Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav (ja kaevandatud) 2,53 m paksune põlevkivikihtide kompleks paikneb erinevatel sügavustel: alates 5 meetrist maardla põhjaservas kuni 60 meetrini lavamaa lõunaosas.
Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). ...
mis koos puudega maha põles ja karjapoistest kes viskasid põlevkivi lõkkesse ja imestasid ,et kivi põleb . Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi 18.sajandi lõpus ,sellest ajast peale on põlevkivi huvi pakkunud .J.Georgi (1791) ja G Helmerseni tööd,viisid järeldustele et kivi saab kasutada soojuse ,tõrva ja õli toodata .19.sajandi teisel poolel tehti aga kindlaks ,et kõige paksemad põlevkivikihid on Kukruse mõisa lähistel.Põlevkivi kaevandamine algas aga 1916.aastal ja Eesti esimene põlevkivitööstus rajati 1918.aastal.,aga tööstuslik kaevandamine algas 1920.aastal Kundas tsemenditööstuses.Esimene allmaa-kaevandus anti käiku 1920.a Kukrusel .1921. avati Kohtlas põlevkivilabor ja väike õlivabrik utmismeetodite ja saadud toorõli uurimiseks.Eesti Vabariigi aastail kaevandati ligi 9.mln tonni põlevkivi.Põlevkivi oli kõige odavam,hinnalt püsivam ja kättesaadavam kütteaine,mille varusid arvati jätkuvalt 4000-5000aastaks
Eesti probleem: põlevkivi kaevandamine Eesti kasutab elektrienergia saamiseks põlevkivi. Seda maavara kaevandatakse nii karjäärides kui ka maa alustes kaevandustes. Põlevkivi põletatakse ahjudes, tootes sellest elektrienergiat, kuid tundub, et tagajärgedele üldiselt ei mõelda. Põlevkivi sisaldab suhteliselt palju erinevaid väävli ning lämmastikuühendeid, mis põletamisel sattuvad atmosfääri, põhjustades seal päikeselt tuleva soojuse neeldumist ning seega ka globaalset soojenemist. Samuti on põlevkivi tuhasus väga suur, ning pool sellest, mis ahju visatakse, tuleb sealt välja tuhana. See tuhk kuhjatakse suurtesse tuhamägedesse. Sealt alt satuvad jällegi ohtlikud kemikaalid keskkonda ning praeguseks on juba märkimisväärne osa Ida-Virumaast ilma jäänud oma põhjaveest, kuna need kemikaalid on selle lihtsalt kasutuskõlbmatuks muutnud. Teisalt ähvardab Ida-Virumaad põhjavee sooldumine merevee sissetungi tõttu, kuna kaev...
Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 679,3 Ida-Viru maakond 17,4 25,6 44,1 42,7 Viimaste aastatega on ehituslubjakivi kaevandamine olnud Ida-Viru maakonnas kasvutrendis. Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aasta ehituslubjakivi kaevandamine Ida-Viru maakonnas ligikaudu 42%. Seevastu Harju maakonnas on kaevandamine pigem alanenud v.a 2016, kui kaevandamine oli kõrgem 2015. aasta omast. Maanteeameti andmetel prognoositi teedeehituses 2012-2020 aastatel uutele teedele ja nende hooldamisele kokku kuni 60 mln m3 ehitusmaavarasid. Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise
Kuid saaks ka filrtsid, medikamendid, kosmeetika, vaha,vaigud, aktiveeritud söe )puhastuseadmetele) Eksporditakse enam kui 100-sse riiki. Holland, belgia, saksamaa · Muda ravimuda, mõllumajanduses väetisena, linnud/looma sööt (vitamiinid) Maardla geoloogiliselt uuritud, piiritetud ja Kkregistrisse arvele võetud ala. Registris arvel 858 maardlat. Üleriigilise tähtsusega neist 43. · Põhjavesi !! mineraalvesi. Tulu saamiseks peab varu olema piisav, kaevandamine odav, toodangu hind kõrge ja turg püsiv. KAEVANDAMINE Maavarade kaubastamine. Algab majanduslike ja geoloogiliste uuringutega ja lõppeb kauba müümisega. Ava-, allmaa-, allveekaevandamine. Katend kõik mis asub maavarakihi peal ala. lagi, laekivim Aheraine koos maavaraga välja kaevatud mineraalid ja kivimid. Pole majanduslikult kasulikud. Mäeeraldis kaevandamisloaga määratud maapõue osa. Mitte ainult maapind vaid ka sügavusmõõde.
..........................................................................................................5 1.3.Kulla elektronskeem ja elektronvalem.......................................................................................6 1.4.Võimalikud oksüdatsiooniastmed..............................................................................................6 2.KULLA KASUTUSALA JA SELLE ÜHENDID.............................................................................7 3.KULLA KAEVANDAMINE..........................................................................................................10 KOKKUVÕTE...................................................................................................................................11 3 SISSEJUHATUS Kuld on üks ihaldatumaid väärismetalle
Karina Korol V-13 Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine PÕLEVKIVI Eesti kõige tähtsam maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul Ookeanipüük – kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võiv...
Eesti majanduse spetsialiseerumine: energiamajandus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, metsatööstus, ehitusmaterjalitööstus. Hankiv sektor: põllumajandus, kalandus, jahindus, maavarade kaevandamine Töötlev sektor: toiduainete tööstus, elektroonika-, auto-, keemiatööstus jt Teenindav sektor: toitlustamine, turism, haridus, meditsiin, transport Energiamajandust on vaja elektri, soojuse ja mootorikütuste tootmiseks. Seda on vaja energialiikide tootmiseks, ilma milleta me elada ei saaks. Soojuselektrijaamade eelised: kohalik tooraine puudused: tekib palju tuhka, (õhu) reostus Hüdroelektrijaamade eelised: vesi on taastuv loodusvara/energiaallikas
Hoone kõrval oli liiva sisse kaevatud järjekordne mahutipark. Tänapäevaks on välja kaevatud ning puhastatud 1000 m3 pinnast. - Sõjaväelinnaku diislijaama ümbritsev pinnas on raskelt reostatud naftasaadustega, kuni 2 m sügavuseni. Kokku umbes 600 m3 läbiimbunud pinnast. Kaevandamine Maardlaid rajati ennaktempos, mis oli vajalik Leningeradi varustamiseks energia ja põlevkivigaasiga. Kaevandamine oli väga halvasti organiseeritud, peamisteks probleemideks oli suurte kadudega kaevandamine ning kõrvalsaaduste kasutamata jätmine."Põhiline on see, et Nõukogude Liidu ajal polnud maavaradel hinda, mis lubanuks nende tootmist, toomata jätmist või kaevandamise tulemusel rikutud maapinda majanduslikes kalkulatsioonides arvestada." (Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud;lk 75) [3] "Tööstusest tulenev õhu saastatus on mõjunud kahjulikult Kohtla-Järve, Kiviõli ja Maardu piirkonna metsadele ning vähendanud nende looduslikku juurdekasvu kohati üle 50%."
päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised Päikesepaneelide plussid ---Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ---Ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside emissiooni keskkonda ---Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud ---Suhteliselt madalad hoolduskulud ---Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku ---Päikeseelektrijaamasid saab kasutada sõltumatu elektrivarustuse tagamiseks ---Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid kütusehinna kõikumine ei mõjuta.
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid
Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, lemming, Samblad, samblikud, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, maavarade kaevandamine, taastumine, lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja mereloomade tööstusettevõtte ja küttimine kaevanduste rajamine ja
Tundra Lähisarktiline P-Ameerika ja Keltsmullad Põhjapõder, Samblad, Põhjapõdra- kasvatus, Looduse aeglane Euraasia lemming, samblikud, maavarade taastumine, põhjaosas polaarrebane, kanarbik, kukemari, kaevandamine, tööstusettevõtte ja lumekakk, polaarhunt vaevakask kalapüük ja kaevanduste rajamine mereloomade küttimine ja haldamine
docstxt/1283183536103622.txt
Pandade reostus- linnud jäävad hätta, veeloomad ka (hapniku puudus) Mis on OPECi tegevuse põhieesmärk? Reguleerida toornafta maailmaturu hinda, kaitsta liikmesriikide huve maailmaturgudel Kuidas mõjutab nafta hinna kõikumine naftat importivate ja eksportivate maade majandust`? Tugevamalt neid maid kes impordivad, kui naftahind tõuseb, läheb ka kõik muu kallimaks. Eksportivate riikide majandus paraneb- tekib rohkem tulusid. Söe kaevandamine kaevandustes Söe kaevandamine karjäärides Eelised: loodus jääb puutumata Eelised: Vähem tööjõudu, odavam, ohutum, Puudused: kättesaadavus keerukas, kõike saab rohkem kätte, saab kasutada võimsamat sütt ei saa kätte, palju tööjõudu nõuab tehnikat põhjavee kadu Puudused: suurest pinnast maastik/taimkate hävib, müra veereostus
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg. Kuna see on madala kütteväärtusega, siis pruunsöega on mõttetu kaubelda ning seda eksportida. Lõppude lõpuks pole pruunsöel mingeid kindlaid aineprotsente, sest sõltuvalt asukohast, need varieeruvad. PRUUNSÖE KAEVANDAMINE Pruunsütt kaevandatakse LõunaAafrikas, Saksamaal, Indias ja Venemaal jne. Suurim pruunsöe tootja on Latrobe Valley Austraalias. Selle toodang moodustab 20% ko...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed,
Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ·Palju soid ·maavarade kaevandamine ning Gröönimaa ·Vähe erinevaid taimeliike Probleemid: lõunarannikul. ·Samblad, samblikud, puhmad ·Keskkonna saastumise oht, sest tundra
Enamus Austraaliast Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika Kliima Vähe sademeid aasta läbi Temperatuur ühtlane Kuiv ja tugevad tuuled Keskmine tempeperatuur 18° C Tuntumad loomad Kaamel Mongoolia liivahiir Kobra Fennek Kaelus-kirileeguan Sarvik-lõgismadu Taimed Põhitaim on kaktus Taimi on väga vähe kuna kliima on kuiv Mullastik Mullad on soolased Punakas pruunid mullad Huumuse vaesed Inimtegevus Nafta kaevandamine Maagaasi kaevandamine Kaevandatakse Põhja Aafrikas ja Araabia poolsaarel Turismindus Kasutatud kirjandus Geograafia õpik, vihik www.neti.ee Looduse Entsüklopeedia
1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga. Click to edit Master text styles Second level Maardu kaevanduses kaevandati puur Third level lõhketöödega. Fourth level
lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Maavaraks on maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik , gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik. Pealmaa ehk avakaevandamine. Allmaakaevandamine. Veealune kaevandamine. Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Aastast 1992 Eesti rahvuskivi. Lubjakivi on kõige levinum ja enam kasutatav looduslik kivim Eestis Eestis on kahte liiki põlevkivi Kukersiit
suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal, väike-kõrbehiir, kõrbe-kivitäks, kõrbeiguaan. Inimeste tegevusalad: elatakse oaasides ja jõeorgudes, maavarade kaevandamine, soola tootmine, taime- ja loomaskasvatus. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS: Kliimavööde: lähistroopiline(mereline) Asukoht: 30-40 laiuskraadide vahemikus. Kliima: kuiv ja päikesepaisteline suvi, jahe ja vihmane talv. Riigid: Lõuna-aafrika vabariik, Hispaania, Itaalia Taimed: haruldased ja piiratud levialaga taimed, ülekaalus igihaljad taimed. Tüüpilised taimed: iilekstamm, maasikapuu, rosmariin, oleander, loorber, korgitamm, lavendel, piinia, prootea, banksia, kaljukann.
A.Güldenstädti sulest, kes mainib, et Jõhvi läheduses leidub kivimeid, mida võib põlema süüdata. Rahva suus leviva legendi järgi olevat üks külamees ehitanud sauna ümbruses leiduvatest pruunikatest kividest. Suur olnud mehe kohkumine, kui nendest pruunidest kividest ehitatud saun maha põlenud. Ajalugu 140 aasta jooksul jätkus põlevkivi ja maardla uurimine, algul episoodiliselt, hiljem juba Venemaa võimude ülesandel süstemaatiliselt. Põlevkivi tööstuslik kaevandamine ja kütusena kaevandamine algas 1916 a. tingituna esimese maailmasõja aegsest kütusekriisist. Esimesed katsed põlevkivist õli toota tehti 1916. aastal, mil Järve küla lähedale rajati esimene katsekarjäär ja 22 vagunit põlevkivi saadeti Petrogradi tööstuslikuks katsetamiseks. Esimesena 1919. aastal, alustas tegevust Riigi Põlevkivitööstus Kohtla-Järvel, 1922. aastal aktsiaselts "Kiviõli". Teise maailmasõjani tegelesid Eestis põlevkivi
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti
ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKKONNAP tolmutormid, veeerosioon, õhu ja veesaaste. OKASMETS ASEND PõhjaAmeerikas ja PõhjaEuraasias. KLIIMA suved on jahedad ja niisked ning talved on külmad. MULD väheviljakad leedmullad. TAIMESTIK erinevad okaspuliigid, nt mänd, kuusk, nulg. Nad ei raiska kevadel lehtede loomiseks aega, Põõsa ja rohurinne on vähearenenud ja liigivaene. LOOMASTIK liigivaene ja paksu karvkattega, hunt, karu jt kes jahivad väiksemaid loomi. Veekogude ääres elavad koprad.
kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist
Tarvi Langus Mõniste kool 7.klass Sisukord Sissejuhatus Füüsilised omadused Välimus Kaevandamine Kasutus Ohud Elavhõbeda kokkukorjamine Info Sissejuhatus Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all. Füüsilised omadused
Majandussektorid Primaarne ehk esimene ehk hankiv sektor- tegelevad tooraine hankimisega loodusest, nt põllumajandussaaduste kasvatamine, kalapüük, jahindus, metsandus, maavarade kaevandamine. Sekundaarne ehk teine ehk töötlev sektor- tegeleb tooraine või saagi töötlemisega, toodete valmistamise ja tarbijatele edastamisega, nt ehitus, energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, arvutite tootmine jne. Eestis on hästi arenenud keemiatööstus, eriti selle kaks sektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide tootmine. Tertsiaarne ehk kolmas- osutavad teenuseid, nt veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, turvalisus, õiguskaitse, teadus,
i) OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon, mille eesmärgiks on kaitsta liikmesriikide huve maailma naftaturul ii) Kartellilepe – riigid lepivad kokku toodangumahtudest (nende käes on 40% kogunaftamahust) 9) Selgita maavarade allmaakaevandamise ning avakaevandamise eeliseid ja puudusi. a) ALLMAKAEVANDUS ehk KARJÄÄR i) Saab kätte kogu materjali v) + vi) Hävivad metsa ja ii) Kaevandamine on põllumaad (ja ka seal ohutum + elavad liigid) – iii) Ei vaja päeval lisavalgust vii) Müra ja tolm häirib + ümbruskonda – iv) Saab kasutada võimsat viii) Põhjavee tase alaneb, tehnikat st. suurt selle varud vähenevad ja tootlikust + põhjavesi võib reostuda – b) ALLAMAAKAEVANDUS
olnud. kollakas kuni peaaegu must settekivim sisaldab orgaanilist ainet kerogeeni kütteväärtus 5-20 MJ/kg Vanimad põlevkivimaardlad moodustusid 450-500 miljonit aastat tagasi madalamatest veeorganismidest Põhiosa Eestis kaevandatavast põlevkivist kasutatakse elektrijaamade kütteks, vähemal määral põlevkiviõli tootmiseks Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes kui lahtistes karjäärides. Kukersiit e põlevkivi kaevandamine Majad mis asuvad kaevanduse läheduses muutuvad ohtlikuks(mõranevad) Peale maavarade kätte saamist augud jäetakse lahtisena. (kinni kaevamine on lisatöö ja kulukas) http://www.youtube.com/watch?v=dJtnOaSB2Z0 Kamber kaevandamine Viru kaevandus asub Jõhvi linnast ja Kohtla-Järve linna Uus-Ahtme linnaosast veidi lõuna pool, Jõhvi-Tartu maantee ääres Selles 1965. a. rajatud kaevanduses toodetakse põlevkivi. Kamberkaevandamise meetodil. Kordamis küsimused
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö I rühm 1 Selgita majandusvete mõistet! (2p) Majandusveed on kuni 200 meremiili rannikust- kalandus ja maavarude kaevandamine rannikuala loal, laevasõit vaba. 2 Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Riigid, kellel pole võimalust või tahtmist rannikult kala püüda, müüvad selle teistele riikidele. Argentiina, Okeaania riigid. 3 Millised on kalavarude vähenemise põhjused? (3p) a Ülepüük b Maavarude kaevandamine merepõhjast c Veereostus d Vee transpordi areng 4 Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks
Stepirohi, aruhrin, pimemutt, suslik,. kasvab palju taimi otra, nisu, põllumaaks, sibultaimed, mis osaliselt Maavarade Erosioon, Sageli kullerkupp, lagunevad. kaevandamine: tulekahjud. Kevadise kiire Kivisüsi, värviline kasvuga. metall, Lihakari. KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA
Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on loodud ning kasutusele võetud ka keskkonnastrateegia. Kuna paraku me oleme tarbimisühiskond siis nagu ka mujal maailma on ka meil jäätmed üheks väga suureks probleemiallikaks. Tihti inimesed ei tee vahet tava-, ja olmeprügil ega ka ohtlike jäätmete vahel. Prügi ei sorteerita
olnud väga väike. Nafta kõrge hind, vähenev varu ning majanduse kasv on siiski tõstatanud arutelu põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle. Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees. Kaevandamine Üldiselt on võimalik kahte moodi kaevandada põlevkivi. Pealmaakaevandamine Narva karjäär Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Allmaakaevandamine Estonia kaevandus Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada kaevandus teha kaeveõõned, need
toormaterjal MIS ON PAEKIVI???? Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus Paekivi koosneb lubjakivist ja dolokivist Lubjakivi:56% CaO, 44%CO2, dolokivi 30% CAO 48% CO2 22%MgO 2.4.3 Moondekivimid Kivimid, mis on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliste aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsioon...... 2.5 Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.5.1 Massiivist eraldamine : lõhkamine, saagimine, hüdrauliline kiilumine, lahtiste materjalide kaevandamine 2.5.2. Toorplokist ehituselementide eraldamine erinevate tööriistadega: Töötlus meisliga mehaaniline/ elektriline uue põlvkonna töötlus (CNC) kiilude kasutamine lõikamine/saagimine teemantsaega 2.5.3 pinnatöötlus raidfaktuurid : a) kalju faktuurid b) mügaraline faktuur c) rihvelfaktuur d) voldiline faktuur e) tahutud faktuurid Abrassiivfaktuurid: a) saetud faktuur b) lihvitud faktuur c) poleeritud faktuur 2.6 looduskivide kasutusalad Ehituskivid, plokid, detailid ja plaadid
30.12.12 Anu Roosileht HAKB02/10 Austraalia Anu Roosileht 1 30.12.12 Teemad Ø Maakonnad Ø Ilmastik Ø Suurimad linnad Ø Looduskatastroofid Ø Immigratsioon Ø Rannad Ø Rahvastik Ø Austraalia loodus Ø Kulla kaevandamine Anu Roosileht 2 30.12.12 Maakonnad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Positiivne on kindlasti ka see, et meil leidub omal maa varasi ja üks peamis on kindlasti põlevkivi. Eesti pinna mood on tasane eeldus põllumajandusele. Positiivne on kas see , et meil on arenenud naaber riigid. Kuid kõige positiivsega kaasneb ka negatiivsus. Negatiivksesk võib piada nii mõningaid asju. Näiteks : Positiivne on , et meil leidub põlevkivi, kuid seda võib pidada ka negatiivseks , sest põlevkivi ei jätku meil igaveseks , selle kaevandamine on kallis ja kaevandamine rikub loodust. Halb on ka see , et me ei leidu väärtuslikumaid kütuseid ( nafta , diisel ). Negatiivne on ka see , et Eestis pole väga energiarikkaid jõgesi millest saaks elektrit toota. Miinus võib olla ka see, et asetseme Euroopa Liitu idapiiril ning meie ida naabriks on ebastabiilne Venemaa. ( on oht olemas, et ta võib meid rünnata .) Meie üheks negatiivsuskes võib olla ka see , et meil on 4 erinevat aasta aega ja seega ei saa me aasta läbi tegleda põllunutsega
suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist mõõteriistade osi, Cr ja Ni koos suurendavad terase kõvadust ja püsivust keemilistele mõjutustele. Rauamaak Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv. Raud esineb enamasti oksiidsete mineraalide koos seisus. Kivimiliselt on suurem osa kaevandatavast rauast eelkambriumis moodustunud raudkvartsiit. Vahest nimetatakse rauamaagiks ka rauda sisaldavat kivimkeha, mille kaevandamine ei ole majanduslikult tasuv. Tänan kuulamast!
Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisveest. Peaaegu kogu Lõuna-Eesti aluspõhja ülemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi. Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa. Liiva omadused Head: Halvad: Suure kandevõimega Muutub märjana Tugev ehitusalus mudaseks Tihendatav Määrib (tolmab) Imeb vett Liiva kaevandamine Eestis on klaasitootmiseks sobivat puhast kvartsliiva kaevandatud Piusal, väiksemas mahus varem ka mitmetes teistes leiukohtades. Ehitusliivaks sobiva vähempuhta liiva varud on suuremad, üleriigilise tähtsusega on liivakarjäär Ida-Virumaal Pannjärvel. Liiva välimus Pruunikas-kollakas Koosneb väikestest kivikestest Liiva kasutusalad Ehitustööstus Klaasi tootmine Keraamikatööstus Liivapaber Räni tootmine
inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine ning prügimägede ülekuhjumise vältimine vähendaks ka seda probleemi. Positiivne aspekt on see, et Eestis on loodud projekt nimega,,Teeme ära", mis kujutab endast koristustalguid ja sellesse on kaasatud kõik vabatahtlikud üle Eestimaa. Selle tulemusena väheneb prügi hulk ning keskkonna üldine vaade. Teiseks tõsiseks probleemiks on põlevkivi kaevandamine. Selle tõttu on muutunud suur osa maast kasutuskõlbmatuks ning see mõjub laastavalt põllumajandusele.Ka põhjavesi kaotab oma kvaliteeti ning alaneb kaevandamise tõttu. Lisaks paiskub õhku tööde käigus tekkiv tolm ja gaasid. Saasteallikaks on ka heitgaasid, mis tekivad kaevandustes töötavate masinate tõttu. See mõjub taas inimeste tervisele ning rikub maa strukutuuri. Majandusminister Juhan Parts tõdes, et põlevkivi kaevandamine võib tulevikus hävitada ka sookaitsealad
(v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ; • Jahindus, kalapüük ; • Maavarade kaevandamine: nafta ja maagaasi, maakide kaevandamine ja vedu ; • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas juurviljakasvatus ; • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. Keskonnaprobleemid • Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. • Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. • Palju metsa on ka hävinud torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. • Halvasti mõjub metsadele suurte
levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist turbasamblast tekkinud nn fuskumiturvas. Turvas jagatakse maavara kahte põhirühma – vähe- ja hästilagunenud turvas. Vähelagunenud sfagnumturvas on hinnatud aianduses kasvusubstraadina, hästilagunenud turvas läheb valdavalt kütteks. Kaevandamine 19. sajandi keskel võeti arvele rohkem kui 300 käsitsi kaevandatud turbaauku. Need asusid põhiliselt mõisamaadel. Alates 1860. a kasutati Sindi kalevivabrikus masinatega lõigatud turvast. Üsna pea alustasid tööd veel Karula, Luunja, Sõmerpalu, Painurme turbavabrikud. 20. sajandi algul suurenes turba kasutamine kütusena ka elektri tootmisel. Eestis toodetud kasvuturbast läheb 90% ekspordiks – põhiliselt ostavad seda
surid hapniku puudusesse ja Fourth level Fifth level paksu jääkihi tõttu. Jõgesi reostavad ja ohustavad paljud tegevused nagu reoveed, põllumajandus ja kalakasvandus. Neil kõigil on suur kahju jõgedele, mille tõttu surevad veeloomastikud, vetikad vohavad ja kulutavad ära hapniku. Jõgede kontrolli tuleks hakata RANGELT kontrollima. Turba kaevandamine Eesti üheks tähtsaimaks maavaraks peetakse turvast, mille varu ulatub 1,64 miljardi tonnini, aktiivne varu moodustab 1,12 miljardit tonni. Ohtu raba turbatootmisala Eestis on turvas kütteainena põlevkivi ja puidu järel tähtsuselt kolmandal kohal. 18. sajandi lõpus algas suuremas mahus turba kaevandamine ning seda kasutati eelkõige kütteainena mõisates, kuid ka taludes. Turbavõtupaiku oli 19. sajandi keskpaigaks registeeritud rohkem kui 300. Turba kasutamine suurenes 20
Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett
..........................................................................4 2 Paiknemine...............................................................................................................................4 3 Omadused.................................................................................................................................4 4 Avastamine...............................................................................................................................5 5 Kaevandamine..........................................................................................................................5 5.1 Avakaevandamine.............................................................................................................5 5.2 Allmaakaevandamine........................................................................................................6 5.3 Masinad...................................................................................................
kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune tilliidist mägi ja temast 24 km läänes asub teinegi monoliit ,,Kata Tjuta", mõlemad on turismi üheks tähtsaimaks objektiks. Maavarad Austraalias leidub väga mitmeid maavarasid, ta on tsingi ja uraani 2. kaevandaja maailmas, millest tsingi kaevandamine moodustab 14% kogutoodangust ja uraani kaevandamine 22% kogutoodangust, aga ka raua maak, nikkel ja teemant mille kaevandamise poolest on austraalia 3 riik maailmas. kulla ja süsi kaevanduse edetabelis on ta 4-ndal kohal, kusjuures süsi eksportijana samuti 4-ndal kohal maailmastaabis. Natuke vähem märkimist väärt kaevandamised on boksiit/alumiinium, vask, hõbe, opaal ja petroolium. Kaevandamine Austraalias on üks tähtsamaid ettevõtteid ning suurim panustaja Austraalia majanduses.
ja Venemaal. Suurimad importijad on Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid. Varud on ammendunud (otsas) Lääne-Euroopas ja USA kirdeosas. Boksiidi (alumiiniumi maak) leiukohad on: Austraalias, Guineas, Brasiilias Jamaikali ja Hiinas. Suurimad alumiiniumi tootjad on: Venemaa, Hiina, Kanada, USA, Austraalia. Suurimad autotootjad on: USA, Jaapan ja Saksamaa. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnas: · suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjaveekihte ning halvendab joogi vee kvaliteeti; · võivad põhjustada langutus lehtreid (sisselangemine); · metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku suurtes kogustes aineid, mis põhjustavad happesademeid ja soodustavad kasvuhooneefekti; · keskkonna saastamist saab vähendada ainult tehnoloogia uuendamisega. Metallurgia ja masinatööstuse paigutustegurid ja arengusuunad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
