organitega. · Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest. · Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja rakised peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid. · Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada. · Diklooretaani ja metanooli sisaldavate värvikandjate ja lahustitega värvimisel tohib kasutada ainult pintslit. Nitrovärvide ja lakkidega samuti teiste aurustuvate orgaaniliste värvikandjatega viimistlemisel tuleb eriti rangelt kinni pidada tuleohutuseeskirjadest, sest antud materjalid on kergestisüttivad ja nende aurude õhusegud on plahvatusohtlikud. · Põrandate ja värvimisseadmete saastumise vältimiseks tuleb värvaineid kallata ühest nõust
4.8. Viimistlusmaterjalidest töösegude valmistamisel ning värvikatete peale kandmisel peab igas ruumis olema vähemalt kaks inimest. 4.9. Viimistletavates ruumides kasutatavad tööriistad ja rakised peavad olema materjalidest, mis löömisel ei anna sädemeid. 4.10. Viimistlusmaterjalide töösegusid ei tohi ladustada töökohtadel. Materjalide ja nende komponentide alt vabanenud taara tuleb pärast tühjendamist kohe eemaldada. 4.11. Diklooretaani ja metanooli sisaldavate värvikandjate ja lahustitega värvimisel tohib kasutada ainult pintslit. Nitrovärvide ja lakkidega samuti teiste aurustuvate orgaaniliste värvikandjatega viimistlemisel tuleb eriti rangelt kinni pidada tuleohutuseeskirjadest, sest antud materjalid on kergestisüttivad ja nende aurude õhusegud on plahvatusohtlikud. 4.12. Põrandate ja värvimisseadmete saastumise vältimiseks tuleb värvaineid kallata ühest nõust teise
juhtimiskeskuse bensiinijaamas kattis põhjavett 10 cm paksune kütusekiht. Tõusuraja idapoolses osas tehti kindlaks vee pH üle 12 ning leiti mürgiseid mikrokomponente. Lubatust kümneid kordi rohkem olid pinnas ja põhjavesi naftasaadustega reostunud autobaaside ja kütuseladude territooriumil ning tugev oli reostus ka lennukite seisuplatsidel, raketibaasi territooriumil ja erikütuselao piirkonnas. Ladudes seisid roostetanud vaadid diklooretaani, süsiniktetrakloriidi, kloorpikriini jt ohtlike kemikaalidega. Lennuvälja territooriumil asuvatesse kruusaaukudesse maeti pikema aja jooksul reoaineid, mille maht ja levik on teadmata. Lennuväljal määratleti 604,55 t mustmetallide ja 316,15 t värviliste metallide jäätmeid, 414,4 t mitmesuguseid kemikaale, 94,1 t mineraalõlide ja 4,1 t värvijäätmeid, 2,6 t akusid jne. Naftasaadustega saastatud pinnase mahuks hinnati 1 040 325 t. Arvukad avariid
annaabi.ee 
