Miks muutus eesti Vabariigis 1934. aastal valitsemiskord? (0)

1 Hindamata

Arutlus 9.kl ajalugu

Miks muutus 1934. aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. aastal. Tolleaegne Eesti oli parlamentaalne vabariik ja oli isegi ülejäänud Euroopaga võrreldes väga demokraatlik. Näiteks oli Eesti Vabariigis tagatud algusest peale naiste valimisõigus. Võib tulla üllatusena, et demokraatlikust Eesti Vabariigist sai viis aastat enne iseseisvuse kaotust autorikraatlik presidentaalne riik. Enne riigipööret oli Eesti demokraatlik riik, mida iseloomustas erakondade rohkus: valimistel osalesid mitmed suured ja väikesed erakonnad, mis esindasid erinevaid põhimõtteid ja sotsiaalseid huve. Nii suur erakondade arv põhjustas paraku palju sisepingeid. Koalitsioonis olevad erakonnad polnud sageli üksmeelel ja valitsused vahetusid tihti. See raskendas otsuste kiire ajalist langetamist. Pingeid süvendas veelgi rohkem 1930. aastal Eestisse jõudnud ülemaaailmne majanduskriis. Eksporditurg vähenes, mistõttu ei suudetud kaupa enam kuskile müüa. Paljud ettevõtted ja talud läksid pankrotti ning kogu riigis langes elatustase. Lootuses majanduskriisist välja tulla, tegi Jaan Tõnissoni valitsus aastal 1932 otsuse hinnata alla Eesti krooni väärtus 35% võrra. See andis majandusele võimaluse tõusta, kuid süvendas inimeste pahameelt veelgi, kuna inimeste säästud kaotasid väärtuse. Arvati, et Eesti valitsussüsteem on nõrk. Levis uskumus, et Eesti põhiseadust tuleks muuta ning Eestit tuleks juhtida kindlakäeliselt. Populaarsust kogus Vabadussõjas võidelnud veteranide liikumine, kes taotlesid täiesti uue põhiseaduse kehtestamist. Oktoobris 1933 toimunud rahvahääletusel kiideti Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu koostatud põhiseadus heaks. Uues põhiseaduses oli olemas rahva poolt valitava riigipea ametikoht. Riigipea valimised pidid toimuma aprillis 1934. Rahva seas olid populaarsed vabadussõjalased, usuti, et riigipeaks valitakse Andres Larka. Veidi rohkem kui kuu ennem valimisi teostas tolleaegne valitsusjuht Konstantin Päts koos endise sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneriga sõjaväelise riigipöörde. Sellega algas vaikiv ajastu. Kehtestati kaitseolukord, mille põhjuseks de jure oli vabadussõjalaste tegevus, mis ohustas Eestit. De facto kartis Päts, et vabadussõjalased võivad teda riigipea valimistel võita. Kaitseseisukord andis ka võimaluse valimisi edasi lükata, mida ka tehti. Peagi sai selgeks, et algselt ajutiselt kehtima seatud piiranguid ei kaotata. Pärast riigipööret asusid Päts ja Laidoner Eesti riigikorda ulatuslikult ümber korraldama. Riigipöörde alguses veel kokku saanud Riigikogu lõpetas tegevuse, kui seal tekkis Konstantin Pätsi tegevusele opositsioon. Samuti lõpetati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. Päts soovis poliitilise süsteemi täielikult ümber korraldada. 1936. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kelle

ülesandeks sai uue, kolmanda põhiseaduse koostamine. Uus põhiseadus hakkas kehtima 1938. aasta jaanuaris. Tegevust alustas uus Riigikogu, mis koosnes kahest kojast: Riigivolikogust ja Riiginõukogust. Konstantin Pätsist sai Eesti Vabariigi esimene president. Esimesed Riigivolikogu valimised võitsid poliitikud, kes olid ustavad Pätsile. Enamik inimesi soosisid Pätsi, põhjuseks võis olla majanduskasv, mis jättis K. Pätsi valitsuskorra paremasse valgusesse. Tegelikult oli majanduse kasv tulnud tänu Jaan Tõnissoni otsusele alandada Eesti krooni väärtust, mis oli sel hetkel olnud rahva seas ebapopulaarne otsus. Võib järeldada, et Eesti Vabariiki tabas tema iseseisvusperioodil palju muutusi, valitsemiskord muutus demokraatiast autorikraatiaks ning jõustus kolm erinevat põhiseadust. Samas olid sarnased muutused ka kogu ülejäänud Euroopas, kus oli demokraatia kriis. Eesti puhul võib valitsemiskorra muutuseks tuua ka pideva hirmu sõjalise konflikti või sisepingete pärast.

Document Outline

Miks muutus 1934. aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord?

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 0 allalaadimist

Miks muutus eesti Vabariigis 1934-aastal valitsemiskord #1

Miks muutus eesti Vabariigis 1934-aastal valitsemiskord #2

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2022-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

0 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

BokajEST Õppematerjali autor

Teema on võetud 9. klassi ajaloo lõpueksami arutlusteemade näidistest.

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti Vabariik aastatel 1918-1940

Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .................................

Eesti ajalugu

docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 191839 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 191819. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Eesti uusima aja ajalugu

docx

Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918–39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918–19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP,

Ajalugu

pptx

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks

Ajalugu

doc

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa

Eesti ajalugu

doc

Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord?

Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis,

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks

Ajalugu

doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

Abiks arvestustööks ettevalmistamisel teemal: Eesti Vabariik 1920 – 1940. Millal toimusid järgmised sündmused: Sõlmiti Tartu rahu – 1920. aastal; Poska EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid