Kui Eesti oleks Vabadussõja (1918-1920) kaotanud? Liis Kadakas Vabadussõda sai alguse 28. novembril 1928. aastal. See oli üks tähtsamaid sõdu Eesti ajaloos, mille tähtsaimaks saavutuseks oli Eesti iseseisvumine ning riigipiiride kehtestamine. Kuid mis oleks saanud, kui Eesti oleks Vabadussõja kaotanud? Tartu rahuleping sõlmiti 2. Veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. See on rahusvaheline leping, mis on kõigest hoolimata kujunenud ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. Tartu rahulepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vabadussõja algus...................................................................................................................4 2. Vabadussõjas osalenud...........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus................................................................................
Eesti Vabadussõda II 1918-1920 Küsimused: 400-500 lk. DaDuke8 1.Mis sündmusi on kujutanud E. Brinkmann oma Eesti vabadussõja teemalisel pastellmaalil? V: Öist lahingut Narva kaitsmisel detsembris 1919-(Lk 400.) 2.Mis olevat kõvasti kannatada saanud detsembris 1919 (Laiem maaala Mustjõe ja Krivasoo vahel) V: Mets-(oli halb leida normaalset küsimust, sest fotode all polnud autoreid ja olid enamasti maastikupildid) 3.Millisel rindel toimusid Vabadussõja lõpplahingud? V: Viru rindel 4.Mis küla hävitati täielikult vaenlase suurtükitule tagajärjel Luuga jõe ääres. V.Sala küla 5.Mis kuupäeval jõudsid Narva eelsed lahingud haripunkti ning milline osapooltest oli sunnitud taganema Koskino küla alt? V:17. detsembril, taganejateks olid eestlased (9 polgu 1 rood, al.-ltn. K.Taltsi juhtimisel), küla haarati kolmest küljest. 6.Kuhu taandus K. Taltsi juhatuse all olev 9. polgu 1 rood Koskino küla alt? V: Marienhofi mõisa 7
Vabadussõda algas vähem kui üks kuu peale Esimest maailmasõda. Sõda algas 28. novembril 1918, see toimus eestlaste ja punaarmee vahel. Lõpp oli 2. veebruaril 1920, kui toimus Tartu rahulepingu sõlmimine. Eestlaste jaoks ei olnud sõja algus just kõige parem, nad oli väga halvas olukorras, kuid 1. jaanuaril 1919 tegid eestlased siiski vastupealetungi mis osutus vägagi edukaks. Miks eestlased sellegipoolest võitsid vabadussõja? Peamiseks põhjuseks miks eestlased võitsid siiski vabadussõja oli see, et noorematel eestlastel oli väga suur tahe kaitsta oma väikest riiki, mis poleks ilma selle tahteta võib- olla vastu pidanud ja oleks selles sõjas halvasti lõpetanud. Eestlaseid oli vähe ja seega nad tahtsid, et nende riik püsiks. Paljud noored olid vabatahtlikult nõus minema sõtta kuigi nad teadsid, et nad võivad seal surma saada. Ilma nende noorte eestlaste motivatsiooni ja tahteta ei oleks sõtta läinud nii palju noori ja eestlased oleks sõja
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov.1918 Vabadussõja algus (Punaarmee vallutab Narva) 2) 3) 4) 5) 6) 7) 8) 02.02.1920 Tartu Rahuleping 5. Seleta mõisted : 1)Rahvavägi Eesti vabatahtlikest koosnev rahvuslik väeosa 2) Landeswehr`i sõda Vabadussõja raames Lätis kestnud sõjaline konflikt Saksa väekoondise ja Eesti vahel. 3)võidupüha Võnnu vallutamise päev, kus eestlased võitsid.
oli meie oludes hiiglaslik võitlus, mille tagajärjeks oli iseseisev Eesti riik. Meie tuletame tänuga meelde kõiki, kes selles heitluses meile otse või kaudselt kaasa aitasid ja teame, et mõnegi kaasvõitlejaga tuli ka vahete-vahel kõvasti tülitseda; üldtulemus oli aga just see, mida meie soovisime meie oma riik. Mina pean oluliseks rajada ausamba Vabadussõjas osalejatele. Vabadussõja võitmine on selle alus, et me üldse saame rääkida vabast Eestist. Vabadussõja võit tõestas, et üks väikeriik on iseseisvumiseks võimeline mis ei olnud tolle aja Euroopas sugugi iseenesestmõistetav. Me oleme ju näinud tervete rahvaste kadumist suure Venemaa avarustesse. See andis meile jõudu 20 rahuaasta jooksul üles ehitada demokraatlik ühiskonnakorraldus ning kasvatada üles põlvkond, kes 50 okupatsiooniaasta jooksul suutis säilitada vaba Eestit oma südameis ja mõtetes. Ilma nende 20 aastata poleks me ilmselt täna vabad
Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. · Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate
novembrist 1918.a. 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord · Eesti Rahvavägi ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner · Soome vabatahtlikud 4000 meest · Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
Rahvuslike liidrite esiletõus Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a. okupatsiooni ajal? Range okupatsioonireziim. Erakonnad ja seltsid saadeti laiali. Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Pmts naq võib aga samas on see arvamuse küsimus, kuna Narvas püstipandud mingi Rahvameeste kommuun vms, seda juhtisid kommunistid. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise vene impeeriumi alad. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas. Juba väljakuulutatud oma Eesti vabariik, Mille tulemusena olid enamik eestlasi valmis isamaad kaitsma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?Mobilisatsioon rahvaväkke ebaõnnestus, kokkutulnud meeste moraal oli madal, mässud oma väeosades. 16
– Carl-Robert Jakobson oma esimese isamaakõnega. 13. sajandi võitlused. Ütlus „mõned on surma vabadusest ülemaks arvanud, kui kui vangipõlve vaenlase käes.“. 2. Miks tõusis muistse vabadusvõitluse idee teravalt päevakorrale just 1920. aastatel? – See mõiste tekkis seoses Vabadussõjaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nägi võimalust siduda kokku kaks suurt eestlaste võitlust: muistse vabadusvõitluse, mis kaotati, ja kaasaegse Vabadussõja, mis võideti, ning kuna kindralmajor Juhan Tõrvand kirjutas Lembitud ja Vabadussõja monumendi avamisel puhul Suure-Jaanis 1926. aastal: „Lembit ja muistne Eesti – need kaks on sõna on üksteisest lahutamata. Praegune Eesti ja mälestused Lembitust – on samuti lahutamata.“ Kooliõpikute kaudu muutus väljend omaseks õppuritele ja ajalookirjanduse kaudu kogu haritlaskonnale. 3. Milliseid rahvuslikke omadusi ja käitumismustreid see idee eriliselt väärtustab
ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt.
vangilaagrisse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Ei saa nimetada kodusõjaks, sest seda püüti näidata kodusõjana (Venelaste poolt). Venemaa tegi Narva tööliste kommuuni, mis näitaks, et Narva ja Tallinn võitlevad oma vahel(See oli tegelt sõda Vene ja Eesti vahel) Samas saab seda nimetada kodusõjaks, kuna Eesti kaks poliitilist võimu võitlesid oma vahel. Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt. Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1
Tallinna Humanitaargümnaasium Referaat Eesti 1918. aastal Vladislav Tsõpov Juhandaja: Janno Aksin Tallinn 2008 Sisukord: 1. Ajutine Valitsus. 2. Rahvusväeosade sünd. 3. Eesti riikliku iseseisvuse tekkimine. Iseseisvuse väljakuulutamine. 4. Vabadussõja lõpp. 5. Minu arvamus. 1. Ajutine Valitsus. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele ja Tallinnas asus taas tegevusse Ajutine Valitsus. Valitsuse esimeseks reaalseks toeks oli kindral Põdderi poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis nii sõjaväe kui ka politsei ja piirivalve funktsioone. Nõukogude punaväe kallaletungi hetkel 28. novembril oli Kaitseliidus 14 500 meest, kelle käsutuses oli mitmesüsteemilisi vintpüsse vähese laskemoonaga ja mõnikümmend kuulipildujat. 2
EESTI VABADUSSÕDA Cerle Siim 9.Klass PÕHJUSED TOIMUMISE AEG/KOHT MIS ON EESTI VABADUSSÕDA? SÕJAS OSALEJAD JA JÕUDUDE VAHEKORD VABADUSSÕJA KÄIK 1918, 1919 EESTI KAART VABADUSSÕJAS EESTLASTE EBAEDU PÕHJUSED VABADUSSÕJA LÕPP EESTLASI ABISTASID EESTLASTE JUHID TARTU RAHU KASUTATUD KIRJANDUS https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vabaduss%C3%B5da1 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vabad ussoda.htm http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914- 1920_Esimene_maailmas %C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss %C3%B5da/ Lähiajalugu ajaloo õpik 9.klassile 1 osa
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused)
Kas eestlased oleksid võinud muistset vabadussõda võita? Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal. Eestlaste Muistset Vabadusõda loetakse ka üheks Briti ristisõdade osaks. 1208. aastat loetakse Muistse Vabadusvõitluse alguseks, kuna siis jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Eestlaste võitlus vabaduse eest kestis 19 aastat ja lõppes 1227. aastal. Sõja tulemus oli see, et eestlased kaotasid Muistse Vabadussõja. Miks eestlastel ei olnud võimalik Muistset Vabadussõda võita ning miks nad ei võinuks seda võita, põhjuseid selleks on mitmeid. Eestlased oleks võinud võita Muistse Vabadusvõitluse, kui neil oleks olnud parem relvastus, eestlastel oleks olnud ühtne suur juht ja eestlaste sõjategevus oleks olnud rohkem orienteeritud. Ristisõdijatel oli, aga hea sõjaline varustus ja relvastus ning üldse neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Ristisõdijatel olid head
Eesti Vabadussõda 1918 1920 Vabadussõja eel Eestimaa Päästmise Komitee tegevusse astumine Eesti iseseisvuse manifest Saksa okupatsioon Bresti rahuleping ja Compiegne'i vaherahu Eesti rahvavägi Vabadussõja algus Algas 28. novembril 1918 Punaarmee laialdased vallutused Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja sundmobilisatisoon Abi väljaspoolt Soomusrongid U ue hooga rünnakule Jaanuaris 1919 taandumiste maksimum Väeosade koosseisud kõvasti kahanenud Rünnakute tagasilöömine Vastupealetung Rasked ja verised lahingud lõunapiiri ääres M äss Saaremaal veebruaris Sõjategevus väljaspool Eesti piire Kevadeks oli sõjategevus väljunud Eesti piiridest Pealetung Läti suunas
Vabatahtlikest moodustati hiljem Vabdussõjas kuulsaks saanud väeüksused, nagu Kuperjanovi pataljon ja Sakala pataljon. Esialgu Eesti väed siiski taganesid. Olukord sõjaväes paranes alles siis, kui sõjavägede ülemjuhatajaks sai JOHAN LAIDONER. Laidoner kehtestas vägedes kindla korra ja juhtimise. Moodustati soomusrongid. Eesti vägede vastupanu vaenlase vastu kasvas iga päevaga. VÄLISMAINE ABI - Inglismaa, Soome, Rootsi, Taani Palju vajalikku andsid Eestile Vabadussõja ajal ka mitmed välisriigid. Inglismaa saatis Läänemerele oma sõjalaevad. Need vallustasid mitu Vene sõjalaeva, mis anti üle Eestile. JOHAN PITKA alagatusel moodustati nende baasil Eesti sõjalaevastik. Inglastelt saadi veel relvi ja varustsust maaväele. Soomest, Rootsist, Taanist tuli Eestisse vabatahtlikke sõdureid. Tänu välismaisele abile kasvas Eesti kaitseväe jõud, paranesid relvastus ja varustus. See võimaldas 1919. aasta alguses alustada suurt pealetungi.
koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse · Põhjakorpus /Loodearmee üksused, mis loodi vabadussõjas sõdimise jaoks · Landeswehr- Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslaste st koosnev Landeswehr. Isikud · Jaan Poska - rahvuskubermangu komissar, Ajutise Valitsuse esindaja, Tallinna linnapea · Konstantin Päts - tahtis Venemaale vastu astuda. eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. kuulus Asutavasse Kogusse. Eestimaa Päästmise Komitee
poolt juhitud Kaitseliit, kes täitis politsei ja piirivalve funktsioone. 16. novembril kuulutati välja kutselistele sõjaväelastele kohustuslik ja teistele vabatahtlik mobilisatsioon. 22. novembril ründas Nõukogude Venemaa esimest korda Narvat, kuid rünnaku tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele.
*I maailmasõja sündmused sakslaste sõjaline edu 3. 3 tähtsaimat sündmust Eesti iseseisvumise käigus: *30.märts 1917 Eestile anti autonoomia -> Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa *19.veeb.1918 Päästekommitee loomine -> iseseisvumise väljakuulutamine *24.veeb.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine -> esmakordselt suudeti oma rahvusriik luua 4. 3 tähtsaimat sündmust Vabadussõja käigus: *28.nov.1918 vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda *23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased sakslaste üle võidu *2.veeb.1920 - Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid Eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said loa kodumaale tagasipöördumiseks 5. 3 Eesti poliitikut iseseisvumise ajajärgust:
Kuigi kaitseliit oli alles loomisjärgus, võtsid liitlased oma ülesandeid tõsiselt ja näitasid üles tahet ja algatusvõimet. Alalise sõjaväe asutamine otsustati 16.novembri nõupidamisel ning esialgu otsustati moodustada see vabatahtlikkuse alusel. Kuid vähese huvi tõttu kuulutas Viru maakonnavalitsus 24. novembril 1918. a. välja sundmobilisatsiooni, mis päev pärast Narva langemist, 29. novembril, laienes üldiseks mobilisatsiooniks kogu riigis. Vabadussõja alguseks suudeti sõjaväkke koondada 2200 2300 meest, sh ohvitserid. See arv näitas, et enamik eesti rahva elavjõude jäid riigikaitseks kasutamata. 3 SÕJAVÄE VARUSTAMINE SÕJA ALGUL November 1918 Sõjaväe varustamise korraldamiseks moodustati varustusvalitsus, mis järk-järgult kujunes varustamise keskseks organiks
Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulood, nende looming, pildimaterjal; muistendid Kalevipojast, Kalevipoeg kunstis, suveniirid, seinaplaadid, vimplid, jne... Teisteks tubadeks on koduloo-, hariduselu-, punane tuba, Eesti Vabariigi tuba, õppevahendite-, õppetehnika- ning käsitöö toad. Muuseumihoone ees on muinasaed eepose 17 tegelase puuskulptuuriga. · Vabadussõja mälestussammas "Kalevipoeg" on Vabaduse puiestikus, Tartus asuv Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud monument. Monumendi autor on Ekke Väli. Vabadussõja monument kujutab endast postamendil seisvat Kalevipoja pronkskuju. 19331950 paiknes samal kohal Amandus Adamsoni "Kalevipoeg", mille Nõukogude võim maha võttis. Kuna pärast monumendi mahavõtmist jätkas rahvas lillede toomist monumendi asukohale, siis püstitati samasse kohta 1952
näitusesaalid. • Narva linnuse ekspositsioon räägib Narva linna ajaloost 13. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. • 1991. aastal avati Kunstigalerii. Tänu sellele on muuseumil lisaks oma kunstikollektsiooni eksponeerimise võimalustele ka väljavaade Eesti ja välismaa näitusi võõrustada. • 2007. aastal avati linnuse põhjahoovis uus turismiatraktsioon Põhjaõu, mis on Narva Muuseumi tõlgendus 17. sajandi varauusaegsest käsitööliste linnaosast. Eesti Vabadussõja muuseum • 1999. aasta suvel ehitasime siia need sillamajakesed, mis sümboliseerivad vana eestlaste linnust. Ühte neist tuleb edaspidi näituseruum, kuhu paigutame Rae valla territooriumilt leitud muinaseestlaste sõjariistu – kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." • 1999. aasta 5
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Janno Puusepp AT 109 Emajõe vasakul ja paremal küljel asuvad monumendid Essee Juhendaja: Pille Kessel Tartu 2009 Hugo Treffneri monument Hugo Treffneri kuju asub Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kunagise Hugo Treffneri erakooli asukohal. Monumendi autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal. Kuju avati 25. mail 1997. aastal. Monument koosneb graniidist aluse peal olevast raamatut imiteerivast osast ning pronksist Hugo Treffneri kujust. Lähemal uurimisel saab aru ka raamatu tekstist ja sügavamast tähendusest (tekst ja motiivid on halvasti nähtavad). On püütud jäädvustada kõik see, mis iseloomustas Hugo Treffnerit ja Tartu linna - haned (teed laia maailma, avatud silmaring), talumaja (eestlus ni...
seevastu palju sõjatehnikat ja relvi. Arvan, et eestlased kaotasid ka tänu ristisõdjatele, kuna nad oskasid ära kasutada eestlaste ja nende naabrite vahelisi keerulisi suhteid. Oleks eestlased oma naabritega oskanud suhelda ja üldse suhted head hoida, siis äkki oleks nad suutnud moodustada ühise sõjaväe, et oma vaenlased tagasi lüüa. Aga ma arvan, et see sõjaväe moodustamine oleks siiski olnud väga keeruline, kuna eestlaste ehk meie naabrid olid alistatud juba meie Muistse Vabadussõja ajaks. Ka ristisõdalaste kavalus ajada eestlased ja eestlaste naaberrahvad tülli ja siis vallutada Baltimaad ükshaaval, oli väga hea nõks Muistse Vabadussõja võitmiseks. Kindlasti oli eestlaste kaotuse põhjuseks ka see, et neil tuli võidelda koguni mitme vaenlase vastu. 1208. aastal ristiusustati Ugandi maakond saksa ristisõdijate poolt. Siis 1219. aastal vallutati Põhja-Eestis olev Tallinn Taani vägede poolt. Aastal 1220 tungisid Rootsi väed Lihulasse
Melanie Laid, ka Soomusrongi Mari Eesti Vabadussõjas soomusrong Nr.1 vabatahtlik Alice Kuperjanov, Julius Kuperjanovi naine. Võttis koos mehega osa Eesti Vabadussõjast Amalie Toni, Eesti Vabadussõjas Eesti sõjaväe abistaja Mary Rehe,ka sõdur Märt, 9.jalaväepolgu vabatahtlik. Võttis koos mehe Hendrik Rehega osa Eesti Vabadussõjast. Elfriere Burk, Julie Aman, Julie Burchwardt, Olga Tomson Soomusrong Nr.2 vabatahtlikud Eesti Vabadussõjas Eva Abram Eesti Vabadussõja vabatahtlik Salme Kesler, kooliõpetajanna, kes aitas Eesti vabadussõjas Eesti sõjaväge Amalie Laar, Eesti ja soome sõjaväelaste abistaja Eesti Vabadussõjas Anna Vares, ka Peeter Ronk, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Salme Bergmann, Eesti Vabadussõja vabatahtlik, Eesti Vabadusristi kavaler Aino (ka Aimo) Mälkönen, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas. Eesti Vabadusristi kavaler. Kyllikki Pohjala, Soome vabatahtlik Eesti Vabadussõjas
detsembril Liepajasse ning leidiski siit otsitavad eest. Samal õhtul sõideti Liepajast välja ja jõuti 12. detsembri pealelõunal Tallinna. Kaks päeva hiljem 14. detsembril määrati ta Operatiivstaabi ülemaks, 23. detsembrist aga sõjavägede ülemjuhatajaks. Polkovnik J. Laidoner viis Eesti sõjaväe 1919.aasta alul vastupealetungile ja ülendati peale Narva tagasivallutamist 20. jaanuaril kindralmajoriks. Pärast Vabadussõja lõppu ülendati ta 21. märtsil 1920 esimene eesti vabariigi kindralina kindralleitnandiks. Samal päeval otsustas Eesti valitsus sõjavägede ülemjuhataja ametikoha kaotada ning J. Laidoneri seekordne kõrge ametipost lõppeski keskööst vastu 27. märtsi. vabadussõja teenete eest sai ta Eesti riigi poolt Vabadusristi kaks kõrgeimat järku I/1 ja III/1, rahalise autasu ja Viimsi mõisa südame ( sai faktiliselt kätte 23. aprillist 1923 ) tallinna lähedal koos 190 hektari maaga.
Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus. Silmapaistvat edu saavutasid soomusrongid. Paanikat tekitasid Johan Pitka juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Moodustati vabatahtlikke väeosi. Korraldati ümber vägede juhtimine. Kõik väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks sai Johan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus. Võitlusmoraal tugevnes. Vabatahtlikke saabus Soomest, Taanist ja Rootsist.
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr
Suurbritanniast saadi ka relvastust ja muud varustustust. 1918. aasta lõpul formeeriti vabatahtlik Balti pataljon, millesse kuulusid Eesti saksa vähemuse liikmed Ingeri pataljon (märts 1919) Panikovitši pataljon (kevad 1919) Kriitilised kuud 1919. a. märtsil on lahingute põhiraskus Lõuna-Eestis Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati linnadest mõne kilomeetri kaugusele Aprill oli Vabadussõja kõige kriitilisem periood. Eesti sõjavägi suutis kaks kuud kestnud Punaarmee pealetungi siiski tõrjuda Pealetung Petrogradile Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti. 1919. aasta juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa
Eesti Töörahva komuuni relvajõud allusid Nõukogude Vene vägede üldjuhatusele Kommuuni juhtkonnal polnud hõivatud aladel tegelikku võimu Kommuuni juhtunud enamlased olid ülevenemaalise enamlaste partei liikmed Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada? Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda? Punaarmee, Landeswehr, Bermondt-Avalov Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta) 28.nov 1918-2veeb. 1920 Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel? Johan Laidoner, Julius Kuperjanov, Johan Pitka,
KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vall...
Sisukord Sissejuhatus 3 Elulugu 3 Kokkuvõte 9 Lisa 10 Allikad Sissejuhatus Johan Laidoner (12. veebruar 1881 13. märts 1953) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ta polnud lihtsalt väejuht. Nagu Mannerheim Soomes või Pilsudski Poolas, muutus Laidoner mõisteks. Tema isikus kehastus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. Sellise sümboolse tähenduse omandamine nõuab lisaks teadmistele, tugevatele närvidele ja eeskujulikule mõistusele veel midagi. Ja see miski on mitteõpitav, see on kaasasündinud omadus mõjuda inimeste alateadvusele. Elulugu Johan Laidoner sündis 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus Jaak Laidoneri ja Mari Saartseni esimese lapsena. Sealsamas sündisid ka tema kolm venda: Villem, Peeter ja Oskar
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda
pooltel. 3. Kuidas mõjutas I ms. Eestit ja kuidas see meile kasulik oli? · Sõja käigus mobiliseeriti 100 000 eestlast (10 000 hukkus) HALB ! · Tekkis puudus kõigist tähtsamatest tarbekaupadest (sool, suhkur, kohv, tee, petrooleum, riie jne) millele kehtestati kaardisüsteem - HALB ! · Hinnad tõusid, must turg õitses - HALB ! · Loodi Eesti ohvitserkond - HEA ! · Alustati põlevkivi kaevadamist - HEA ! 4. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema 5. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)? · Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid
aasta kevadest, mil ta organiseeris eesti sõdurite toomist Venemaalt kodumaale, aitas Eesti sõjaväge luua, Eesti sõjaväelaste kongressisid toime panna ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige. 1917. aasta septembrist alates organiseeris Pitka Tallinna Omakaitset, millest aasta hiljem kujunes välja Kaitseliit. Vabadussõja algusest alates organiseeris Pitka soomusrongide ja -autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist vajaminevaga. Merejõudude juhatajaks määrati ta 17. detsembril 1918. aastal, 1919. aasta septembrikuuks oli ta juba tõusnud kontradmiraliks. Peale vabadussõja lõppu osales Johan Pitka aktiivselt poliitikas ja elas mõnda aega ka Kanadas, kust ta 1929. aastal Eestisse naasis. Pitka surmaaeg ja -koht on teadmata, arvatavasti oli selleks september 1944.
10.1919 eesti vabariigi väljakuulutamine 24.02. 1918 eesti sai ühtseks rahvuskubermanguks 30.03.1917 vabadussõja algus 28.11.1918 paju lahing 31.01.1919 8. miks oli maaseaduse vastuvõtmine asutava kogu poolt strateegilise tähtsusega, kurjelda seaduse sisu: baltisakslastelt võeti mõisad ära, riigistati, nende võim vähenes jagati maid vabadussõjas olnud talupoegadele, selle tõttu tuli murrang sõjas, motivatsioon 9. miks eesti vabariik võitis vabadussõja? lääneriikidest saadud ralvastus, parem kui punaarmeel rahvavägi suurem, 80000 sõdurit, 120000 kaitseliitlast abisaadetised läänest rahva võitlustahe 10. anna seletus manifest kõigile eestimaa rahvastele - dokument millega kuulutati välja eesti demokraatlik riik eesti töörahva kommuun - enamlaste poolt narvas 1918 moodustatud nõukogude sotsialistlik vabariik enamlased - kommunistid venemaal manifest - riigi valitsuse pidulik teada anne rahvale B. 1
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu
valitsus andis loa ühendada Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks ning ka hiljem rahvusväeosade loomiseks. Kõik need sündmused ja segadused mis Venemaal olid andsid Eestile nii palju juurde. Eesti sai palju ühtsemaks ning tõusis tahe iseseisvuse saavutamiseks ning selle poole samm-sammult pürgitigi. Kindlasti on ka Eesti maanõukogu, mis on tuntud ka Maapäeva nime all, ning teiste parteide tegevused ja otsused väga olulised Eesti iseseivusele ning vabadussõja puhkemisele. Maapäev oli rahvaesindus, omamoodi kohaliku piiratud volitustega parlament. 1917.aasta juulis üritasid enamlased teha Petrogradis vägivaldset riigipööret. Olukord Eestis muutus raskemaks, kui Saksa väed hõivasid Saaremaa ja Hiiumaa. Saksa pealetungi ja enamlaste riigipöörde taustal hakkas Eesti poliitilistes ringkondades küpsema mõte riiklikust iseseisvusest. 15.novembril 1917 otsustas maanõukogu asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele
EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL KORDAMISKÜSIMUSED 9. KLASS Aastaarvud 1. Vabadussõja algus ja lõpp 28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 2. Eesti Vabariigi väljakuulutamine (täpne kuupäev) 24.veebruar 1918 3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) - algus ja lõpp. 1934-1940 Teemad/küsimused 1. Eesti vabadussõja põhjused 1. Taheti Eesti Vabariiki, säilitada riiklik iseseisvus ehk Eesti nn kaitsevõitlus punaarmee eest 2. Venelased tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused riigipiirid 2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3. Milliseid raskusi pidi Eesti riik vabadussõja algul ületama? 1. Vastaste arvuline ülekaal- rahvaväe loomine oli alles algusjärgus 2
Ausammas seati jälle oma endisele kohale. Mälestussammas püsis oma kohal kuni 7. september 1945.a. Siis sõitsid ööpimeduses surnuaia juurde veoauto sõduritega ja selle lasti sammas õhku. Mälestussammas taasavati 24. juunil 1990.a KUUSALU Kuusalu Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute ausammas avati 16.mail 1921. Osaliselt lõhuti sammas 2. juulil 1941, lahtilõhutud tükid maeti maasse, taastati õnnistati uuesti 10.augustil 1942. aastal. 1945 eemaldati osa teksti - Vabadussõja nimetus ja langenute nimed. Kolmandat korda pühitseti ausammas 26.novembril 1988. 5 MÄRJAMAA Märjamaa Vabadusõja monument asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas hukkunutele on kujundatud Märjamaa kiriku kirikuaiaväravaks. Mälestusmärk avati 11. septembril[1]1932. aastal ning taastati 1998. aastal
Mälestusmärgid kesklinnas Emajõe paremal ja vaskul kaldal. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Autor: A. Dzivanjan, Asukoht: Vabaduse puiestikul, Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte, Püstitatud Armeenia ja Eesti rahva sõpruse märgiks. Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Autorid: J. Hirv, M. Saks, A. Karro, A. Mellik, M. Port, Asukoht: Vabaduse puiestik,Gildi t, Püstitatud riikliku kaitse all kunstimälestisena, Fr. R. Kreutzwaldi kujutamisel on püütud edasi anda eelkõige portreelist sarnasust, järelemõtlikkust ja enesessesüvenemist. Fr. R. Kreutzwaldi monument. Hugo Treffneri monument. Autorid: M. Karmin, T. Trummal, Asukoht: Emajõe kaldapealsel Ülejõe pargi lääneosas, kuna...
Tartu rahu Vabadussõja sõjategevus lõppes 3.jaanuar 1920. Tartu rahuleping sõlmiti 2.veebruaril Nõukogude Venemaa ja Eesti vahel ja see lõpetas Vabadussõja. Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks Johan Laidoner. Suurema osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti
käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele.1979. aastal saatsid nelikümmend viis Eesti,Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV LIIDU, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-ribentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. 5. Mis olid Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsus Eesti ajaloos? Eesti võitis vabadussõja • Punaarmee väljatõrjumine Eestist • Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamine Tartu rahulepinguga 6. Mis olid II ms põhjused ja mis sündmused viisid sõja puhkemiseni, kuidas Eesti okupeeriti? Versaille’s lepingu tühistamine,Saksamaa.nõukogude liidu ja Jaapani agresiivne välispoliitika ning demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine.
- Sõjatehnika paranes ning tänu sellele saime Punaarmeele lõpuks vastu. - 30.jaanuar.1919. Toimus Paju lahing, Eesti suutis oma kaitse Punaarmee vastu säilitada, olenemata pea poole väiksemast sõjaväest. - 19.-20 juuni toimus Võnnu lahing, kus eestlased suutsid purustada Landeswehri väed. - 31. august. 1919 tegi Punaarmee ametliku rahupakkumise, kuigi see ei jõustunud. - 5.detsember tegi Punaarmee uuesti rahupakkumise ning 3.jaanuar jõustus relvarahu. - 5. detsember 1920 on ametlik Vabadussõja lõpp. - 2. veebruar 1920 sõlmiti Tartu rahuleping. 4) teab Eesti Vabadussõja tähtsamaid sündmusi ning kirjeldab sõja käiku kaardi alusel; 5) Seletab ja kasutab kontekstis mõisteid Veebruarirevolutsioon, autonoomia, Asutav Kogu, Landeswehr, Tartu rahu, Päästekomitee; Veebruarirevolutsioon – 1917. aastal toimunud Venemaa revolutsioon. Kukutati Nikolai II. Autonoomia – osaline iseseisvus, mis põhiseadusega antakse teise riigi mingi osa rahvale, rahvusrühmale või asutusele.
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
november 1918 Maapäev; 23.veebruar 1918 kuulutati pärnus välja Eesti Vabariik; 24.veebruaril 1918 Tehti seda ametlikult tallinnas 6.Millega paistasid silma saksa võimud Eestis 1918.a. okupatsiooni ajal? Kehtestati Eestis range okupatsioonireziim, omavalitsusasutustes anti jäme ots baltisakslaste kätte, Eesti seltsid ja erakonnad keelustati. 7.Millised olid iseseisvumise olulised eeldused? Tehti rahvussväed, Tehti Maapäev ; ärkamisaeg. 8.Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Inglased tulid laevastikuga ja Soomlased tulid appi ning Rootsi ja Taani Eesto noored koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks?
Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). Olukord Vabadussõja alguses Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon
muinaseestlaste sõjariistu kivi- kirved, nooleotsi ja teisi sõjariistu, milliseid muinaseesti sõjamehed kasutasid raudrüütlitega võideldes. Sel aastal paigaldasime siia ka igavese tule. See süüdatakse kõigil Vabariigi tähtpäevadel." 1999. aasta 5. detsembril toimus muuseumis "60 aastat Talvesõja möödumisest" näituse avamine. Lindi lõikas läbi Soome suursaadik. 2003.a. 29. novembril tähistati Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis Lagedil 85. aasta möödumist Vabadussõja algusest. Toimus 1944.a. Narva piirkonna lahingute imitatsioon kus punaarmeelased üritasid korduvalt tulutult Narva jõge forsseerida et selle läänekaldal sillapead moodustada. Eesti Leegioni võitlejatel õnnestus selliseid rünnakuid korduvalt suurte kaotuste hinnaga tõrjuda sest taganeda polnud neil noortel meestel kusagile - nende seljataga oli Eestimaa. Punaarmee jõud jäid lõpuks siiski peale. 2004.a. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
