Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
- lõhkemata lõhkekehad, maastiku risustavad märklauad
- pommikillud, mida on kokku korjatud 43 kg
- laskemoonakastid, asbestikotid ja mahajäetud hooned
Enamus nendest keskkonnakahjustustest on likvideeritud, kuid pikemaajaline puutumatus
oleks lõppenud suurejooneliste pinnasekahjustustega. Kõik saneerimistööd on läbiviidud
1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas,
mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette.
Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud
pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus
tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit.
Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid.