isegi Põhja-Eestit. Venemaa tahtis tagasi Peterburi ümbrust. Aga kuna pealmist raskust sõjategevuses kandis Venemaa, sai Venemaa ka Eesti ja Läti alad. Just sellest
lauset talle omistatud). Louis tegeles üle kümne tunni päevas paberitööga ning vaba aega tal sisuliselt polnudki, sest dokumenditööst vaba aeg oli täidetud range päevaplaani järgi peetavate jalutuskäikude, ringkäikude, ballide, vastuvõttude ja muu sellisega. Nõnda võib öelda, et vahest maailma suurim absoluutne monarh ohverdas oma elu riigisüsteemi heaks. Ta püüdis kõiges saavutada ka äärmist täpsust ja õigsust, mõistagi eestkätt talle otseselt alluvatelt inimestelt. See tekitas küll sageli viha ja arusaamatusi ning põhjustas isegi enesetappe, kuid lõppkokkuvõttes saavutas Louis enamiku oma sisepoliitilistest eesmärkidest: tema ajal kaotasid hugenotid oma viimased eriõigused ning enamik neist põgenes riigist, seega taastati sisuliselt reformatsioonieelne katoliikluse hegemoonia, kusjuures kirik oli kuninga suurema kontrolli all kui kunagi varem; samuti koondati kõik kuningale
Pärast sõjaväest lahkumist kandideeris Laidoner parlamenti ja loomulikult võitis kõigil valimistel, millest osa võttis. Endine ülemjuhataja oli kolme riigikogu liige aastail 1920-1929. Kuigi Laidoner kandideeris põllumeeste nimekirjas, oli olukord siin umbes sama nagu pärast viimast sõda Eisenhoweriga, kes võinuks kandideerida ükskõik millise partei nimekirjas. Rahvasaadikuna säilitas Laidoner ka suure vabaduse isiklike tõekspidamiste väljendamisel. Parlamendis pühendus ta eestkätt riigikaitse, rahanduse ja välistpoliitika probleemidele. Kuid saatuse tahtel pidi Laidoner lühikeseks ajaks uuesti ka ülemjuhataja ametit pidama. See oli 1. detsembril 1924, mil Nõukogude agentuur organiseeris mässukatse Tallinnas. Terroristid löödi puruks küll juba enne Laidoneri aktiivse tegevuse algust, ent tollel sündmusel oli ometi suur tähtsus Eesti riigikaitse ja Laidoneri enese jaoks. Poliitikuna on Laidoneri teened kõige nähtavamad diplomaatia valdkonnas. Endine
ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks
Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab. Suurt rõhku pani Laidoner ka noorte sõjalisele eelkoolitamisele ja kaitsetarvete arvestamisele kõigis eluvaldkondades. Mis puutub kaitsevahenditesse, siis oma uue ametiaja algusest peale püüdis Laidoner hoolitseda eestkätt tanki- ja õhutõrjerelvastuse täiendamise eest. Kiirendatud korras asuti arendama kodumaist sõjatööstust. Ülemjuhataja autoriteet poliitilises mõttes võimaldas teatud määral suurendada ka kaitse-eelarvet kolmekümnendate aastate teisel poolel. Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe
toimetamisele ka keeleteoreetilist poolt. Seetõttu püüdsid nad koostada ka keelenormeeringuid ja grammatikaid. Just Helle eestvedamisel seati 1732. aastaks kokku saksakeelne lühiülevaade eesti kirjakeelest, pealkirja all: „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache". Ehkki Helle enda panus selle sisusse oli küllaltki väike ja töö oli kollektiivne, ilmus see eestkätt tema organiseerimisel, grammatika normeerimisega oli pastor vaeva näinud juba 1713. aastast peale, mil ta Jüri kirikuõpetajaks sai. Lühigrammatika koostamine oli oluliseks sammuks ka selle aja suurimal kirjandusalasel ettevõtmisel: eestikeelse Piibli tõlke ettevalmistamisel. Omaaegse eesti kirjakeele süsteemi edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga
(vaatamise koht). Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon skeene. Koor ja näitleja esinesid orkestral, skeene täitis dekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Esinesid ainult mehed, täites ka naiste osi. Maskide vahetamine võimaldas ühel inimesel mängida mitut tegelest. Näitemängudes käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid. Komoodiad ammutasid ainest eestkätt igapäevasest poliitilisest elust. Tragöödiad põhinesid enamasti tuntud mütoloogiatel süzeedel. Sophoklese loomingust terviklikult säilinud teosed pärinevad 5.sajandi teisest poolest. Tema tragöödiat ,,Kuningas Oidipus" on hiljem peetud täiuslikumaks selles zanris. FILOSOOFIA JA TEADUS Filosoofia teadusliku maailmavaate sünd Kreeka tsivilisatsioon lõi maailma ajaloos esimesena seniste tõekspidamiste (jumala teod ja tahtmised) kõrvale sellise maailmapildi,
eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Aja jooksul jäid tema seisukohad aga liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma lehe rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt ,,Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: ,,Eesti vennad laulgem rõõmsast", ,,Minu kallis isamaja" ning ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga sai Eesti hümniks. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ning 1870. aastate algus. 1865
aastal. Hrustsovi aeg 1956. aastal toimunud NLKP XX kongressil pidas NLKP KK peasekretär Nikita Hrustsov ettekande riigi olukorrast, milles avalikustas osa Jossif Stalini juhtimisel kommunistliku partei poolt toime pandud inimsusevastastest kuritegudest ja mõistis need kuriteod hukka, kuid süüdistas kõigis kuritegudes ainuisikuliselt Stalinit. Breznevi aeg 1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino. Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri1980. aastal. 1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia". Gorbatsovi aeg 1985
Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega
maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus" Populaarseim Sophoklese draama on "Kuningas Oidipus", traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatu eeskuju; seda enam hämmastab meid teade, et võistlusel ta sai ainult teise auhinna. Tragöödia eellugu on järgmine. Teebai kuninga Laios on röövinud Pelops'ilt tema noore poja Chrysippos'e; selle kuriteo eest ta neetakse Hera poolt surma saama oma poja käe läbi. Laios
aidates kaasa selle ülemaalisele levikule.Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist.1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees", mille sisu oli sarnane "Perno Postimehega". Aja jooksul jäid tema seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning võimudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele, eestkätt Carl Robert Jakobsonile, aga ka Jakob Hurdale.Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
