BIOLOOGIA keskkooli esitlus (0)

BIOLOOGIA Glükoos ehk viinamarjasuhkur (esmane energiaallikas )
Monosahhariidid , mis kuuluvad disahhariidide ja laktoosi koostisesse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa-glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid
Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on biomolekulid , mis koosnevad süsiniku,vesiniku ja hapniku aatomitest. Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa . Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidid oma energia kiiremini kui valgud ja rasvad .Süsivesikud annavad 4 kilokalorit ühe grammi kohta. (17kJ)
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas . Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n kus n on elementaarlülide arv. Kõige levinum orgaaniline aine Maal. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), oksapuidus (45%) Hüdrolüsüüb väävelhappe juuresolekul ja moodustub glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (nt. lämmastikhappega) ja moodustab mono -, di-,trinitrotselluloosi. Valgud ehk proteiinid Biobolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Valkudel on oluline füsioloogiline roll kõikides organismides ja viirustes . Valgud on kõige mitmekesisemad makromolekulid inimorganismides. Valkudel on organismis tähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides: käituvad katalüsaatoritena, transpordivad ja salvestavad teisi molekule (nt. hapnikku), pakuvad mehhaanilist tuge ja immuunkaitset, vastutavad rakuliikumise eest,kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Lipiidid Estrilise ehitusega biomolekulid,mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappejäägist.Alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb sfingosiini ja kolesterooli. Lipiidid jagunevad liht-,liit-, ning tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid , seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustumine püruvaadini. Hapniku defitsiidi korral toimu anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs, need erinevad püruvaadile järgnevate reaktsiooniproduktide poolest. Glükolüüsi raja reaktsioonid toimuvad eukarüütostes rakkudes tsütosoolis. Tsitraaditsükkel Aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariidide, rasvu ja valke. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks . (nt. teatud aminohapete süntees). Anabolism - Anabolism organismis asetleidvate ainevahetusprotsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Vastandprotsess ­ katabolism