docstxt/12241809053131.txt
Mõõtmiseks valitud üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Andmeanalüüsi käigus on vaja teha otsustusi üldkogumi kohta, kusjuures info allikaks on valim. Millised nõuded valimile ? Ta peab olema 1) küllalt arvukas, 2) igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Valimeid võib moodustada mitmel viisil. Vaatleme järgnevalt kolme enamlevinud valimi moodustamise viisi. 1.2. Valimi moodustamine A. Juhuslik valim Valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Kuidas valida juhuslikult ? Kui objektide järjestus nimekirjas on juhuslik, siis saame juhusliku valimi ka mittejuhusliku seaduspärasuse rakendamisel, näiteks nimekirjast ig seitsmes1. Kui üldkogumis on terve linna elanikkond, siis ei ole mingil kindlal tänaval elavate inimeste hulk juhuslik valim
küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3. Sooviti uurida, milline jalanõu on Tartus kõige populaarsem. Selleks mindi kaubamajja ning märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid. Kas koostatud valim on juhuslik ? Põhjenda. Valimi moodustamine oli juhuslik, kuna märgiti üles kõik ühe päeva jooksul ostetud jalatsid, mitte teatavat hulka tunnuste väärtuseid mingi katseplaani järgi. 4. Mõtle välja näide, kus terve üldkogumi uurimine on praktiliselt võimatu, küll aga saaks uurida valimi abil. Üldkogumi uurimist ei saa rakendada näiteks sel juhul,kui soovitakse teada saada terve Eesti riigi laste eelistusi kohukeste valdkonnas. Küll aga saaks sellist uurimust läbi viia valimi abil-
Ülesanne lahendamiseks: Rehvide mahalaadimine ja hoiuühikute moodustamine Andmed: Lattu saabub treileritäis sõiduautorehve. Rehve veetakse parema täiteaste saamiseks veokulude minimeerimise eesmärgil lahtiselt, laetuna nn kalasaba süsteemis. Koormas on 1120 rehvi, 5 erinevat tooteartiklit. Saadetises sisalduvad rehvid on järgmised: 200/800 R14 sõiduauto 280 tk A rühm 180/900 R15 sõiduauto 340 tk A rühm
Mitmuse osastava moodustamine. Reegel Vokaali/lõp Näide u muutus Kui ainsuse osastava lõpus on - t, t > - id Masinat - masinaid mitmuse osastav + -id raamat, vihik, ehe, töötu, uuring, ratas. Kui ainsuse osastava lõpus on - t, Ains. om Lennuki t - lennukeid mitmuse osastav ains om (-i>-e) + -id (i>-e) + -id kollane, arvuti, eksam, kampsun, korter, pliats. Kui ainsuse osastava lõpus on - d, ning - d > -id Tööd - töid. sõna koosneb ühest silbist, siis mitmuse Puu, luu, kuu, maa, suu. osastavas on -id Kui ainsuse osastava lõpus on - t, -t > -i Suurt - suuri. keel, luuletus, harjutus mitmuse osastav i. Kui sõna koosneb 2. silbist ning ainsuse -t > sid Firmat - firmasid...
Pivot diagrammi moodustamine Diagramm - /diagram, chart/ - arvjoonis, millel arvusid kujutatakse nendega võrdelise pindalaga kujundite, nagu sektorite, tulpade vms. abil. Inglise keeles nimetatakse neid ka "graph", Vahendit, mis diagramme Excelis moodustab nimetatakse "Microsoft Graph". Mõnikord on kasulik enne diagrammi tegemist andmed tabelis summeerida. Üks võimalus selleks on moodustada tabelis uus veerg, kuhu saab sisestada soovitud valemi. Edasi moodustada selle veeru alusel diagramm. Teine võimalus on kasutada niisugustel juhtudel Pivot' diagrammi. Pivot' diagramm on spetsiaalne diagrammitüüp, mis võimaldab summeerida andmeid. Pivot' diagramm on seotud Pivot' tabeliga. P. tabel võimaldab olemasolevaid andmeid esitada kokkuvõtvalt. P. diagramm sobib kõige paremini siis, kui on olemas palju üksikandmeid, mida soovid grupeerida ja summeerida. P diagrammi ei ole mõtet asutada, kui andmed on juba summeeritud või koondatud. Näide Pi...
Mitmuse osastava moodustamine "TULEB TIGE PENI JA URISEB" Lindu- linde kassi- kasse põlve- põlvi 1. Kui sõna esimeses silbis on KASS KÕRTSIS EI KÄI, siis lõppu U Kanu, õrnu, sõnu, väinu, linu, sildu 2. Kui sõna esimeses silbis on EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT, siis lõppu I Musti, sööti, külmi, pühi 3. Kui esimeses silbis on U, siis lõppu E Lube, mune, nuge, tube, ube ERANDID: pikki, silmi, kingi, kurje, orje, tühje, välju, nelju
QUESTIONS 1.) If there is the verb be or modal verb in a sentence, then a question is formed by changing the word order. * We're going to be late. - Are we going to be late? * He can sing - Can he sing? 2.) Present and past simple questions are usually formed with the auxiliary verb do/did/done. The main verb is the infinitive. * They live in Paris - Do they live in Paris? * He saw her today - Did he see her today? 3.) A question can also begin with a question word. Notice that the word order changes * She is dancing. - What is she dancing? NB! Who did Peter phone? (Subject is Peter) Kellele Peeter helistas? Who phoned Peter? (Subject is who) Kes helistas Peetrile? REPORTED QUESTIONS When we ask for information, we often say Do you know...?/ Could you tell me?. If you begin a question like this, the word order is different from a simple question Compare: Where has Tom gone? But Do you know where Tom has gone? * Wh...
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. , - , - - , - , - - () , - - - () , - - ...
17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana,
Teie sööte Vosotros coméis Teie olete söömas Vosotros Estas comiendo Nemad söövad Ellos/ellas comen Nemad on söömas Ellos/ellas estan comeindo Nagu eesti keeles on, et kui ma olen midagi tegemas ei muutu tegu sõna , siis hispaania keeles on täpselt sama. Gerudiivi ja asesõnade moodustamine Et teada millist reflexivos (ei tea mida eesti keeles tähendab), peame õigemalt vaatama, mis soost on nimisõna. Ello yome Lala tute Loslos el/ellaa, ustedes, ellas/ellosse Laslas nosotrosnos Vosotrosos olevik Presente gerundiiv Opetaja kusib El profesor le El profesor esta Opetaja on õpilasi tunnis pregunta la preguntandosela/ kusimas just
1B Grammar Week 5 Plural PLURAL FORMS OF NOUNS Nominative Pl. ? Accusative inanimate Pl. ? Accusative animate Pl. (all ? genders) = Genitive Pl. Prepositional Pl. ? ...
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tü...
Lihtminevik Past Simple I, you, he, she, it, we, they + II pv (-ed) N: Yesterday he worked very hard. Küsivas ja eitavas vormis kasutatakse abutegusõna vormi DID, millele järgneb põhitehusõna algvorm. N: küsiv- Did he work much yesterday? Eitav- He did not (didn't) work much. Õigekirjareeglid: · kui sõna lõpus on üks rõhuline stop stopped täishäälik + kaashäälik, siis kaashäälik plan planned kahekordistub lõpu -ed ees; prefer - preferred kui aga on kaks täishäälikut + kaashäälik, siis viimane ei kahekordistu ( seemed, looked ) · kui sõna lõpus on kaashäälik + y, carry carried siis -ed ees y i; try tried kui täishäälik + y, siis y jääb püsima ( played...
Valitsus ja kohalik omavalitsus IX klassile Valitsus IX klassile Valitsus vahetub: Pärast Riigikogu valimisi Pärast valitsuskriisi Valitsuse moodustamine Valimistulemused Erakondade läbirääkimised President määrab peaministrikandidaadi Kandidaat tutvustab oma plaane Riigikogule Riigikogu hääletab poolt Peaministrikandidaat asub valitsust komplekteerima Valitsused: Üheparteiline valitsus Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti
Adjektiivide kompareerimine (omadussõnade võrdlemine) 1. Algvõrre (positiiv) ilus 2. Keskvõrre (komparatiiv) ilusa+m 3. Ülivõrre (superlatiiv) kõige ilusam, ilusaim (mitmuse os. d asemel m lõpus) Kui mitmuse osastav on sid-lõpuline, siis im ülivõrret moodustada ei saa. (nt. roosasid roosaim) Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava tüvevokaalist AINSUSE OMASTAV MITMUSE OSASTAV -i -e -e -i -u -e -a- u kalu Palli, palle. Taime, taimi. Kannu, kanne. i kulmi -e tühje -a tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. -a -u -a i erandid: pikki, silmi, kingi, nelju, välju -a -e uba-ube, tuba-tube, luba-lube Kõike seda võtavad kokku M.Lubi koostatud laused: · Tuleb tige peni ja uriseb · Kass kõrtsis ei käi (-...
TULETIS · Tuletise moodustamine: On antud funktsioon y = f ( x) . Järgnevalt on vaja leida funktsiooni muut: y = f ( x + x) - f ( x ) Seejärel lihtsustada muudu valemit. Lõpuks on vaja leida funktsiooni piirväärtus, mis ühtlasi on ka tuletis. Tuletist märgitakse [y']-ga. y f ( x + x ) - f ( x ) y ' = lim = lim x x x x Pärast koondamist ja taandamist lähendada või panna x võrduma nulliga. Nii kaob funktsioonist x ära. Järelejäänud avaldis ongi tuletis
-0,291667 -4 -3 -3 -1 0 0 3 0 -4 3 3 1 2 -4 -2 0 2 -3 -3 0 -2 3 3 2 -3,708333 -2,708333 -2,708333 -0,708333 0,291667 0,291667 3,291667 0,291667 -3,708333 3,291667 3,291667 1,291667 2,291667 -3,708333 -1,708333 0,291667 2,291667 -2,708333 -2,708333 0,291667 -1,708333 3,291667 3,291667 2,291667
käsil/poolelo(It was 5 o'clock, he was having a cup of tea and chatting with his collaegues). Kahe samaaegselt toimunud tegevuse puhul, kus üks tegevus parajasti kestav, kui toimub teine tegevus. (Tom was chatting with his workmates when the boss came in). Sel ajal kui (while) 3. Past Perfect /enneminevik; perfekti minevik/ Formation/ Moodustamine: Had+ tegusõna III põhivorm (lõpuga ed või ebareeglipäraste sõnade puhul muu) Jaatav Eitav Küsiv (kas-küsimus) I had asked/ gone I had not asked/gone Had I asked/gone? (Olin ma küsinud/läinud?) You had asked/gone You had not asked/gone Had you asked/gone?
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Sõnade moodustamine, kirjutamine, häälimine. TEGEVUSE VALDKOND: Eesti keel ja kõne TEGEVUS: tähtedest oma nime moodustamine ja häälimine. LASTE VANUS: 6. aastased KOOSTAJA: A.R EESMÄRGID: Laps laob oma nimetähed õiges järjekorras lauale, oskab kirjutada oma nime, kordab järgi näpumängu salmi. EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min) Sissejuhatus
KESTEV OLEVIK Present Continuous Kestev olevik väljendab tegevust mis toimub praegu. ,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present h...
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumin...
Tegusõna käändelised vormid M. Tsirkova Narva Vanalinna Riigikool 2014 Tegusõna käändelised vormid Tegevusnimed Kesksõnad lugema lugenud kogeda kogetud lugev kogetav Tegevusnimed on ma- tegevusnimi ja da- tegevusnimi da- tegevusnime tunnus on ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (...
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on so...
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) ...
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta kontrolltöö kirjutanud . hästi. Moodustage tingiv kõneviis Kasutage sulgudes olevaid tegusõnu ...
Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati poolt(parlamentaarne ülemkogu). President on täidesaatva võimu pea ja valitsuse liikmed vastutavad tema ees. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada. Parlamentaarne riik, palju parteisid. Nt Eesti : Valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb President valitsuse
hear, know. I see that man who you are pointing at. · Üldist, kogu aeg toimuvat või korduvat tegevust, pole oluline, kas tegevus toimub rääkimise hetkel. Teachers teach in schools. He usually goes to gym on Monday. · Tegevust mingil ajal. I go to school at 8 o´clock. You have to pay taxes once a month. · Kõigile tuntud fakte. Life passes by quickly. Kestva oleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm am not I am speaking I Am I speaking? speaking He/she/it is going He/she/it is not going Is he/she/it going? are not Are
Praegu 45., ametis 5.04.07. · Samas majas asub ka Riigikantselei. · Valitsuse istungit juhib peaminister. Istung kord nädalas neljapäev 10.00 Peaministri äraolekul asendab teda määratud minister. · Oluliseks töövormiks kabineti nõupidamised. Arutlusel olulised küsimused. Neljapäev 16.00 · Nõupidamised ei toimu: 1) peaministrit pole riigis 2) jõuluajal ja suvepuhkuste ajal. Moodustamine: · Sätestab: EV Põhiseadus ja Vabariigi Valitsuse seadus. · President teeb erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsuse. · Peaministri kandidaat saab Riigikogult volituse Valitsuse moodustamiseks. · Ametivanne. Ülesanded: Põhiseaduses §87, peatükk VI. President: EV riigipea. Kokku olnud 4 Presidenti: 1. Konstantin Päts (1938-1940) 2. Lennart G. Meri (1992-2001) EL ja NATO. 1998. a Aasta Eurooplane. 3
Tallinna Ülikool Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon.....
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse
1. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Lõpeta laused. President esitab peaministri kandidaadi. Riigikogu valib presidendi. Peaminister moodustab valitsuse Valitsuse koosseisu kinnitab president 2. Mis valitsust kutsutakse koalitsioonivalitsuseks? mitme partei kokkuleppel moodustatud valitsus. 3. Mis parteid moodustasid koalitsiooni pärast 2011. Valimisi? reformierakond ja IRL 4. Valitsust juhib Peaminister, alates 2011. Aastast täidab eestis seda ametiposti Andrus Ansip. 5. Ministrit, kel pole oma ministeeriumi, kutsutakse... Portfellita minister 6. Ministeeriumi igapäevast asjaajamist korraldab... Kantsler 7. Mis on sinu arust valitsuse neli olulisemat ülesannet? viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Nimeta omal valikul 4 ministrit ministeeriumiga, mida ta juhib. 8. Haridus & Tea...
Eesti koht inimarengu pingereas ja inimarengu indeksi moodustamine. Majanduse arengu tase maailma riikides on kujunenud väga erinevaks. Iseloomustame erinevust 1996. aasta andmetel sisemajanduse kogutoodanguga ühe elaniku kohta (SKT) USA dollarites: ühes rikkamas riigis Sveitsis on see 40 746 USD ja ühes vaesemas riigis Sudaanis on see 40 USD, seega erinevus on kümnete tuhandete kordne. Samas eksisteerivad suured erinevused ka riigisiseselt, erinevate regioonide ja sotsiaalsete kihtide vahel. Arenenud riike iseloomustab astmeline tõus madalamalt tulutasemelt kõrgemale, kusjuures jõukad grupid teenivad enam kui on riigi üleüldine kõrge sissetulek, kuid tippgrupid saavad väiksema osa kogutulust kui võrreldavad grupid vähemarenenud maades. Arengumaades pole domineeriv mitte keskklass, vaid eksisteerib terav kontrast ülekaaluka rahvastikuosa, kelle keskmine sissetulek on tunduvalt allpool maa üldiselt madalat keskmist ja väga kõrge sissetul...
Hr Jaak Kuusk . oktoober 2012 nr 5-7/ Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 15172 TALLINN Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Lugupeetud härra Kuusk Teatame, et toimub liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume Teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15. detsembril 2012. aastal kell 13.00 inspektsiooni arendusosakonna ruumides. Lugupidamisega Marje Kallas Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektor peaspetsialist tel: 5896422; e-post: [email protected] Lisa: koopia käskkirjast 1 lehel Täitmiseks: Mati Kaal Tallinna Loomaaed
AJAVORMID JA NENDE MOODUSTAMINE AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE, SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv; do/does + I Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane SIMPLE live, goes twice a week, every day, usually, often, sometimes, always THE PAST (+) II pv; did + I Tegevus toimub minevikus
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik. *Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism,kristlus,
money some money natuke raha hope little hope natuke lootust Nii loendatavaid kui ka loendamatuid nimisõnu saab aga ühtviisi tarvitada koos sõnadega a lot (of) / lots (of) palju ja plenty (of) rohkesti, küllalt: a friend a lot of friends palju sõpru water lots of water palju vett Loendatavatel nimisõnadel on ainsuse (the singular) ja mitmuse (the plural) vorm: a girl girls MITMUSE MOODUSTAMINE 1) tavaliselt lisatakse mitmuses ainsuse tüvele lõpp -s a book books a street streets a day days a pupil pupils 2) kui ainsuse tüve lõpus on -s, -ss, -sh, -ch, -x, siis lisatakse mitmuses lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies
1. Viisid, kuidas jagada mänguseltskonda rühmadesse. · Mitmeks loe. Näiteks öelda lastele, et kolmeks loe ja siis vastavalt jagunevad number ühed ühte rühma, kahed teise jne... Liisusalmidega. Reastada lapsed pikkuse järgi ja siis järjest rida nii mitmeks teha, mitut seltskonda vaja on. Rühmitada lapsed näiteks sünnikuupäevade järgi. Lasta lastel endal teha rühmad. Lasteaia nimekirja järgi rühmitada. 2. Slaidide lahtimõtestamine. · Psühhomotoorne mäng- Laps hakkab mängima enda kätega/jalgadega. Väikelastel on näiteks mängumatid, kus küljes ripuvad mänguasjad, millega laps mängib. Laps alles õpib mängima. Lapse esimesed mängud. Oluline on, et last juhendada ja suhelda lapsega mängimise ajal. Sümbolmäng- Lapsed kasutavad esemeid teistel otstarvetel (nt. Harjavart puuhobusena) nad annavad esemetele teise tähenduse. See saab tekkida ainult tänu mõtlemise ja keele arengule, kuna siis laps suudab iseseisvalt juba luua seosei...
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele
KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk
Soomaa rahvuspark Leana Paistu Sissejuhatus: Soomaa nimi ja pargi logo Rahvuspark Moodustamine Rahvuspargi põhieesmärgid Kultuuripärand Johann Köleri majamuuseum Soomaa rahvuspargi hüüdlause Pilte Soomaa rahvuspargi kaart Soomaa nimi: Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Kitsamalt käsitletakse Soomaana Navesti ja Halliste alamjooksu vahelist Ida- ja Soomaa pargi logo Lääne-Eestis asuvat soode ala. Rahvuspark Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärand: ökosüsteemide
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
õpetuste küsimustes ainuotsustaja, aga isikuna ei olnud ta eksimatu. 1685. aastal tühistatakse Nantes'i ediket. Enamik Prantsusmaa katoliiklasi tervitas seda sõnumit vaimustusega. Hugenottid ei tohitnud enam jumalateenistusi pidada, nende kirikud purustati ning neile seati kõrgemad maksud. Osa hugenotte astus katoliikliku usku, kuid üle 200 000 teiseusulise lahkus maalt Inglismaale, Saksamaale, Madalmaadesse ja ka koloniaal aladele. Augsburgi Liiga moodustamine Augsburgide Liiga loodi 9. juulil 1686. aastal, ,,et kaitsta neid, keda rünnatakse ebaõiglaste püüdluste ja ebaseaduslike nõudmiste ettekäändel". Liigasse kuulusid Hispaania ja Rootsi kuningad, Baieri kuurvürst, Saksi valitsejakoja printsid, Baieri, Frankimaa ja Ülem-Reinimaa piirkonnad. Augsburgide Liiga pühendus sellele, et kõik liitlased Louis XIV hülgaksid. Üheks selle põhjuseks võis olla Nantes'i ediketi tühistamine.
21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid
Ajalugu Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik. Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti.
docstxt/1319115192148303.txt
o Puudused: Divisjonide identiteediprobleem – vähene seotus tervikuga Divisjonide konkurent Holding-organisatsioon o Divisjonide edasiarendus, kus moodustuvad iseseisvad ettevõtted (ema- ja tütarettevõtted, kontsernid) o Holding on detsentraliseeritud ettevõtte vorm o Peakorter o Tütarettevõtted o Tsentraalüksused Maatrikorganisatsioon o Kohtade moodustamine toimub ühele ja samal tasandil korraga kahe või enam mõõtme alusel o Need mõõtmed on võrdõiguslikud, nt. tootejuht (Mis?, Millal?), regioonijuht(Kuidas?), funktsioonijuht, projektijut. Selline juht võib toimida kui piiratud liinijuht. Ka vastutus jagatud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ristumiskohtadele o Eeldused: Mitmekülgne, dünaamiline, ebakindel keskkond