-teistkümmend, -sada, viissada, seitseteistkümmend -kümmend ühend- ja väljendtegu- alla tulema, ette võtma, maha hüppama, sõnade osad jalga laskma, pead murdma -v, -dav(-tav), -nud, -v, -dav(-tav), -nud mahamurdunud puu, halvaks pandav -tud(-dud), mata-vorm -dud(-tud), mata-vorm komme, asetleidnud sündmus, täiendi või öeldistäitena täiendi või öeldistäitena vastuvõtmata töö, äraminev külaline mine- ja ja-liitelised altvedamine, arusaamine, peamurdmine, tuletised ühend- ning ettevõtja, päheõppija väljendtegusõnadest kui ÜTS määrsõnalisele piletist ilma jäänud poiss, tunnelist läbi osale eelneb laiend sõitnud rong, majast mööda sõitvad
omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on või kogu kirjutatakse see eesosa on liitsõna kokku kirjutatakse see lahku · Kui täiend kuulub põhisõna · Kui täiend kuulub täiendi juurde kirjutatakse sõna juurde siis kirjutatakse sõna kokku lahku · Kui mitmuse omastavas olev · Mitmuse omastavas käändes täiend on kahesilbiline olev täiendsõna kirjutatakse kirjutatakse sõna kokku: tavaliselt lahku lasteaed · Kui tekib omaette tähendusega ühend, kirjutatakse sõnad kokku
/ Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. - Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 6. Täiendi põhiliigid omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö. omadussõnaline täiend paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on omadussõna: suur koer, halb ilm,omadussõnaga ühtmoodi käituv
Kui aga panna ka tase seestütlevasse, oleks tegemist juba ühilduva järellisandiga: Lähtudes tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogilisest tasemest, ning lähipiirkonna teistest tegevustest .. 1. Järellisand ning omadussõnaline järeltäiend eraldatakse oma põhjast koma(de)ga. Nt Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et varsti oleme pankrotis. Omastavas käändes täiendi või kaassõna laiendi järellisand komastatakse vaid eest. Nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kes muudab ravimi, sealhulgas kliinilise uuringu ravimi märgistust, peab .. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui lisand laiendab omastavas käändes sihitist, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt
Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda. Arvatakse, et Aafrikas on parasiitse imiussi poolt põhjustatava haiguse ehk skistosomiaasi esinemissageduse tõus tingitud sellest, et on vähenenud
Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine 1. Liittegusõnad · Mingi sõna ja tegusõna lahutamatu püsiühend, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad · Tavaliselt kirjutatakse lahku: Välja sõitma, üle doseerima, silma torkama 3. Täiendi rollis nii kokku kui lahku: (+ märgib kokkukirjutamise võimalust) · v-kesksõna ära+minev külaline · tav-kesksõna ette+võetav töö · nud-kesksõna aset+leidnud sündmus · tud-kesksõna vastu+võetud otsus · mata-vorm korda+seadmata paberid 4. Kui täiendil on omakorda laiend, kirjuta lahku Homme ette võetav töö, kiiresti vastu võetud otsus
tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa selle täiendi nõudluse languse Pakkumine on seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida müüjad antud ajahetkel ning tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa Nõudluskõver on tavaliselt alla paremale laskuv Turu puudujääk on tavaliselt põhjustatud maksimumhinna kehtestamisest turul
emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõistet puhul on piirdutud vaid definitsiooniga. Mõnele selgitusele lisatud veel ka viide rohkem infot pakkuva artikli juurde (nt pehme juust, vt ka kõvadus). Termini väljal esitatatud esimesena
2.3 nud-, tud- määruse rollis ...väljendavad eelnevat tegevust. Näide: Päheõpitud luuletust on hea Näide: Kõik õpitud, viskasin pikali. kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid. Nende lauseliikmete puhul korduvad järgmised lausetüübid: 4
KOKKU LAHKU Täiendsõna ainsuse nimetavad Täiendsõna ainsuse omastavas käändes või lühenenud (inimelu) näitab kuuluvust (ema silm) Täiendsõna ainsuse omastavas Hulka või kogu väljendava ühendi näitab liiki või laadi (emakeel) eesosa on liitsõna (paekivi hunnik) Ühend väljendab hulka või kogu Täiend kuulub täiendi juurde (kivihunnik) (selle koera kuut) Täiend kuulud põhisõna juurde Mitmuse omastavas käändes olev (see koerakuut) täiendsõna tavaliselt lahku (õpetajate tuba) Mitmuse omastavas olev Tavaliselt omasud-, arv- ja täiendsõna on kahelsilbiline või asesõna nimisõnast lahku (noor tekib omaette tähendusega ühend mees) (lasteaed)
(missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa on liitsõna 1. Täiend kuulub 2. Täiend kuulub 1. See koerakuut, need põhisõna juurde täiendi juurde lambatalled 2. Selle koera kuut, nende lammaste talled 1. Mitmuse 2. Mitmuse 1. Lasteaed, naisteriided, meeste- omastavas olev omastavas juuksur, hingedepäev, täiendsõna on käändes olev rahvastepall, teadetebüroo
(hymn written by Rabanus Maurus in the 9th century) Latin text English version (Nota bene! this is a poem and not a precise literal translation of the Latin) Veni, creator Spiritus Come, Holy Ghost, Creator blest, mentes tuorum visita, and in our hearts take up Thy rest; imple superna gratia, come with Thy grace and heav'nly aid, quae tu creasti pectora. To fill the hearts which Thou hast made. O Comforter, to Thee we cry, Qui diceris Paraclitus, Thou heav'nly gift of God most high, altissimi donum Dei, Thou Fount ...
3. C = {x | x on algarv} Tegemist on rekursiivse funktsiooniga, sest eksisteerib karakteristlik funktsioon 1 , kui y 2, ..., x , nõnda et x mod y 0 Xc x . 0 , muidu Iga rekursiivne funktsioon on ka rekursiivselt loenduv ja tal leidub rekursiivne täiend. 4. D = {x | Wx on tühi} Tegemist on rekursiivselt loenduvat täiendi funktsiooniga. Xd x x Wx pole tühi . D pole rekursiivselt loenduv, millest järeldub et ta pole rekursiivne ega rekursiivne täiend funktsioon. 5. E = {x | Wx sisaldab vähemalt 3 elementi} Tegemist on rekursiivselt loenduva funktsiooniga. Xe x saame anda vastuse 1 . E pole rekursiivselt loenduv, millest järeldub et ta pole rekursiivne ega rekursiivne täiend funktsioon.
14. Riikide ja osariikide nimed · Ametlikult läbiv suurtäht (Eesti Vabariik, Ohio Osariik) · Nimetustes esisuurtäht (Läti vabariik, Kalifornia osariik) 15. Teoste pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja pannakse jutumärkidesse · Teatritükid, filmide-, raamatute-, sarjade-, kunstiteoste-, jt teoste pealkirjad. 16. Taimesortide nimed kirjutatakse jutumärkidesse ja esisuurtähega (kartul ,,Jõgeva kollane") · Taimenimes jutumärke ei kasutata ja kohanimelise täiendi võib kirjutada esisuurtähega (Eesti pirn, Paide taliõun) 17. Autasude nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus ja järgumärge (Nobeli Preemia, Auleegioni ordeni III järk) · Erandid: autasu nimetamisel asutuse, ürituse, väljaande või millegi muu järgi kasutatakse algustähe reeglit (Eesti Teaduste Akadeemia aastapreemia) 18. Kaupade nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, va. nimetus (liköör Vana Tallinn)
Millal on kaks hulka teineteise osahulkadeks? Kaks hulka on teineteise osahulgad siis, kui nad on võrdsed. Mis on venni diagramm? Venni diagramm on diagramm hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks. Vt. kahe, kolme ja neljahulga venni diagramme(lk32 ja 38) Mis on universaalhulk? Universaalhulk on hulk, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad vaadeldavasse hulka ja elemendid, mis ei kuulu vaadeldavasse hulka. Mis on hulga täiend? Hulga täiendi moodustavad elemendid, mis ei kuulu vastavasse hulka. Milline hulk on tühihulk? Hulk, milles elemendid puuduvad. Millised hulgad on alati iga hulga osahulgaks? Tühihulk on iga hulga osahulgaks ja iga hulk on alati iseenda osahulk. Millise hulga osahulk on iga hulk? Peaks vast olema et iga hulk on universaalhulga osahulk. Mis on hulga astmehulk? Astmehulk on selle hulga kõikide osahulkade hulk. Mitu elementi on n elemendilise hulga astmehulgas? 2n elementi.
doaj.org/), 4.6. küsimusele andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/), 7.9. küsimusele andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com), 10.15. küsimusele RRi andmebaasist ISE (http://ise.nlib.ee). 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Võtan Find Article otsingu. Kirjutan esimesse kasti information literacy ning teiselahtrisse university, alumisele kastile valin ka täiendi, et key word. Klopfer, L., Baier, R., Karabenick, S. A. (2004). Benefits of Librarian Leadership in University Teaching and Learning Centers: An Overview and Case Study. MLA Forum, 3 (2). 2. Leidke artikkel, mis sisaldab nõuandeid teadusartikli kirjutamise kohta. Otsisõnad peavad asuma artikli pealkirjas. Esitage artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Valin artikli otsingu ning panen ühte kasti writing ning lisan, et see asuks pealkirjas, teise kasti
lahutamine ja korrutamine kuueteistkümnend süsteemis. Liitmine, 1+1 = 1 + carry bit Suuremast arvust väiksem: 1) Väiksem ehk teine number sama pikaks kui esimene. 2) Leia väiksema arvu teine täiend: 1) I täiend – 0->1 ja 1->0, 2) II täiend – liidame I täiendile 1. 3) Liidame (viimast carryt ei arvesta). Väiksemast arvust suurem: 1) Leiame suurema ehk teise numbri II täiendi. 2) Liidame saadud II täiendile väiksema numbri. 3) MSB nulliks. 4) Leiame teise täiendi. • Vii arv binaar- või detsimaalsüsteemi ja tee tehe seal. • Või teosta tehe otse. Näiteks: 2H + 5H = 7H ; 7H + 4H = BH 15. Milliste loogikaväratitega saab realiseerida ükskõik millist funktsiooni? NOR, NAND 16. Esita kolme argumendiga NOT, AND, NAND, OR, NOR, XOR ja XNOR tõeväärtustabelid. AND
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist. 2 (5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga. (6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega. (1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.
5. Neelduvus a. A(AB)=A A(AB)=A Universaalhulk: Tihti on käsitluses fikseeritud teatav hulk X ja kõik vaadeldavad hulgad on selle hulga alamhulgad. Sellisel juhul nimetatakse hulka X universaalseks. Hulga A täiendiks nimetatakse hulka A'=XA. (universaalhulga X suhtes) Täiendi omadused: 1. De Morgani seadused a. (AB)'=A'B' (AB)'=A'B' 2. Kahekordse täiendi seadus a. A''=A 3. Universaalse hulga ja tühja hulga reeglid a. '=X X'= AA'=X AA'= Kahe hulga A ja B vaheks nimetatakse hulka AB, mis koosneb kõigist niisugustest elementidest, mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B. AB={x:x A ja x B} 3 Kahe hulga A ja B sümmeetriliseks vaheks nimetatakse hulka AB, mis koosneb kõigist
V 1. Asesõnade kes ja mis mitmuslikke vorme ei kasutata, kui Ä kahemõttelisust ei teki: Inimesed, kellega (mitte kelledega) ta vestles, G olid puupead. A 2. Kui täiendlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, paikneb täiendlause vahetult oma põhja järel: Peeter, kes oli alati nagu rõõmupall, hüples naeratades eemale. (Väär: Peeter hüples naeratades eemale, kes oli alati nagu rõõmupall.) 3. Omastavas käändes täiendi ja põhja vahele täiendlauset panna ei T saa. Kui täiendlausel on pealauses vaste (selle, sellise vms), siis Ä pannakse täiendlause omastavas käändes täiendi põhja järele. Kui vastet H pole, tuleb moodustada iseseisvad laused. T Tahtsin saada selle poisi sõbraks, kellel oli kõige rohkem I kommi. S Tahtsin saada tüdruku sõbraks. Tal olid kõige pikemad patsid. ! 4. Nimisõna ja kaassõna vahele täiendlauset panna ei saa:
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu, erruminek, seenelkäik, hädasolija, peastarvutus, töötatööline. Täiendi kuuluvus määrab õigekirja: (märja turba hunnikud, märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud, tähtsad linnaelanikud). KAASSÕNAD KOKKU LAHKU Lahutamatud tervikud: aegamööda, mööda teed, teed mööda, ümber maja, pealekauba, tagaselja, otsakorral, vastu seina, jõe ääres, pea kohal, peale ümberringi, altkulmu
käsiraamatus". Märksõnadena selliseid väljendeid 1976. a ÕSis aga ei olnud ning inimesed ei pruukinud reegli tähendusest täpselt aru saada. [1] 3 Samuti on ka kohanimelise täiendiga väljendid kasutusel võrdlustena: Sissekukkumise korral satuks ta aastateks Rootsi kardinate taha. Ortograafia seisukohalt ei ole vahet, kas kanname meie päevadesse üle nt isikunimelise või kohanimelise täiendi. [1] Stratigraafia ja õigekiri Tiiu Erelt on seisukohal, et oskussõnavara kujundamine on mõistesüsteemi ja keelesüsteemi omavaheline sobitamine. Vastamisi on keeleteadlaste loodud eesti õigekirjasüsteem ning geoloogide loodud stratigraafia ja geokronoloogia üksuste süsteem. Tuleb otsida võimalust, kuidas sobitada omavahel erialasüsteemi vajadused ja keelesüsteemi raames pakutavad vahendid. Millalgi sügaval Nõukogude liidu ajal võeti
· Ainulaadne eksemplar, ülivõrded, järgarvud: The sun always rises in the east. If something is on the air it means it is being broadcast over the radio. If it is in the air it is flying or floating in the air. That's the most expensive gift I have received. BUT: He was a most (=very, extremely) innocent-looking little brat. It was most strange-looking bread. BUT: The first reason ..., the second reason ..., a third is to ... . · Määratleja täiendi või `of'-fraasi abil: The water in this bottle is very cold. He's the man I love. We are studying the grammar of English language. · Muusikainstrumendid koos sõnadega study/practice/play Aari Juhanson, MA 2009 NO ARTICLE · Üldistused: Horses are nice animals. BUT: The horse is the friendliest animal I know. · Abstraktsed nimisõnad, mida ei saa katsuda: Beauty is in the eye of the beholder.
c) mitmusliku sisuga ainsuse omastav: tikutoos, raamatukapp, palgikoorem d) kolm või enamgi tüve: adviljakonserv, jalgpallikohtunik, seisuametnik Liiga pikaks minevaid kokkukirjutusi võib liigendada sidekriipsu abil või kirjutada lahku - Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse järgnevas nimisõnast lahku: isa saapad, naabri auto, õpetaja portfell - Kokku- või lahkukirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest: Täiend laiendab täiendit: Täiend laiendab kogu järgnevat ühendit: märja turba hunnikud märjad turbahunnikud tähtsa linna elanikud tähtsad linnaelanikud meie kooli õpetajad meie kooliõpetajad - Mitmuse omastavads olev nimis. kirjutatakse järgnevast nimis-st lahku: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk
kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju - Koha juurde kuuluva täiendi kirj. suure tähega ja sidekriipsuga: Lõuna-Eesti - riigil: Eesti, Ameerika Ühendriigid - asutusel: Tartu Ülikool, Mustakivi kauplus - Kui me ei taha ametlikkust rõhhutada, siis võib liiki näitava sõna ka väikese tähega kirjutada: Eesti vabariik, Tallinna Kuristiku gümnaasium - perioodikaväljaandel: Eesti Ekspress, ajakiri X - tootel: Ford Sierra, Meie Mark - ajaloosündmusel: Ümera lahing, Teine maailmasõda
· Kolm või enamgi tüve aedviljakonserv, käterätikuriie, jalgpallikohtunik, sadulsepatööd, tarbekunstinäitus, kauglaskesuurtükk, erastamisväärtbaberiarve, ülehelikiiruslennuk, allmaaraudteejaam, olümpiapurjespordikeskus Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku looduse ilu, isa saapad, naabri auto, kauba headus, õpiku autor, rahva heaolu Sõltuvalt täiendi kuuluvusest · Täiend laiendab täiendit märja turba hunnikud, küpse vilja pead, tubli koori juhid · Täiend laiendab kogu jrg ühendit märjad turbahunnikud, küpsed viljapead, tublid koorijuhid Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku teaduste akadeemia, vigade parandus, sademete hulk, kurttummade kool, uudiste agentuur
,mille?) : isa kodumaa, ema koerailm,isamaa,raaaturiiul silm, Koera silm Ühend väljendab hulka või kogu: Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on Kivihunnik,leivaviil liitsõna: Paekivi hunnik,teraleiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde : see koerakuut , Täiend kuulub täiendi juurde: need lambatalled. Selle koera kuut, nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendus: kirjutatakse tavaliselt lahku: Lasteaed,meeste juuksur,teadetebüroo,rahvastepall. Lastevanemate koosolek, õpetajate tuba. Omadus-,arv- ja asesõna + nimisõna
nad on avastatud". Samal põhjusel eitas ta traditsioone, esinedes ilma dekoratsioonideta ning kasutades ainult kardinaid ja valgust. Duncani kostüümid olid lihtsad tuunikad ja sallid, ta tantsis paljajalu või kergetes sandaalides. Isadora keskseks ideeks oli kunstniku "tagasipöördumine loodusesse" ja iseendasse süvenemine. "Ei mingeid reegleid ega traditsiooni - need on mõisted, millele ta sageli lisas täiendi "kunstlik", millesse on kokku võetud kõik, mis vastandub "looduslikule" ja on triviaalne, võlts ja halb". Tantsu saateks valis ta ainult kõige paremate heliloojate (Beethoveni, Schuberti, Wagneri, Tsaikovski, Glucki, Chopini, Francki jt) loomingut, olles veendunud, et ainult suur muusika sünnitab suure tantsu. Koolid ja esinemised 1904-1912 1904. aastal asutas Duncan Saksamaal kooli, kuhu valiti 20 nelja kuni kaheksa aastast tütarlast
1.Järgneva nim. kirjutatakse kokku kahesilbiline mitmuse omastavas nim. omaette tähendusega ühendis. Nt: teaduste akadeemia, vigade parandus, ekspertide komisjon, sademete hulk. Nt: lastepidu, naistepäev, naistepesu, meestesokid, keeltekool, noorteõhtu. 4.2.Mitmuse omastavas nim. kirjutatakse kokku väljakujunenud ühendites. Nt: hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, vanadekodu. 5.KOLAKi oleneb täiendi kuuluvusest. märja turba hunnikud --- märjad turbahunnikud. tähtsa linna elanikud --- tähtsad linnaelanikud. meie kooli õpetajad --- meie kooliõpetajad. 6.Sihitisliku täiendiga omaette tähendusega ühendid(täiendosa märgib objekti, millele põhiosaga väljendatud tegevus on suunatud) kirj. Kokku.
d) Kolm või enamgi tüve. nt. Aedviljakonserv, aruandeaasta, jalgpallikohtunik, töövõtuleping. Kui ainsuse omastavas olev nimisõna vastab küsimusele kelle?, mille?, siis kirjutatakse ta järgnevast nimisõnast lahku. nt. Isa saapad, õpiku autor, ukse kääksumine, tuule undamine. NB! Lapse kisa (ühe teatud lapse kisa) vrd lapsekisa (liigimõisteline), osakonna juhataja vrd osakonnajuhataja. NB! Kokku- või lahku kirjutamine oleneb täiendi kuuluvusest. nt. Märja turba hunnik ja märjad turbahunnikud, tähtsa linna elanikud ja tähtsad linnaelanikud. Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. nt. Teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimestik, sademete hulk. NB! Järgneva nimisõnaga kokku kirjutatakse kahesilbiline mitmuse omastavas olev nimisõna omaette tähendusega ühendeis või kindlakskujunenud ühendeis. nt
mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent. Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella Hundi kõrtsis (mitte kantseleikeeli kohvikus Kolm Tuvi, kõrtsis Hell Hunt). Laialt on levimas võõrapärane nimetavalise täiendi tarvitus, mille puhul jäetakse ettevõtte nimi, nimetus või selle osa käänamata (nagu võib kohata teistes keeltes, nt Ford Motor Company): Herbert Auto, Kuuper Kaubad, Tarvis pood, Vikman Vara, Prior kinnisvarabüroo, Amring Kelder, Seesam kindlustusselts, AS Hermann Reisid, Eesti Sepik AS. Õiged oleksid Herberti Auto, Kuuperi Kaubad, Tarvise pood, Vikmani Vara, Priori kinnisvarabüroo, Amringi Kelder, Seesami kindlustusselts, AS Hermanni Reisid, Eesti Sepiku AS.
järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub), partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates lausetes. Finiitse täiendi ees võib korrelatsioonina esineda ,,see" kui demonstratiivpronoomen (SEE on väga tore, et sa tulid). Kaudse kõne kindla kõneviisi kõrvallause verb on kas kindlas või kaudses kõneviisis (jüri ütles, et mari SÕIDAB/SÕITVAT maale). Kaudne kõne moodustatakse selles ajas, kus originaalütlus tehti, nii et eesti keeles pole aegade ühildumist. Pärast transitiivseid (ütlema, arvama, mäletama) ja intransitiivseid meelelisi verbe (näima, tunduma, paistma)
Loetled a kõik hulga A elemendid kui A = { w * : w = 2 } Hu lk ad ega teos tatavate op erats ioon id e om ad us ed : · Kommu ta tiivs us s eadus ed A B = B A B = B · As s ots iatiivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) C A ( B C ) = ( A B ) C · D is tributi ivs us s eadus ed A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) es imes eks märg iks es imene A ( B C ) = ( A B ) ( A C ) · D e Morgani s eadus s eadus ed (eitamine, vas tupidi) A B = A B täiendi te ühis os a A B = A B · Idempoten ts us s eadus A = A A = A · V älis tatud kolmand a s eadus ed A A = I A A = · Topelttäi endi seadus A = A 2x= es ialgne hulk tagas i · = A I = A A = A A I = I · N eeldumis s eadus ed A ( A B ) = A A ( A B ) = A B A ( A B ) = A A ( A B ) = A B · K leepimis s eadus ed ( A B ) (A B ) = A ( A B ) (A B ) = A · A B = A B
lühenenud: inimelu Täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või Täiendsõna ainsuse omastavas näitab kuuluvust laadi (missugune?): seinakell (kelle? mille?): ema kell Ühend väljendab hulka või kogu: kivihunnik, Hulka või kogu väljendava ühendi eesosa on leivavili liitsõna: paekivi hunnik, teraieiva viil Täiend kuulub põhisõna juurde: see Täiend kuulub täiendi juurde: selle koera kuut, koerakuut, need lambatalled nende lammaste talled Mitmuse omastavas olev täiendsõna on Mitmuse omastavas käändes olev täiendsõna kahesilbiline või tekib omaette tähendusega kirjutatakse tavaliselt lahku: lastevanemate ühend: lasteaed, naisteriided, meestejuuksur, koosolek, õpetajate tuba. 2.2 Omadus-, arv-ja asesõna + nimisõna KOKKU LAHKU
Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks esitamiseks, kus hulki esitatakse ringjoontega, mille sees võivad olla näidatud hulgaelemendid. 2 hulka – 4 pk ; 3 hulka – 8 pk ; 4 hulka – 16 pk. Universaalhulga I mood. elemendid, mis kuuluvad vaadeldavasse hulka ja elemendid, mis ei kuulu vaadeldavasse hulka. Universaalhulk võeti kasutusele hulka mittekuuluvate elementide esitamiseks. Hulka A mittekuuluvad elemendid mood. hulga A täiendi 𝐴̅. Tühi hulk on elementideta hulk. Tühi hulk ∅ on iga hulga osahulgaks ∀𝐴(∅ ⊂ 𝐴). Mingi hulga A astmehulgaks 2 𝐴 ehk 𝑃(𝐴) nim selle hulga kõikide osahulkade hulka. n-elemendise hulga astmeh-s on 2𝑛 elementi. Hulk on lõplik, kui ta sisaldab kindla arvu elemente. Lõpmatu hulk sisaldab lõpmatult palju elemente. Hulk on loenduv, kui tema elementidele saab hakata vastavaks seadma naturaalarve { 0 1 2 3 … }. Iga lõplik hulk on alati loenduv
kiirabi. Suure näljaga süüakse b) tingimusmäärus kõike, mis liigub ja kasvab See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks c) otstarbemäärus TÄIEND Kuulub põhisõna juurde. Täiendi põhiliigid on: 1) omadussõnaline täiend, iseloomustab põhisõna ja ühildub temaga enamasti käändes ja arvus nt väike poiss; 2) nimisõnaline täiend, näitab põhisõna kuuluvust või mõnda lisatunnust (materjali, kohta, ulatust jne). Nimisõnaline täiend ei ühildu põhisõnaga. Kuuluvust näitav on alati omastavas käändes (nt venna raamat), materjal (nt siidist kleit), ulatus (nt õlgadeni juuksed), tunnus (nt sarvedega saatan). LISAND
Kui asesõnaga viidata samale tegelasele üle kahe korra järjest, kipub lugejal ära ununema, kes selle asesõna taga oli. Sama asesõna sobib korraga viitamiseks väga erinevatele tegelastele. Tuleb hoolikalt jälgida, et sõnade see ja ta viitaksid nimelt neile tegelastele, kellele me viidata tahame. Seetõttu on viitamisel oluline vaheldada erinevaid viitesõnu. Uudises tasuks järgida kindlaid soovitusi. Teistkordsel viitamisel peaks kasutama ainult perekonnanime või viidata lühikese täiendi ja perekonnanimega. Ei viidata palja eesnimega. Tuleks vältida sõnu viimatimainitu, eelnimetatu jms. raske siduda eelneva tekstiga ja kõlab bürokraatlikult. Palja ametinimega saab viidata eelkõige lugejale tuntud ametite puhul. Pikema loo lõpuosas on kasulik tulla korraks tagasi kogu nime juurde. Lausete seosed – teine sidususeliik tekib lausetevahelistest seostest. Need on suures osas samasugused kui suhted osalausete vahel lause sees.
kolmnurksel kujul, st peadiagonaalist ühel pool on ainult nullid, siis võrdub det peadiagonaali elementde korrutisega. 9)Ruutmtxte korrutamisel kehtib lABl=lAllBl . Deti arvutamist lihtsustab veelgi arendusvalemite kasutamine. Miinor: Mtx A=(aij) elemendi aij miinoriks Mij nim det, mis saadakse mtxi A det-st i-nda rea ja j-nda veeru eemaldamisel. Elemendi a ij alamdetks ehk algebraliseks täiendiks nim arvu Aij=(-1)i+j*Mij. Suurust (-1)i+j nim elemendi aij algebralise täiendi Aij märgiteguriks. Kui mtx A asendada iga element temale vastava alamdeti märgiteguriga saadakse nn malelaua muster. Arendusteoreemid. Olgu antud n-järku ruutmtx A=(aij) kuulub Rnxn ning olgu Aij elemendi aij alamdet;Võttes arendusteoreemides i=j, saame nn arendusvalemid.Det arendus i-nda rea järgi: detA=ai1Ai1+..+ainAin .Det arendus j-nda veeru järgi: detA=a1jA1j+..+anjAnj. Det-de arendusvalemeid kasutatakse deti arvutamiseks
niisugune täiend mõnikord ekslikult määruseks või sihitiseks, eriti kui tema põhjaks on teonimi või muu deverbaal, nt sellest rääkimine, tööle minek, oskus töötada. Peetagu meeles, et määrus ja sihitis laiendavad verbi, mitte nimisõna. Nimisõna laiend, ükskõik missugusel kujul ta ka ei esineks, on alati täiend. Kui määruse- või sihitisevormilisel täiendil on samatähenduslik vaste omastavakäändelise täiendi kujul, siis tuleks eelistada viimast kui eestipärasemat. Halvem Parem võti paradiisi paradiisi võti esimene osa kirjutisest kirjutise esimene osa tagatis eduks edu tagatis sanatoorium südamehaiguste raviks südamehaiguste sanatoorium tellimus piletitele piletitellimus
Seosed Seoseks (ehk vastavuseks, sageli ka relatsiooniks või suhteks) hulkade ja vahel nimetatakse otsekorrutise × mistahes osahulka. Seega, seos hulkade ja vahel on järjestatud paaride (,) hulk, kus ja . Teisiti öeldes, seos on mingi osahulk ×. Paari (,)× korral öeldakse, et elemendid ja on seoses ning tähistatakse ka . Mõnikord öeldakse osahulga kohta, et see on seose graafik. Kui =, ehk kui ×, siis räägitakse seosest hulgal . Näide 1. Olgu ={2,3} ja ={1,2,3,4,5,6}. Siis 1={(2,2),(2,3),(3,1), (3,5)} on binaarne seos hulkade ja vahel. Samade hulkade ja korral võime vaadelda veel palju teisi seoseid, näiteks seost 2, mis on antud tingimusega, et see koosneb paaridest (,), millede korral jagub arvuga . Siis 2={(2,2),(2,4),(2,6),(3,3),(3,6)}. Näide 2. Olgu hulgaks kõigi naturaalarvude hulk ning seoseks osahulk hulgas ×, mis koosneb kõikidest paaridest (,), mille korral arv on arv...
LAUSEARVUTUS Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega ega pidevate funktsioonidega. Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil. Formaalne esitus on mistahes info esitamine ilma lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjun...
{ a | a on algarv } UNIVERSIAALHULGA mõiste. Universiaalhulga I moodustavad elemendid , mis kuuluvad __ vaadeldavasse hulka ja (ülejäänud) elemendid , mis ei kuulu Hulka A mittekuuluvad elemendid moodustavad hulga A täiendi A .̄ vaadeldavasse hulka. näide : __ Kui I = { e t k n r l p } ja A = { l p } siis A = { e t k n r } Venni diagrammil esitatakse universiaalhulka ristkülikuna:
1. Morfoloogia mõiste ja uurimisvaldkond - grammatika osa, õpetus sõnade ehituse ja muutumise kohta sõna vormilistest koostisosadest e morfeemidest lähtudes. Morfoloogia keskendub sõnavormidele nende moodustamisele ja funktsioonide analüüsimisele. Morfoloogia uurimisvaldkonda kuulub sõnamuutmise ja grammatiliste kategooriatega seonduv. 2. Morfoloogia põhimõisted (sõna, morfeem ja selle liigid, morf, allomorf, morfofoneem, morfoloogiline sünonüümia ja homonüümia, paradigma, markeeritus, grammatiseerumine jt) 1) Morfeem morfoloogia põhiüksus, keele väikseim häälikulise väljendusega tähendusüksus. Enamikul grammatilistel morfeemidel pole eraldi võttes tähendust, nt -d (funktsioonid: mitmuse tunnus maja/d, pöördelõpp sa käi/d, osastava lõpp mer/d). Grammatilised morfeemid saavad tähenduse vormi koosseisus, sõnatüvega liitudes. Tähendus on olemas tüvimorfeemidel (nt käi/si/me, maja/n...
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand ...
https://www.eesti.ee/et/ettevotja/ettevotte-loomine/ettevotlusvormide-vordlus/ Äriühingud Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, filiaal. Äriühing kantakse äriregistrisse. Täisühingu ärinimi peab sisaldama täiendit täisühing, usaldusühingu ärinimi täiendit usaldusühing, osaühingu ärinimi täiendit osaühing, aktsiaseltsi ärinimi täiendit aktsiaselts ja tulundusühistu ärinimi täiendit ühistu. Täiendi asemel võib täisühing ärinimes kasutada lühendit TÜ, usaldusühing lühendit UÜ, osaühing lühendit OÜ ja aktsiaselts lühendit AS. Alljärgnevalt antakse lühidalt ülevaade kõikidest ettevõtlusvormidest. Täpsema ülevaate populaarsemate ettevõtlusvormide - FIE ja OÜ loomisest ja tegevusest leiad õppekonspektis ,,seadusandlus". Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
elemente. 3. Mis on vastavuse sihthulk? Sihthulk on hulk, mille elemente seatakse vastavaks lähtehulgale. 4. Millise hulga osahulgaks vastavus osutub? Vastavus on lähtehulga ja sihthulga ristkorrutise osahulk. 5. Mis on vastavuse määramispiirkond? Määramispiirkonna moodustavad vastavuses osalevad lähtehulga elemendid. 6. Mis on vastavuse muutumispiirkond? Muutumispiirkonna moodustavad vastavuses osalevad sihthulga elemendid. 7. Mis on vastavuse täiend? Vastavuse täiendi moodustavad järjestatud paarid, mis ei kuulu vastavusse. 8. Mis on vastavuse pöördvastavus? Vastavuse pöördvastavus seab sihthulga elementidele vastavaks lähtehulga elemente. 9. Millist tehet saab vastavustega teha? Vastavustega saab teha kompositsioonitehet ehk vastavuste korrutamist. 10. Milline vastavus on kõikjal määratud? Kõikjal määratud vastavuses osalevad kõik lähtehulga elemendid. 11. Milline vastavus on kõikjale määratud
iseseisva sõnaga, mis võib esineda väga paljude lauseliikmete funktsioonis, põhiliselt aluse ja sihitisena. Üldnimed ja pärisnimed Omadussõna – Väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Morfoloogiliselt on tegemist käändsõnaga. Süntaktiliselt on adjektiiv tihedalt seotud nimisõnaga, ühildudes sellega enamasti arvus ja käändes. Adjektiiv on laiendatav kas asesõna või määrsõnaga. Lauseliikmena esineb see täiendi või öeldistäite positsioonis. Adjektiiv seondub käände-, arvu- ja võrdluskategooriaga. Adjektiivid jagunevad morfoloogiliselt käänduvateks ja käändumatuteks (viimased on käändekategooria seisukohalt vaegsed) ning kompareeruvateks ja kompareerumatuteks (komparatsioonikategooria seisukohalt vaegsed e vaegomadussõnad). Vormiliselt saab võrdlusastmeid moodustada kõigist omadussõnadest, v.a vaegomadussõnad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
