Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama? (0)

Kas Eesti vajab tuumaelektrijaama ?
Uraani isotoop 238 lõhustub kergesti tuuma pommitamisel neutroniga. Selle käigus vabaneb suur hulk energiat ja paar uut neutroni, mis on järgmiste lõhustumiste esilekutsujad. Eelnimetatud reaktsiooni kontrolli all hoidmisel põhineb ligikaudu kuuendik kogu maailma energiatoodangust. Eestis seevastu toodetakse lõviosa elektrit põlevkivi abil. Paraku on oma maavara kasutamine äärmiselt ebatõhus ja keskkonda saastav. Vabariigi valitsus on seadnud eesmärgi, et energia hind ei tohiks olla liiga kõrge ei ökoloogilises, poliitilise sõltumatuse ega ka otseses rahalises mõttes. Riigi ideaal kitsendab oluliselt uute valikute ringi. Kas Eesti vajab just aatomite lõhustumisel põhinevat elektrijaama või on ülima energeetilise sihi täitmiseks ka muid variante ?
Tuumajaama rajamine on Eestile kasulik, sest see on lihtne ja kiire. Eesti vajab vaid kahte reaktorit täielikuks energiavajaduse katmiseks, arvestades ka tulevikku. Samas on arulage mõelda, et ühe riigi elektritarbe katab ainult tuumaenergia. Seega piisaks esialgu ka vaid ühest 600 MW reaktorist. Anto Raukas on väitnud, et aastaks 2016 peaks meie tarbimise koguvõimsus olema tõusnud 2300 MW-ni. Olgu võrdluseks öeldud, et Soomes Olkiluotos valmis äsja uue põlvkonna reaktor jõudlusega 1600MW. Võib arvata, et sellise jaama ehitamine on tohutult kallis, mis on ka pooleldi õige kui mitte arvestada teisi tähtsaid numbreid . Ehitamine ja lõplik utiliseerimine pärast kasutusaja lõppu ei ole odav, kuid need on ainukesed suuremad kulutused. Tootmise hind moodustab lõpptarbija arvest vaid tühise osa ning vastavalt Soome baashindadele on see kõige soodsam , võrreldes teiste energialiikidega. Ratsionaalselt läbimõeldud plaani korral hoiatakse veelgi rohkem kokku. Näiteks tuleb arvestada jaama paigutamisega Põhja-Eestisse, et vältida kulutusi infrastruktuuri ümberkorraldamiseks. Käesoleva poliitilise kultuuri juures on läbinähtavus oluline. Lihtsat ja arusaadavat plaani on rahvale parem selgeks teha. Kindlasti tuleks antud küsimuse lahendamiseks läbi viia ka referendum, et süsteemi läbikukkumisel ei oleks eestlastel kedagi teist peale enda süüdistada.
Lisaks lihtsusele on taoline elektrijaam väga stabiilne. Energia tootmine on ühetaoliselt reguleeritav ja järjepidev ega erinevalt rohelisest energiast sõltu ilmast . Skeptilised arvamused tooraine peatsest lõppemisest osutuvad vääraks. Üksnes Toolse fosforiidimaardla piires on uraani üle 27 000 tonni. Paralleelse näite toon eelmise sajandi algusest. 1920. aastatel arvati, et rauamaaki jätkub veel ainult 20 aastaks, aga nüüd on selge, et seda jätkub isegi 21. sajandil veel pikka aega. Põhjuseid on kaks: leiti uusi maardlaid ja tehnoloogia täiustumisega osatakse paremini rauda rauamaagist eraldada. Mõni aeg pärast nafta esiletõusmist raua vajadus kadus sootuks. Samamoodi juhtub ka uraaniga. Usutakse, et termotuuma reaktsioonide käsitlemise tehnoloogia tõttu pole 100 aasta pärast enam raskete tuumade lõhustumisel kasutatavat energiat vaja, rääkimata naftast või põlevkivist. Kui üles kaaluda nimetatud tegurid, siis tasub tuumajaama ehitus end kindlasti ära, sest lisaks kava läbipaistvusele tagame järjepideva suveräänsuse, mille all mõeldakse eestkätt hoidumist Venemaa poliitilistest manipulatsioonidest.
Mõned eksperdid on isegi seisukohal, et tuumaenergia on ka keskkonnasäästlik, sest uraani käsitlemise käigus ei teki üleliigset süsinikdioksiidi. Paraku on arvestamata jäetud ohtlike heitmete teke. Ümbertöötamise käigus eraldatakse kasutamata kütus ja militaarne tooraine ning osa jäätmeid leiab kasutust meditsiinis ning metallurgias, kuid järele jääb ikkagi veel arvestatav kogus tuumaprügi. Loodetakse, et tulevikus leiab suurt kütteväärtust omav praht siiski kasutust. Tuumajäätmete teke häälestab suure osa inimestest juba tuumaenergiast kuuldes ennatlikult negatiivsele lainele. Seetõttu peame kaaluma ka teistsuguseid võimalusi.
Kindlasti on alternatiivsete energiate otsimine vajalik, sest ühele lahendusele panustamine ei ole otstarbekas. Rajades Eestisse tuumaelektrijaama, peame võimalikult palju kasutama meil hetkel olemasolevaid tehnoloogiaid. Soodsaim on jätkata põlevkiviga kütmist. Õnnetuseks on Euroopa Liidu normid ja ka Kyoto protokolli direktiivid sellele variandile piirangud seadnud. Samuti kannatab kaevanduste laiendamistega meie endi elanikkond. Viimasena on pööratud silmad roheliste lahenduste poole. Geograafiliste iseärasuste tõttu pole meile ei aastaringset stabiilset päikesepaistet ega kõrgeid mägesid, kustmööda vesi alla voolab. Sellest tulenevalt pakub põlevkivi ja raskete tuumade kõrval toorainena kõige enam kõneainet tuul. Eesti Energia kava näeb ette, et 2015. aastaks moodustub taastuvatest energiatest toodetud elekter ligi viiendiku kogu tarbitavast elektrist. Lisaks on meil arvestatavad puidu, turba ja biomassi varud. Arulage on sisse tuua tohutu kallis tuumatehnoloogia, kui meil endil on olemas tohutud kütusevarud ning aastatepikkune kogemus nende rakendamiseks. Kasutagem neid.
Selgub , et tuumaenergial on juba praegu arvestatavad konkurendid. Läbipaistvus ja stabiilsus on ühed suuremad tuumaenergia eelised teiste ees. Paraku ei küündi ta omadusteni, mis on olemas näiteks tuulel või põlevkivil. Loogiliselt võttes on arukas kombineerida meie eksisteerivad ja tulevikuvajadust arvestatavad võimalused ning vaagida välja nende parim vahekord . Leian, et tuumaelektrijaama osa kasvava tulevikuvajaduse arvestamisel on vältimatu. Ainult pealtnäha lihtsa uraani ahelreaktsiooni tagajärjel toimuvate protsesside abil tagame sissejuhatuses mainitud valitsuse seatud tingimused energia hinna kalliduse kohta, sealhulgas erilist tähelepanu vääriva suveräänse Eesti vabariigi sõltumatuse
Jaak Vaabel
XIIb
Rapla 2007
Lisalõik
/--/Loodetakse, et tulevikus leiab suurt kütteväärtust omav praht siiski kasutust. Seda muidugi juhul kui ei ole leiutatud otstarbekamaid lahendusi energeetikaküsimuse lahendamiseks.
Kui planeet Maad võrrelda jõuluärevuse all kannatava lapsega, siis selle jõnglase unelmate kingitus on üsna suure tõenäosusega fusioontehnoloogial põhinevad elektrijaamad ehk termotuumareaktsiooni kontrollimine Maal. See tehnoloogia lahendab maailma energeetikaprobleemid. Peale selle, et see on ülitõhus, on ta ka ökoloogiliselt puhas – raske ja üliraske vesiniku ühinemisel vabaneb äärmiselt suur hulk energiat, üks neutron ja tekib heelium ning seegi võib leida kasutust muudes eluvaldkondades. Sellesse ideesse investeeritakse miljardeid dollareid ning parim näide on Euroopa Tuumauuringute keskuses CERNis Genfi külje all, kus asub 27 km pikkune ringtunnel, elementaarosakeste kiirendi .