Rohumaad taastuvenergia allikana (0)

Sarnased õppematerjalid

28

pptx

Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein

Rohumaad taastuvenergia allikana: biogaasi tootmine rohtsest massist, energiahein Mõisted  Taastuvenergia- eneriga, mis toodetakse taasuvatest energia allikatest  Biogaas- käärimisgaas, mis sialdab CH4 (45-70% ) ja CO2 (30-55%)  Biomass- organismide elusaine hulk  Energiahein- energia saamiseks kasvatatavad kultuurid [1] Biokütuste klassifitseerimine  Vedel- õli- ja suhkrurikkad energiakultuurid  Gaasiline- biolagunevad ja tööstus jäätmed  Tahke- puit ning puidujäätmed Rohtne mass  a) biomass pool-looduslikelt kooslustelt  b) põhk  c) roog  d) biomass põllumajandusmaalt Biokütuse tootmise ja kasutamise lihtsustatud variant Muundamisprotsessid Energiakultuuride kasvatamise põhjused  Mahajäetud põllumaade kasutamine  Alternatiiv fosiilsetele kütustele  Biomassi varud suured  Tootmine laialdane  Keskkonnasõbralikkus  Eelis puitkultuu

Taimekasvatus

24

pdf

Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed ............................................................................................

Loodusvarade kasutamise ökonoomika

4

docx

Energiahein ja biogaas

Tuletame meelde, mis on energia? · Energia on elusorganismide elutegevuse alus ja füüsikaline suurus, mis iseloomustb keha või jõu võimet teha tööd. · Laiemas mõttes on energia kõigi füüsikaliste objektide (osakeste, kehade, väljade) liikumise üldine mõõt. · Energia on kõikide protsesside liikumapanev jõud. Tuletame meeldi, mis on taastuvenergia? · Taastuvenergia on ressurss, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. · Taastumine eeldab, et ressursse ei kasutata rohkemal määral kui neid juurde tekib ehk kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, saab see olla sama intensiivsusega püsiv tuhandete aastate jooksul.

Põllumajandus

19

docx

Bioenergia võimalused Eestis

päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu EL-s kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: · konkurentsivõimeline, kuna soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega · alati saadav, sest vastupidiselt päikese- ja tuuleenergiale saab bioenergiat toota pidevalt, kuna enamikku lähteaineid on võimalik varus hoida · otstarbekas, kuna bioenergia abil saab täita hooajati muutuvaid vajadusi (näiteks

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

13

doc

Taastuvenergia

...........................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimalusi Eestis - tuule-, hüdro-, päikese- ja biomassi elektrienergia, et määratleda ja teha kindlaks täiendavad taastuvenergia ressursid ning vajadused. Energiat saadakse kahest põhimõttelisest erinevast allikast: taastuvast ja taastumatust. Taastumatud on maakoorega seotud energiavarud, mida saab kasutada vaid üks kord. Taastuvad energiavarud põhinevad päikese kiirgusenergial: tuul, vesi, päike, samuti lainetesse ja biomassi seotud energia. Aastakümnete jooksul on põhilised energiaallikad muutunud, järjest enam suunatakse tähelepanu taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Kuigi tootmise

Keskkonna ja loodusõpetus

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn ­ 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

18

docx

Agronoomia

normid tõusevad rohumaa saagi normiga. Niiteliste rohumaadel antakse umbes 1 /4 võrra suuremaid norme kui rohumaal. Kuna PK väetised on aeglase toimega ja neid uhutakse mullast vähe välja, siis antakse PK väetised rohumaadel sügisel või vara kevadel ja isegi külmunud mullale. Võib anda neid kaheks ­ kolmeks aastaks ette. Kõrreliste rohumaadel , juhul kui kaalimi normid on suured , ei või mitmeks aastaks ette anda. Kõrreliste rohumaad ei saa väga suuri kaalimi norme kasutada, sest muidu võib see liiga suureks minna. Orgaanilised väetised Perioodilistel rohumaadel antakse orgaanilised väetised rajamise käigus mulla sisse mitmeks aastaks ette. Pika ajalistel rohumaadel antakse hiljem (kui mõju hakkab kahanema ) iga kolme kuni viie aasta tagant. Orgaaniliste väetiste kasutamine ei piirdu ainult mulla orgaaniliste ainete varumisega , on ka mikrobioloogiliste aktiivsuse tagamiseks

Agronoomia

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)