läbirääkimiste oskuseta ei ole võimalik konflikte lahendada, suhtlemisoskuseta ei ole võimalik teha koostööd, jne. Ettevõtjaks olemine eeldab teadmisi erinevatest valdkondadest. Ettevõtja tahab saada kasumit, kuid tihtipeale on tegutsemise eesmärgiks midagi muud, kui ainult raha teenimine. Ettevõtjaks olemine on töö ja samal ajal ka elustiil. Ettevõtjaks hakkamisel riskeeritakse oma karjääri ja varalise kindlustatusega idee teostamise nimel, kuid ettevõte võib muutuda varanduseks, mida pärandada. Ettevõtjana tahetakse tihipeale tegutseda seetõttu, et see annab võimaluse olla iseenda peremees, ise planeerida oma tegevust. Nii saadakse vabadus ise otsustada aja ja koha üle, millal ja kus teenust osutada või kaupu valmistada ja müüa. Õpetaja: kasutada illustreeriva materjalina joonist 1 ,,Ettevõtlusega alustamise motiivid" Joonis 1 Ettevõtlusega alustamise motiivid
firmas. * Lifestile firms- Pakuvad omanikule võimaluse järgida mingit elustiili ja sellega elatist teenida. * Entrepreneurial firms- Firmad mis toovad turule uusi kaupu ja teenuseid luues ja püüdes võimalusi, hoolimata ressurssidest, mis neil sel hetkel kasutuseks on. 4) Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 5) Mikroettevõtted- 0-9 töötajat Väikeettevõtted- 10-49 töötajat Keskettevõtted- 50-249 töötajat Suurettevõtted- 250+ töötajat 6) 92% mikroettevõtted 7% väikeettevõtted < 1% keskettevõtted 0,2% suurettevõtted 7) Start – up ettevõte: - ettevõte, mille asutamisest on möödunud enam, kui 6 aastat. - ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle
Info kui väärtus - mida kaubandus võib vahendada, on kliendi jaoks samuti tajutav väärtus, sest see aitab ostjal pakutavas paremini orienteeruda ja ostuotsusele jõuda. Vormiväärtus (Ei ole sageli otseselt kaubandusega seotud). Võib ka olla, nt kauplus on osaline vormi loomisel (kaupade pakkimine, kaalumine, tükeldamine jms) Ülesanne 19. Püüa määratleda oma (praktika)ettevõtte näitel, kuivõrd see ettevõte püüab eelpool niimeatud funktsioone täita? 1.5 RIIGI ROLL MAJANDUSES/ KAUBANDUSETTEVÕTLUSES Peatüki algul kõnelesime sellest, et kõik majandustegevuses osalejad ehk majandussubjektid püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Saime teada, et tarbijate nõudmistele tuginev tootmine tagab kõige otstarbekama ressursikasutuse. Päriselus aga ei toimi turud
Kui sa õpid alles koolis ning pole täisealine, siis on sul võimalus ennast proovile panna õpilasfirmat tehes. Kas mina sobin ettevõtjaks? Selle küsimuse peaks endalt küsima enne, kui end ahvatleva ettevõtlusmere lainetesse heita lootuses peatselt õnnesaare sadamas randuda. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks. Väga paljud saavutavad palgatöötaja ja alluvana kordades rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. See, et ollakse edukas töötaja ei taga automaatselt edu ettevõtluses.[4] Eduka ettevõtja tüüpilised iseloomuomadused Ettevõtjat edule viivaid iseloomuomadusi on erinevaid ja iga ettevõtja on oma omaduste kogumiga unikaalne. Neist paljudest võib esile tuua neli iseloomuomadust, mis on pea kõigil edukatel ettevõtjatel. Saavutusvajadus Mitmed uuringud on näidanud, et edu saavutanud ettevõtjatel on kõigil väga tugev saavutusvajadus
Ettevõtlusõpe on jätkuvalt arenev, selle õpetamise ajalugu Euroopas algas just nimelt alustava ettevõtja koolitusprogrammist Suurbritannias aastail 1978. Ettevõtte sünonüümid on firma, käitis, s.o tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnused on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast. Ettevõte peab vara üle eraldi arvestust. Varad on näiteks hooned, tootmisseadmed, raha, väärtpaberid jne. Ettevõtte vara kasutatakse ettevõtte tegevuse eesmärkidel
strateegiline juhtimine · Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus. · Innovaatilisus. · Enesekindlus. · Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia. · Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. · Visioon ja vaist. · Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Alustavate ettevõtete jagunemine kolme põhitüüpi Barringer´i ja Irelend´i järgi. · Palgatööd asendav ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele sarnase sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. · Elustiili ettevõte Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. · Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasutada. 4
Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.) - millised on teie strateegia eelised konkurentide ees 3.5. Asukoht
4. VÄÄRTUSE LOOMINE Ilmselt on ettevõtete olulisim näit järjepideva tulu loomine omanikele ja aktsionäridele. Omanike, aktsionäride ja investorite huvidest ei tohiks olla vähem tähtis ettevõtte edust huvitatud teiste isikute, ehk huvigruppide oodatav tulu. Väärtuse loomisel aktsionäridele ei tohi vähendada väärtust teiste huvigruppide silmis, tagades ja saavutades edu ka pikemas perspektiivis. Alahinnates teiste huvigruppide väärtust võib ettevõte kaotada need grupid, kes on püsiva edu jaoks kriitilise tähtsusega. Teiste huvigruppide toetuseta ei saa ükski aktsionär jätkuvat tulu. Väärtuse loomine läbi innovaatiliste ideede sõltub suuremal määral positsioonist turul ja sealhulgas ka firma kontekstist- visioonist ja strateegiast. Konteksti võib defineerida ka kui ettevõtte sisemised ning välimised reaalsuses. Sisemised reaalsused hõlmavad suunda,
Kõik kommentaarid