Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles ...
neid vältida. Peale värskete laensõnade kuuluvad tsitaatsõnade hulka ka võõrkeelsed fraasid ja väljendid, mis on kogu maailmas tuntud nende originaalkujul, näteks de iure `õiguslikult` (ladina k). Tsitaatsõnad kirjutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Mõni nesit ei satese lauses samas kohas, kus vastav sõna või väljend eesti keeles asuks. Trükitekstis kirjutatakse tsitaatsõnad kaldkirjas, käsitsi kirjutatud tekstis tõmmatakse alla laineline joon. Harjutus. Tõlgi järgmised üldkasutatavad tsitaatsõnad ja –väljendid. Kasuta neid lausetes. exclusive inclusive pro pro et contra à la a priori ceteris paribus sic! vice versa Anno Domini ad hoc bona fide et al. ca. i.e.
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid:
kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ning kolmas on Kati Pedaja artikkel ,,Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?". 1. MIS ON LAEN- JA TSITAATSÕNAD? Esimene peatükk jaotub kaheks. Esimeses osas tutuvustatakse laensõnu ning teises osas kirjeldatakse, millised on tsitaatsõnad. 1.1 Laensõnad Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Laenamise all mõistetakse teistest keeltest uute keeleelementide õtmist. Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene laen nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine.
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas
Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eesti keeles just täpselt nii, nagu selles keeles, kust nad on eesti keelde võetud. Hääldatakse neid mitte päris originaalipäraselt, aga originaalilähedaselt. 3 juhtist tsitaatsõnade kirjutamise kohta: 1) Tsitaatsõnad tuleb panna teise kirja. (Kui tekst on püstkirjas, pannakse tsitaatsõnad hrl kaldkirja. Peaasi, et nad oleksid teist moodi). 2) Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil. (Käändelõpp ei ole siis mitte enam selles kirjas mis tsitaatsõna, vaid sellessamas mis muu tekst). Nt: Elab show'le kaasa 3) Tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu. Nt: Läksime moe-show'le joon cappuccino't.
nii selgesti, soojasti! · Leia luuletusest anto- ja sünonüüme, tsitaatsõnu, kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid sõnu. Anto- ja sünonüümid Vastandsõnu luuletustest ma ei leidnud, sünonüüme ka mitte, see võib olla tingitud sellest, kuna minu raamatus pole kõik täispikad luuletused, vaid mõned on luuletuste katkendid. Tsitaatsõnad Tsitaatsõnu ka ei leidu, kuna see on suhteliselt vana luulekogu (1998) ja luuletused seal sees on palju vanemad veel, ma arvan samuti kuna on tegu isamaaliste luuletustega siis prooviti ikka kasutada päris eesti keelseid sõnu. Kõnekeel Ausaltöeldes ma leitsin ainult kolm sellist sõna, nendeks sõnadeks olid kuis, läeb ja mil, ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid..........
· argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara pidulik, ülev neutraalne sõimusõnad, vulgarismid ÕSis sõnadel stiili/valdkonna märgend Teksti keelekasutust analüüsides kasuta sõnavara: homonüümid, sünonüümid, antonüümid, võõrsõnad, arhaismid, uudissõnad, tsitaatsõnad ja väljendid, murdesõnad, vanasõnad, kõnekäänud, lastekeelne sõnavara, hinnangusõnad (humoristlik, satiiriline, kriitiline, paroodia) jne
noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self(-)made(-)man'lik Tsitaatsõnade asemel soovitatakse kasutada eesti väljendeid: graffiti'lik = grafitilik Kokku- ja lahkukirjutamine: liited -ne -line 1 täiendsõna+ne/line K 2 täiendsõna+ne/line L gümnaasiumidevaheline nende linnade
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
I Kokku või lahku või sidekriipsuga? 1) sellegi poolest sellegipoolest 2) sama moodi sama moodi 3) kas või kasvõi 4) kus tahes kus tahes 5) maast madalast maast madalast 6) aeg ajalt aeg-ajalt II Milline on nende sõnade eesti vaste ning mida tähendavad need tsitaatsõnad? 1) Show vaatemäng, vaadend, meelelahutuslik etendus teatris, televisioonis, restoranis, kabarees jm 2) Curling – kurling, jääkeegel, jääl mängitav võistlusmäng, kus kaks võistkonda püüavad libistada sangaga metall- v graniitkettaid vastase väljakupoole keskmesse 3) Know-how oskusteave, tehniline asjatundlikkus, erialane pädevus 4) Freelancer vabakutseline 5) Ramadan ramadaan, islamiusuliste paastukuu, islami kalendri 9. kuu; nihkub igal
1.2 Teater.Muusika.Kino.............................................................................. 11 1.2.1.3 Areen........................................................................................................12 1.2.1.4 Nädal.......................................................................................................13 1.2.2 Analüüs..........................................................................................................14 1.3 Tsitaatsõnad.......................................................................................................... 17 1.3.1 Sõnad............................................................................................................. 17 1.3.1.1 1. Sirp.......................................................................................................17 1.3.1.2 Teater.Muusika.Kino (puuduvad)............................................................17 1.3.1
,,nagu'' mitte võrdluse ette: ta on rumal nagu lauajalg. +selline/niisugune/säärane nagu; pole koma kui ,,nagu'' on lause alguses, siis on koma vabatahtlik. koma siis, kui algab loetelu(mitmed mängijad, nagu Ronaldo, ...)v kui järgneb öeldis (oleks, teeks jne) Olevas käändes komaga ei eraldata. Bugatti kui kiireim auto/kiireima autona ,,Kui'' komaga siis, kui puudub öeldis. Ta tegi nii palju, kui nõutud. Parem, kui ma teisiti teeks. Kui öeldist ei saa juurde mõelda, on võrdlus. Ilm on sama ilus kui eelmisel aastal. Koma siis, kui on vastand: taat on vähemalt kuuekümnene, kui mitte rohkemgi. Kõrvallausega sama lugu(tahtsin parasjagu õue minna, kui telefon helises.) Eraldatakse: Kas Sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? AGA: Kas Sina, haritud inimesena tead, mis on elu mõte? (omastav kääne, koma ainult ees) isegi kui, olgugi et, vaevalt et jne ühtsena. EESASEND komaga:Ostes 3 pakki, saad neljanda tasuta. Ta vaatas ringi, teadmat...
400-sõnaline kirjand Sissejuhatus *Pikkus keskmiselt 3 lauset (vähem ei ole soovitav), viimane probleemlause *Probleemi selgitamine (miks see probleem on oluline) *Üldiselt üksikule. Alusta kaugemalt ning jõua detailideni *Ära sõnasta mitut probleemi, nii on endal raskem NB! *Sissejuhatus ei tohi muutuda arutluseks! *Sissejuhatus ei tohi probleemi vastust ära öelda *mõni tabav tsitaat on lubatud *Ei tohi muutuda heietuseks! Sisulõigud *400-sõnalises kirjandis peaks olema keskmiselt 3 lõiku, mis on omavahel loogiliselt seotud. *Igas lõigus peaks olema 7-10 lauset arvestusega, et lauses on keskmiselt 10 sõna (8-15) Lõigu ülesehitus *Iga lõik peaks algama 1-2 lauselise väitega, mis peab olema seotud probleemlausega. Kas seda siis kinnitama, vastu vaidlema või selle erinevaid külgi esile tooma * Pärast väidet peaks järgnema 3-4 lauseline arutlus ja 2-3 lauseline näide (järjekord pole oluline) *Lõigu peak...
· kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt poolt · Määrsõnaga KOKKU · siiapoole · pealtpoolt Tegusõna P ja K vormid LAHKU · vaja ülal pidada · suutsid vaid läbi lüüa · tähele panema · ümber töödelda · kinni maksmata · on saates üles tõstatatud · pole välja kujunenud oma seisukohti Tsitaatsõnad · eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1
STIIL. LOOGIKAVEAD. VORMI- JA SÕNAKORDSUS Taanis loeti loenguid Euroopa Liidu rahanduspoliitikast. Sellise seisukoha kohta võib lühidalt öelda – rumal jutt. Laupäeva öösel pidutses võidukas Eurovisiooni meeskond öises Tallinnas. -me me ja -te te Praegu vaatleme me juhtumit, … Käändelõpu kordus President sõitis laupäeval vastavalt varasemale kavale Prantsusmaale. Ükskõik, kellega tehnikaga kokkupuutuvatest inimestest juttu ajada … Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi...
Kokku kirjutatakse ka tegusõna teo- ja tegijanimed. Näited: allakukkumine, vastuvõtmine, järeltulija. Reeglid VI MÄÄRSÕNA Põhireegli järgi kirjutatakse määrsõna (või määrsõna tähenduses olev sõna) muudest sõnadest harilikult lahku. Näited: hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga. Näited: Jaani-vanune, show-maiguline, &- kujuline, TPI-aegne. Reerlid VII KAASSÕNA Kaassõna (ees või tagasõna) kirjutatakse lahku tema juurde kuuluvast käändsõnast. Näited: mööda teed, teed mööda, jõe ääres, pea kohal.
Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: à la 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus – loomariik; kuskuss - taimeriik 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše] café au lait – kohv kuuma piimaga, prantsuse, [kaf`ee ol`ee] groupie - lemmiklauljale v -ansamblile turneedel järgnev ihaleja, inglise, [gruupi] 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Peitesõna. Hunt: kriimsilm, hallivatimees, võsavillem 6. Mida näitab märgend ARGI
kesksõna. Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p
tüütama- tüüdata, tüütan, tüütasin, tüüdanud 4 p
töötlema- töödelda, töötlen, töötlesin, töödelnud 4 p
hälbima- hälbida, hälbin ja hälvin, hälbisin, hälbinud 5 p
käskima- käskida, käsin, käskisin, käskinud 4 p
kuduma- kududa, koon, kudusin, kudunud 4 p
möönma- möönda, möönan, möönsin, möönnud 4 p
11. Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad?
(8 p) 8 p
ragtime- inglise keelest, klaverimuusikastiil, üks dzässi eelkäijaid
boutique- prantsuse keelest, väike moekauba pood
ceteris paribus- ladina keelest, kui muud tingimused on võrdsed
rejoneador- hispaania keelest, ratsa-härjavõitleja
12. Kuidas järgmisi tsitaatsõnu ja -väljendeid hääldatakse? (4 p) 4 p
café au lait-
pilotaaz vigurlend mükoloog seeneteadlane apelsin ja mandarin vili ja vili aktsionär aktsiate omanik personal isikkond madrigal lüürika väikevorm arsenal relvistu pensionär pensionisaaja tärpentin segu, lahus kleptomaan vargustõbi interjöör siseruum, selle kujundus metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel integral matemaatilise analüüsi mõiste simultaan mäng korraga mitme vastasega Tsitaatsõnad ja väljendid Show, cool, copywriter, brunch, performance Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles kust nad on võetud ehk originaalkirjapildis. Exclusive välja arvatud Inclusive kaasa arvatud In corpore terves koosseisus All right hüva, hea küll Tax-free käibemaksuvaba De jure õiguslikult · Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas
14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad Tsitaatsõnad on omakeelses tekstis kasutatud võõrkeelsed sõnad ja välendid. Tsitaatsõnu ja väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. exclusive - välja arvatud inclusive kaasa arvatud de iure õiguslikult de facto tegelikult pro peaks olema pro et contra poolt ja vastu
4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu 5) Eesti kirjakeele seletussõnaraamat : kirjanikele/proffidele, lause seletused Stiilid · Argistiil kõnekeeles (eakaaslased), pole korrektsed lauseehitust, parasiitsõnad
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (õigusteadus, AÜ 2017 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Afaatik kn.eki.ee - kas afaasik või Keelenõu...
NÄEN) taiplikut Sisseütlev (kellesse? millesse?) taiplikusse taiplikkusesse KÕIK KÄÄNETE LÕPUD LIITUVAD OMASTAVALE KÄÄNDELE. Kui moodustada omastava õigesti, liida ainult käändelõpp! Tsitaatsõnade õigekiri Tsitaatsõnad on mõnest teisest keelest meie keelde täht-tähelt üle võetud sõnad: action, browser, pub, manager jmt. Enamasti need mugandatakse aja jooksul: märul, brauser, pubi, müügijuht. Kui ei mugandata, tuleb jälgida õigekirja: 1. tsitaatsõnad pannakse muust tekstist erinevasse kirja, nt kursiivi (show). 2. tsitaatsõnu käänatakse ülakoma abil (show'st). 3. tsitaatsõna ühendamisel liitsõnaks kasutatakse sidekriipsu (tee-show). Sellest huvitavast tee-show'st võiks veelgi rääkida. Muukeelsed nimed on ka mõnes mõttes nagu tsitaadid ning kirjutatakse eesti keeles nagu lähtekeeles, säilitades lähtekeele diakriitikud e tähe lisamärgid: Cesis. Erandiks on mõned ajaloolised nimed, mis on muganenud: Pihkva, Helsingi, Riia.
Rõhukriips à la võõrsõnade pearõhu märkimiseks, asub rõhulise silbi täishääliku ees. 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus- loomariigist, kuskuss- taimeriigist. 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud suur korralagedus. Gordioni sõlm- keerukas, lahendamatuna näiv olukord v. probleem, Pandora laegas- kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? Bruschetta, camp, enfant terrible, hommage, ninja. bruschetta [brusk·etta] (it < bruscare röstima) • kok eelroana pakutav, oliiviõliga määritud ja sageli küüslaugu ja tomatiga maitsestatud krõbe saiaviil camp [kämp] (ingl)- laager, telkima enfant terrible [a(n)f·a(n) ter·ibl] (pr „hirmus laps“) isik, kes oma käitumise v sobimatu avameelsusega asetab juuresolijad piinlikku olukorda
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne (2018 sügis) Vastake küsimustele, kasutades järgmisi õigekeelsusallikaid: ÕS 2013 ,,Kuidas sõnaraamatut kasutada" (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html); EKI e-keelenõu (kn.eki.ee), sh ,,Ametniku soovitussõnastik" (http://www.eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? ...
Artikli analüüs Lugesin 12. märtsil Müürilehes ilmunud artiklit “Kuidas luua lähedust toetavat avalikku sfääri?“, mille autoriks on Eret Talviste. Artikkel toob välja ühe suurima, kuid vähe kõlapinda saanud, probleemi tänapäeva modernses ühiskonnas – üksinduse. Inglismaal elavast 53 miljonist inimesest tunneb uuringute järgi ennast üksikuna 9 miljonit ning 200 000 vanurit kogevad tihti kuid, mil ei suhtle mitte ühegi sõbra, tuttava ega pereliikmega. Seetõttu võib sageli pühade ajal näha haiglates täiesti terveid inimesi, kes tulevad sinna vaid üksindust leevendama. Samuti on perearstid avalikustanud, et päevas vähemalt viie külastaja vastuvõtu eesmärk on olnud kellegagi suhtlemine. Autor toob välja, kuidas juba eelmisel sajandil liikus kirjanduse ja kunsti siht inimest ümbritsevate inimeste ja keskkonna, aga ka iseendast võõrandumise kujutamisele, kuid alles nüüd on saabunud hetk, kui selle tu...
5 grammatikasüsteemis. (Pedaja 2006: 29) 3.1 Laenude häälik- ja kirjakuju muganemine Võõrlaen kohandadakse kõigepealt vastavaks eesti keele häälikustruktuurile, sel ajal asendatakse võõrapärased häälikud omadega, sõnad saavad ka rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Kati Pedaja toob oma artiklis (2006, Liiv 2001: 424-426 järgi) 4 välja laenude häälikulisel kohanemise neli varianti: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, happening) • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik ) • lühendid (AIDS ~ aids, VIP ~ vipp) Üldiselt võtab eesti keel laene vastu häälduskujul, kuid sellise mugandamisega võivad tekkida sõnad, mille puhul oleks parem kasutada tsitaadilist varianti kui mugandit. Üha
sõnaga kokkukirjutamisel tähtsust täiendsõna käändel. Omadussõna kirjutatakse eelnevaga kokku, kui moodustub kindla tähendusega omaette mõiste, nt. sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt. ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani-vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. Erand. Lahku kirjutatakse määrsõna tähenduses olev omadussõna, nt. hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Moodsa ema ürgne kutse Pool aastat tagasi emaks saanud Merle Liivak uurib, miks on imetamisest saanud meie aja üks suuremaid paradokse ja kuidas vastata ürgsele kutsele rinnaga toita. Oh, see on lihtne nagu truki kinnipanek, arvasin enne poja sündi rinnaga toitmisest. Aastaid tagasi maalis üks mu sõbratar sellest pildi kui millestki eriti nauditavast ja sensuaalsest. Beebi saabudes aga avastasin end justkui arvutimängust, seiklemas mööda takistusi täis labürinti. Higisena nagu ehitusel rassiv nõukogude naine ja kaugel beebiajakirjades kohatud rõõsadest superemadest. Esimesed raskused ilmnesid juba sünnitusosakonnas. Teisel päeval oli valus imetada ja kolmandal tulid lõhed. Raamatutest võis lugeda, et tavalisim põhjus on lapse vale asend, kuid siin tundus kõik korras olevat. Võtsin kuulda üht ja teist nõu, ent miski ei aidanud. Viiendal nädalal ärkasin öösel lapse nutu peale üles ja nutsin kaasa. Valu imetamisel oli paisunud talumatuks j...
Kus võimalik, esitage ka rööpvormid. (25 p) 25 p
tüütama
töötlema
hälbima
käskima
kuduma
möönma
Vastused:
tüütama - tüüdata - tüütan - tüütasin - tüüdanud
töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud
hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud
käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
12) Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8
p
ragtime
boutique
ceteris paribus
rejoneador
Vastused:
ragtime
Nad läksid - oli see tõesti alles eile - lõunasse puhkama. 3) esiletõstetud lisandi eraldamiseks: Selle vea tegi isegi Karl Karlson - meie kõige targem koolivend. 4) vahemaa, marsruudi, liini jms tähistamisel: Tartu - Tapa liinil sõidab liiga vähe busse. (Ühesõnaliste täiendite puhul võib kasutada ka sidekriipsu) Tallinn - Kohtla-Järve jalgpallimats oli tasavägine. JUTUMÄRGID Jutumärkidesse pannakse 1) otsekõne 2) täpne tsitaat 3) tsitaatsõnad 4) pilkelise tähenduse või stiilihälbega sõnad: Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't 2) tsitaatsõnade käänamisel: hacker 'itega SIDEKRIIPS
(Nt Kallis Pille, palun tule siia. Anna mulle vihik, Kaido. Kes teist, poisid, homme võistlema tuleb?) 7 TSITAADID JA TSITAATSÕNAD: tsitaadid on täpsed, tähttähelised väljavõtted mingist tekstist, esitatakse koos viitega autorile või allikale. Tsitaat vormistatakse otsekõnena. Nt ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" (A. H. Tammsaare). Tsitaatsõnad on võõrkeelsed ja neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist eristamiseks tuleb nad kirjutada kursiivkirjas. Nt coca-cola, all right. LAUSELIIKMED: Lause tuum on ÖELDIS e tegusõna pöördeline vorm. Sellele tõmbame lauses alati KAKS joont alla. Nt Peeter laulis ja mängis trummi. Lauses on tavaliselt ka see, kes midagi teeb e ALUS. Alusele tõmbame alla ühe joone. Nt Peeter laulis. Alus võib mõnikord ka puududa, siis on alus juurde mõeldav
nt sinimustvalge, kurikaval, helekollane, sademeterikas, magushapu, möödunudaastane, peegelsile. Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. Pärisnimed, tsitaatsõnad, tähed, numbrid, sümbolid kirjutatakse kokku sidekriipsuga, nt Jaani- vanune, show-maiguline, &-kujuline, TPI-aegne. ERAND Lahku kirjutatakse määrsõnade tähenduses olev omadussõna, nt. Hirmus palav, kole külm, paras soe, tavatu kõrge, tohutu suur, määratu pikk, ääretu lai, põhjatu sügav, üüratu kauge jt. Vt ka kontekstireegli mõju Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt.
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis, mida kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Samuti kasutatakse ka palju inglise laene. Ingliskeelseteks tsitaatsõnadeks, mida kasutatakse eesti keeles, on näiteks: halloween, hot dog, groupie, performance. Kuid on olemas ka tsitaatsõnu, millele on leitud eesti keelne vaste, nagu näiteks vabakäetelefon (inglise keeles hands free) Samas on eesti keeles ka suur hulk ingliskeelseid laene, millele on leitud eestikeelne vaste.
Mis on leksikoloogia? lexis (kr.) – 'kõne, sõna' logos (kr.) – 'sõna, mõiste, käsit(l)us' • üldleksikoloogia • erileksikoloogia • ajalooline leksikoloogia (= etümoloogia) • kognitiivne leksikoloogia Leksikoloogia uurimisobjekt Leksikaalsed üksused: • leksikaalsed morfeemid (tüved ja tuletusliited) • leksikaalsed sõnad e. lekseemid • sõnade püsiühendid (neidki loetakse lekseemideks) Lekseem, semeem Lekseem võib olla • lihtne: jalg • tuletatud: -jalg/ne • liitne: lauajalg = laua + jalg • mitmest sõnast koosnev: jalga laskma ’põgenema’ Igasse lekseemi kuulub vähemalt üks tähenduskomponent e. semeem. Polüseemia korral kuulub ühte lekseemi rohkem semeeme. Lemma ja lemmatiseerimine • Terminiga lekseem rööpselt kasutatakse ka terminit lemma (< kr. ‘aluseks võetu, eeldatu'). Lemma tähistab kokkukuuluvate sõnavormide hulka. • Lemmatiseerimine: kok...
transferents (Clyne) kontiinummudel (Lauttamus) 51. KAKSKEELSE KÕNE ISELOOMULIKKE JOONI koodivahetus ja vaheldumine 15 Mitmekeelses ühiskonnas pole keelevalik juhuslik. Mitmekeelsetes rühmades või keelekogukondades valitseb suhtlussituatsioonide ja keelevalikute vahel stabiilne suhe. Keele valik ja tegevus on teineteisega seotud. teiste kontaktkeelte mõjud, nt toorlaenud, internatsionalismid, tsitaatsõnad, aktsent teoreetilised mudelid lingvistiline analüüs
keelekasutuses näitab, et paljud uued laensõnad alles otsivad kohta eesti keele muutesüsteemis. Püsima jäävad vaid sellised laensõ- nad, mis sobivad eesti keele süsteemi nii häälikuliselt, vormiliselt kui ka tähenduslikult. Laenatud sõna kohandatakse kõigepealt vastavaks eesti k häälikustruktuurile, võõrapärased häälikud asendatakse omadega, sõnad saavad rõhu, välte ja palatalisatsiooni. Laenude häälikulisel kohanemisel võib esile tuua 4 alaliiki: • tsitaatsõnad (laene kirjutatakse ja hääldatakse lähtekeelepäraselt, nt yuppie, bappening); • ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster); • häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser); • lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP – vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim)
. . . . . . . . . 127 16.3 Olemasolevaid terminibaasisüsteeme . . . . . . . . . . 130 16.4 Vastuväiteid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 133 17 Terminisaamisviisid 137 17.1 Termini headus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 137 17.2 Tsitaatsõnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 141 17.3 Sõnade ühendamine püsiühendeiks . . . . . . . . . . . 141 17.4 Sõnade liitmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142 17.5 Sõnatuletus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 144 17.6 Laenamine . . . . . . . . . . . . . . . . .
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
