Tahaksin, et toimuks kirikliklaulatus. Kirik peaks olema ilusti kaunistatud valgete liiliatega, maas on punane vaip ning kui mina sisse tulen, mängib orel. Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel tuleb puid lõhkuda, pruudil(minul) last(nukku) mähkida, minu perekonnanimi õhupallidega ära saata, kurepesa alla valge lint siduda jnejne. Pidu oleks koos tantsu, tralli, naljakate mängude jms. Minu unelmatepulma päevaplaan: · Äratus kell 9.00 millele järgnevad viimased tunnid vallalisena. Sellest ajast ei näe peigmees mind enne, kui juba kirikus. 9.00 10.00 teen viimaseid ettevalmistusi pulmadeks ja kontrollin, et kõik ikka tehtud oleks. · Soeng 11.00 - soeng võiks olla umbes selline, lihtne ja ilus. · Meik 12
III Peigmees aitab kõigepealt mõrsja autosse, alles siis siseneb ise. (Autodele on eelnevalt kinnitatud valged lindid.) Lilled võiksid mahtuda mujale autosse, kuna pulmaauto pagasiruumis võib olla juba niigi kitsas (auväravate-naps, pulmavanema kohver). Auto esiistmele istub pulmavanem. Sõidutempo peaks olema selline, et kõik järgi jõuaksid IV Võimalusel sõitke ikka läbi tutvumispaigast, lapsepõlvekodust, koolimajast, töökohast. Traditsioonilised tegevused lõbusas autorongis on kurepesa külge tellimuslindi viimine/kaardi postitamine, neiupõlvenime ära saatmine, pruudipisarate joomine ühisest anumast, "võimu ja raha jagamine" jne. VI Kui teele on üles seatud "auväravad", on viisakas peatuda (organiseerijad on valmistanud ette "sobivuskatsed-kooseluks", viivad neid noorpaariga läbi ja ootavad nn."teemaksu" edasisõiduks; tühjad pudelid võetakse kaasa ja asendatakse tervetega).
Taolisi paiku Eestimaal veel natuke on. Eestimaal on must- toonekure pesitsevaid paare ligemale 30 korda vähem kui tema valgete suguvendade omi. Metsakurg on pesakoha valiku suhtes väga nõudlik. Tema armastab pesa ehitada kas siis haava või männi külgoksale- eks ikka seetõttu, et oma laiadel tiibadel oleks hea tulla ja minna. Pesa kohale peab kaitseks päikese eest jääma pesapuu latv. Puu ise peab olema üle saja aasta vana, et tema külgoks suudaks suurt ja võimast kurepesa kanda. (Olev Merivee) VALGE- TOONEKURG Eestis pesitsevaid valge- toonekurgede paare on umbes 3500. Valge- toonekurgede võimsad pesad asuvad puude, korstnate või elektripostide jne otsas. Oled sa mõelnud kui raske on posti otsa kinnitada okstest ehitist, mis peaks vastu tormidele? Valge- toonekurgedele ei paista see ettevõtmine kuigi keeruline olevat, seega ei tohiks neil nagu pesaprobleeme olla, ent ometi pole see päris nõnda. Häid pespaiku on ikka vähem kui tarvis
pulmarongi kinni peavad, panevad abielupaari proovile. Mõlemad peavad tõestama, et nad oskavad tavapäraseid töid teha. Näiteks mees pannakse puid lõhkuma ja naine nukku mähkima, heegeldama või kuduma. Kui peetakse veekogu ääres pulmarong kinni, võidakse mees kala püüdma panna ja naine pärast seda puhastama. Oleneb mida on pulmaliste peatajad välja mõelnud. Haapsalu lähedal sõidetakse ka suure posti juurest läbi, mille otsas on kurepesa ja selle posti ümber seotakse lint, uskudes, et siis sünnib perre palju terveid lapsi. Hiiumaal räägitakse legendi järgi, et kunagi olevat kaks pulmapaari Kõrgessaare maanteel tõldade või kaarikutega kokku sõitnud ja et ühest paarist jäi ellu mees ja teisest naine, ning et lõpuks nemad abiellusid omavahel. Tänapäeval, kui Hiiumaal keegi abiellub, siis sõidetakse sealt ,,õnnetuspaigast" mööda ja ühele poole teed tehakse ja pannakse rist, nende kahe hukkunu mälestuseks
PULMATRADITSIOONID EESTIS Tavaliselt ei sõitnud saajarong sisse väravast, vaid lõhuti tarast tükk maha või kasutati mõnd muud ebatavalist õuelepääsu. Peiu ema laotas saani ette kasuka või villase vaiba, millele mõrsja astus või tõsteti. Kui pulmarongiga sõites läbiti koht, kus noorpaar kohtus, siis on veel väga oluliseks kohaks, kus kindlasti peab läbi käima kurepesa juurest. Kurg teaduspäraselt peaks lapsi tooma ja kurepesa all käiakse nn „tellimust sisse andmas“. Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et „tellimus“ võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Majja mõrsja kas talutati või kanti. Kohati oli tava tõsta mõrsja üle leivalabida, et leiva õnn majja jääks. Oma uude kodusse ei tohinud mõrsja astuda vasaku jalaga. Mõrsja sülle pandi
Vanasti kuulus pruudi tantsitamine sigivusrituaalide hulka, kuid tänapäeval sümboliseerib pulmavalss pigem noorpaari sobivust ja kooskõla. Väidetakse, et tantsupõrandal sobimine näitab häid suhteid. Pulmavalssi tantsib pruutpaar üksi. Selle ajal võib taldriku või tassi põrandale visata killud toovad ju õnne. Kui pulmarongiga sõites läbiti koht, kus noorpaar kohtus, siis on veel väga oluliseks kohaks, kus kindlasti peab läbi käima kurepesa juurest. Kurg teaduspäraselt peaks lapsi tooma ja kurepesa all käiakse nn ,,tellimust sisse andmas". Iva on selles, et valge pael tuleb siduda ümber posti ja võimalikult kõrgele, et ,,tellimus" võetakse enne teiste omasid ja lapsi pidi tulema nii palju, kui mitu tiiru ümber posti on pael keritud. Üks pulmade tähtsaim traditsioon on aga pruudi röövimine, mis tänapäevaks on saanud hoopis uue tähenduse. Praegu röövitakse pruut selleks, et nalja saaks, et
Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin. Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks. Külalistele määrati ka tegevusi, kes oli pulmatohter, kes pulmahobune või karutantsitaja. Ka tänapäeva pulmakombestikus võib sageli kohata tanutamise tseremooniat koos laulu ja rahvariietega. Traditsiooniline koht pulmatsüklis oli noorpaari tseremoniaalsel magamaviimisel esimese pulmapäeva õhtul, väga sageli pandi noorpaar pulmaliste kaaskonna saatel magama lauta, eriti lambalauta. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad
Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga.
Linnas või alevis osteti tütrele kaasavaraks õmblusmasin. Järjest harvemaks jäid pulmad, kus pruut veimeid jagas. Anded olid mõeldud vaid kõige lähedastematele uutele sugulastele ja sõpradele ning lõpuks jagati neid vaid ämmale ja äiale. Pruutpaarile hakati kingitusi tooma põhiliselt alates 19/20 sajandi vahetuseset. Üldlevinuks sai see Esimese maailmasõja ajaks. Mängudest toimusi sellised naljamängud nagu pruudi varastamine, pulmakohus, pulmasaun, imeveski, kurepesa, taalrimäng, võidujooks. Külalistele määrati ka tegevusi, kes oli pulmatohter, kes pulmahobune või karutantsitaja. Pulma lõpp Pulma pikendamiseks takistati kindlakskujunenud lõpusöögi valmistamist: pandi kambrist korstnasiiber kinni või mindi lausa katusele ja kaeti korsten. Enne lahkumist pulma viimasel päeval visati põrandale õlgede ja magamisprahi sisse raha ja seda pandi ka peale viimast söömist taldriku alla
Pisut kergust ja vertikaalsust lisab paraadtrepikoja väikeseruuduline klaassein. Hoone väliskujundun on uusfunkktsioanalistlikule vormikeelele omaselt detailivaene ning rõhutatud on hooneosade ja mahtude rütmi. Hoonet katab lamekatus. Plaanilahendusest on ka huvtavaid detaile, näiteks hoone tagumine osa on pööratud 45 kraadise nurga all,sest plaanilahendus oli tingitud soovist säilitada hoone kõrval olnud vana puu ja selle otsas paiknenud kurepesa. 1. korrusel on kesksel kohal vestibüül, kust läheb trepp teisele korrusele ning kaks koridori hoone tagumistesse osadesse. Kontorid on paigutatud koridoride äärde. Koridoride vahele jääb endine arhiiviruum ja san.-sõlm. 2. korruse asub avar saal-koosolekuteruum ning selle kõrval taas koridor, mille ääres kabinetid. Saal oli algselt lükandseinte ja toakõrguste akende abil ühendatav üheks ruumis fuajee ja katuseterrassiga.
..215 cm. Noorlinnu nokk on must. Valge-toonekurg ei häälitse (tema laulukõris puuduvad helisid tekitavad lihased), vaid üksnes klõbistab pesa juures nokka. Pesitseb sageli korstnal, kus suured linnud on hiiglaslikul oksahunnikul kaugele näha. Toi- tub luhtadel, niitudel ja siseveekogude ääres putukatest, närilistest ja väikestest kaladest. Kogunevad parvedesse, et oma pikkadel laiadel tiibadel Aafrikasse rännata. Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2
annaabi.ee 
