09.2003 naine 4.07.1975 47607110222 Anu Tammeorg 1.08.1995 naine 11.07.1976 47408080218 Viivi Vaher 11.06.1996 naine 8.08.1974 36711070216 Mart Puu 7.08.1999 mees 7.11.1967 36807080316 Kaarel Pajupuu 11.12.2008 mees 8.07.1968 37305230217 Taavi Kaseorg 12.12.1993 mees 23.05.1973 47212110218 Maie Vahtrapuu 1.03.1993 naine 11.12.1972 36201180219 Rein Kirss 5.08.1993 mees 18.01.1962 36705270312 Rein Ploomipuu 3.04.2007 mees 27.05.1967 36701170217 Kaido Mets 11.11.1993 mees 17.01.1967 36402010217 Heiki Käbi 2.08.1994 mees 1.02.1964 37207070216 Tiit Sirel 7.04.1999 mees 7.07.1972
SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU (puuleht, aga vahtrapuu leht; erandiks hapukapsasupp) TRADITSIOONIREEGEl: KAKS SÕNA KIRJUTATAKSE KOKKU VÕI LAHKU VÄLJAKUJUNENUD TRADITSIOONI KOHASELT (nt arvsõnadel kümnelised ja sajalised kokku)
Saaremaa Kunstiklubi 32.sügisnäitus (Retsensioon) Mariliis Tisler 10.B Külastasin 10.detsembril 2010.aastal Kuressaare Raegaleriis näitust,mille pealkiri oli 32.sügisnäitus. Selles näituses oli välja pandud erinevate Kunstiklubi kunstnikute pilte ja ka nende,kes lihtsalt harrastavad kunsti. Mulle meeldis sellel näitusel väga palju pilte,kirjutan siia aga kolmest kõige lemmikumast : kõige lemmikum töö oli Anne Olopi maal Mina olen mina ,sellel maalil oli kujutatud koera -mustas toonis,koera kõrval oli ka kollane pall valge triibuga ,see oli õlimaal . Teiseks meeldis mulle : Kalev Koeli maal Kitsas tänav ,see oli ka õlimaal .Sellel maalil oli kujutatud ühte Kuressaare linna tänavat,veel jalutavad sellel maalil üks koer ja inimene.Tänava tee on paekividest . See töö jättis s...
Lase segul jahtuda ja aseta see madalasse laia nõusse, nii et saad vahtralehed täienisti vedelikku uputada. Hoia neid lahuses (vajadusel tõsta peale raskus) kuni nädal aega, et lehed muutuksid läikivaks ja pehmeks. Seejärel kuivata lehed ettevaatlikult pehme lapiga lahusest. Võidki asuda roose voltima. Laulud Unelaul vahtrale - Venda Sõelsepp Kuldne vahtraleht – Anne Veski Luuletused SÜGISENE VAHTRAPUU Merli Seli NÄGU LAIAL NAERUL EES. KÕNNIB PIKA PINTSLIGA, Kuskohast need puulehed teavad, KIRJUKS MAALIB METSAD, MAAD, Et aeg on neil kollaseks minna? Mismoodi nad teavad, et peavad SIIA PRUUNI, PUNAST KA, kirjuks värvima küla ja linna? VAHER KIRJU KUUE SAAB.
Kultuurile kulutatud raha on investeering enesesse Aeg on raha. Tänapäeva kiire elutempo juures on hindamatu iga minut meie kuldaväärt ajast. Modernse inimese käed-jalad on päevast päeva tööd täis eesmärgiks üüratu number pangakontol. Ehk ka midagi enamat, kuid seda vaid juhul, kui avaneb võimalus liivakella ajavoolu hetkeks peatada. Maailm näib ainsa sekundi vältel aina kiiremini pöörlevat. Tehnikaimed ja trendikaubad kugistavad kupüüre märkamatult, ent vankumatult iga ostutehinguga kaotab rahakott massi. Kukalt kratsides tundub hoiupõrsa kaalunumber alati liiga nigel. Sisimas kripeldab vajadus millegi suure ja sensatsioonilise järele, kuid majandusliku edu saavutamisele suunatud mõttetöö ei oska tihtipeale enam hingeliste vajaduste tasandil orienteeruda. Eestimaa elanike minevik pole just kuigi roosiline olnud aastakümneid kestnud võõrvõimu perioodid, mil eestlase kui rahvuse huvid tagaplaanile seati, suruti peale tundmatu...
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Elulugu Sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938.aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958). Zooloog , loodusteaduste ja loodushoiu propageerija ning loodusfotograaf .
47507042222 Ene Kuusik Tootmisosakond maaler 370 47607110222 Anu Tammeorg Tootmisosakond maaler 300 47408080218 Viivi Vaher Finantsosakond sekretär 260 36711070216 Mart Puu Finantsosakond inspektor 420 36809080217 Kaarel Pajupuu Tootmisosakond puusepp 410 37310230216 Taavi Kaseorg Tootmisosakond maaler 350 47002110123 Maie Vahtrapuu Finantsosakond inspektor 400 36805081217 Rein Kirss Finantsosakond müügiagent 450 36705270218 Rein Ploomipuu Tootmisosakond juhataja 750 36606050218 Kaido Mets Juhatus peadirektor 1000 36902060217 Heiki Käbi Juhatus infodirektor 900 37107071234 Tiit Sirel Finantsosakond müügiagent 450
Sculptures and monuments St. John's Lutheran Church St John's Church was probably built in the first third of the 14th century. There is no other brick church decorated with so much terracotta plastic in Europe Eduard Tubin Monument The Eduard Tubin monument, marking the 100th birthday of the composer, was dedicated in 2005. The authors of the statue are sculptor Aili Vahtrapuu, architect Veronika Valk, with sound installations by Louis Dandrel.Eduard Tubin (1905-1982) was a versatile composer and conductor, one of the most recognized symphonists throughout history. He served as concert master and conductor at the Vanemuise Theatre. In 1944, when the theatre was destroyed, he left Estonia to Sweden. Monument to Gustav II Adolf In 1632, King Gustav II Adolf of Sweden, then at the war camp near Nürnburg, signed the
) juurde. Kes kõige rutemini leiab õige puu, see annab teistele uue ülesande. Variant. Üks leht tõstetakse üles. Lapsed peavad teadma, millisele puule leht kuulub, seda nimetama ja kiiresti õige puu juurde jooksma. Variant. Õpetaja annab igale lapsele ühe puulehe ja ütleb: „Kui ma ütlen „Üks, kaks, kolm – jooks!“ – siis peate jooksma selle puu juurde, mille leht teil käes on. Tammepuu juurde jooksevad tammelehtedega, vahtrapuu juurde vahtralehtedega ja kastanipuu juurde kastanilehtedega lapsed. Kui jõuate oma puu juurde, tõstate käe puulehega. Mina vaatan, kas kõik leiavad õige puu.“ Vahetades laste käes puude lehti, korratakse mängu 3-4 korda. 19. Mis on rohelist või teist värvi. Eesmärk. Kinnistada aedviljade nimetusi ja nende omadusi. Vahendid. Aedviljad. Käik. Õpetaja: „Ma tõin aedvilju, mis kasvasid meie aiamaal. Mis see on?“ Näitab kordamööda kõiki kaasatoodud aedvilju
Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat. Nõukogude ajal paiknes Viljandis dessantvägede eriüksus. Tasub märkida, et nõukogude ajal oli Viljandi linn, kuhu ei püstitatud ühtki Lenini ega Stalini ausammast. 4 3. HUVIVÄÄRSUSED 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid · Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur Raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu. Pronksi valatud elusuuruses kuju väärtustab oma olekus August Maramaa (6. aprill 1881-26. detsember 1941) isikut ja tema linnapeaks oleku tegusat eluperioodi. Kuna linnaruum koosneb ka linna lahti mõtestavatest legendidest, siis raekojast väljanud linnapea ette sattunud koer annab võimaluse taaselustada muhedad seigad Viljandi linna ajaloost. · Purskkaevuskulptuur "Pastoraal allikal" C. R. Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal asuvas Lastepargis - autor skulptor Edgar Viies.
laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku. *Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis,kui ta väljendab mingit kindlat mõistet. (nt.lastearst, naistehaigus, meestepesu,meesteasjad,noortekoor,noorteõhtu jne) Omadussõnad: *Omadussõnale eelnev käändsõna, nud-kesksõna või määrsõna kirjutatakse kokku. (nt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
