Eest raamatukogud ja e-teenused

Udovenko, Riina

"Eest raamatukogud ja e-teenused" (0)

1 Hindamata

TARTU ÜLIKOOL
Sotsiaal ja haridusteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Infokorralduse õppekava
Riina Udovenko
EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED
Referaat
Tartu 2015

Sisukord

2Sissejuhatus 3
3Raamatukoguvõrk 4
3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik 4
3.2Raamatukogud Eestis 4
3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu 4
3.2.2Eesti Hoiuraamatukogu 5
3.2. 3Eesti Pimedate Raamatukogu 5
3.2.3.1Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu 5
3.2.4Eesti Lastekirjanduse Keskus 6
3.2.5Rahvaraamatukogud 6
3.2.6Teadusraamatukogud 6
3.2.7Erialaraamatukogud 7
3.2.8Kooliraamatukogud 7
4E- teavikud ja e-teenused 8
4.1Digiteerimine 8
4.2DIGAR 8
4.3ESTER 8
4.4URRAM 8
4.5ELLU 9
4.6ISE 9
4.7DEA (digiteeritud ajalehed) 9
4.8Eesti trükise Punane Raamat 9
4.9Kodulugu 9
5Kokkuvõte 10
6Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Eestis on 977 raamatukogu (2013. aasta raamatukogude statistika andmetel). Eesti on väike, kuid vaadates raamatukogude arvu riigis, tundub nagu oleks Eesti tohutult suur. Meie riigis on väga palju erinevaid raamatukogusid, seal hulgas ka näiteks Eesti Pimedate Raamatukogu Eestis on väga palju e-teenuseid, seal hulgas on need seotud ka e-raamatukogudega. Ajalehtede, ajakirjade raamatute ja paljude teiste teavikute Digiteerimine ei ole enam meie riigis uus, kuid seda täiendatakse igapäevaselt ja avastatakse uusi võimalusi digiteerimiseks. Samuti on meil väga palju e-teavikuid ja andmebaase, mida antud referaadis käsitletakse.

Raamatukoguvõrk

Eestis on raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhiste alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega süsteem, mille teenuseid saad kasutada iga Eesti elanik (Talihärm, 2013).
Eesti raamatukoguvõrku kuulub 2013. aasta raamatukogude statistika andmetel 977 raamatukogu:

556 rahvaraamatukogu,
50 teadus- ja erialaraamatukogu ja
371 kooliraamatukogu (Talihärm, 2013).

Riik ja raamatukoguvõrgustik

Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgustiku kui terviku arengut koostööd Haridus - ja Teadusministeeriumi ja ka muude ministeeriumitega. Riigi ülesandeks on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kodanikele võrdselt tasuta kättesaadav. Raamatukogudes on lugejatele interneti kasutamine ja teavikute laenutamine tasuta (Talihärm, 2013).

Raamatukogud Eestis

Eesti raamatukoguvõrgu moodustaavad eriala-, teadus-, kooli- ja rahvaraamatukogud ning ka Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata erinevatele ülesannetele ja erinevale valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd. Raamatukoguteenuste üks olulisi eesmärke on teavikud ja informatsioon lugejale tasuta kättesaadavaks teha (Talihärm, 2013).

Eesti Rahvusraamatukogu

Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt ka säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on samal ajal ka kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseerib riigieelarve Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel (Talihärm, 2013).

Eesti Hoiuraamatukogu

Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne on säilitada üleriigilist vähekasutavate trükiste kogud , vahendada vahetuskogu teavikuid raamatukogudele ja teenindada nägemispuudega lugejaid. Vahetuskogusse võetakse raamatukogudelt, teistelt asutustelt ja eraisikutelt neile ebavajalikke trükiseid (Talihärm, 2013).

Eesti Pimedate Raamatukogu

Eesti Pimedate Raamatukogu teenindab nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi, kellel on võimalik endale koju tellida heliraamatuid või kasutada veebiraamatukogu, mis sisaldab 2400 eesti- ja võõrkeelset heliraamatut, ajalehte ning ka ajakirja. Pimedate raamatukogul ja ühingul on olemas ka DAISY (Digital Accessible Information System) raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu asub Eesti Hoiuraamatukogus (Talihärm, 2013).

Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu

1947 - Tallinnas pimedate ja vaegnägijate artelli juurde loodi raamatukogu, kus hakati lisaks tavalistele raamatutele hiljem koguma ja laenutama ka punktkirjas raamatuid ning heliraamatuid.
1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid.
1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid.
1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri " Epüfon ".
1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju.
1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda .
1995 - Tallinnas asunud pimedate ühingu ettevõtte raamatukogu heliraamatud ja punktkirjas raamatud anti üle sihtasutusele.
1996 - Heliajalehtede ja -ajakirjade stuudio hakkas tööle sihtasutuse osana.
1998 - Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus .
2001 - Sihtasutus Eesti Pimedate Liidu Teabe- ja Koolituskeskus nimetati ümber Sihtasutuseks Eesti Pimedate Raamatukogu.
2004 - Eesti Hoiuraamatukogu filiaalina loodi Eesti Pimedate Raamatukogu. Sihtasutus Eesti Pimedate Raamatukogu lõpetas tegevuse.
2010 - Eesti Pimedate Raamatukogu muudeti Eesti Hoiuraamatukogu osakonnaks (Kasepalu, 2012).

Eesti Lastekirjanduse Keskus

Eesti Lastekirjanduse Keskus kogub Eesti ja terve maailma lasteraamatuid, perioodikat, samuti raamatuillustratsioone ja muud erialast materjali ning samuti uurib lastekirjandust (Talihärm, 2013).

Rahvaraamatukogud

Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust juhib Kultuuriministeerium. Raamatukogude koostööd korraldab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu. Igas maakonnas on keskraamatukogu , mis on maakonna teiste raamatukogude komplekteerimis-, koolitus ja nõustamiskeskus (Talihärm, 2013).

Teadusraamatukogud

Teadusraamatukogu ülesandeks on teadusinformatsiooni kogumine, töötlemine, säilitamine ja kõikidele lugejatele kättesaadavaks tegemine. Teadus- ja erialaraamatukogud on Eesti Rahvusraamatukogu, ülikoolide ja teiste kõrgkoolide raamatukogud ning mitmesuguste asutuste erialaraamatukogud. Teadusraamatukogude tegevust juhib Haridus- ja Teadusministeerium. Et arendada teadusraamatukogude koostööd ja teha ühisotsuseid, tegutseb Haridus- ja Teadusministeeriumi juures Teadusraamatukogude Nõukogu (Talihärm, 2013).

Erialaraamatukogud

Erialaraamatukogud tegutsevad enamasti asutuste raamatukogudena, näiteks ülikooliraamatukogu ja meditsiiniraamatukogu (Talihärm, 2013).

Kooliraamatukogud

Kooliraamatukogu on õpiprotsessi toetajana õppeasutuse osa. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab igas koolis olema raamatukogu. Kui koolis puudub raamatukogu, tagab kool õpilastele raamatukoguliku teenindamise kohalik rahvaraamatukogu (Talihärm, 2013).
§ 3. Koole teenindavate raamatukogude liigid
Igas koolis on raamatukogu. Kooli teenindavaid raamatukogusid on kahte liiki: kooliraamatukogud-õpikeskused, õpperaamatukogud (Ligi, 2012).

E-teavikud ja e-teenused

Raamatute kättesaadavuse parandamiseks on Eestis võetud kasutusele e-lahendused (Talihärm, 2013).
Põhjusi on mitmeid, miks võtta kasutusele e-teenused, kaasa arvatud e-raamatukogud ja digitaalarhiivid.
Ene Loddes1 on näiteks öelnud järgmist: „/…/Põhjused on eeskätt majanduslikud - info on muutunud kaubaks ja kasumi saamise allikaks ning info omandiõigus on koondunud väikese arvu firmade kätte. Euroopa Liidu nn infoühiskonna direktiiv (Directive 2001/29/EC) tunnistab intellektuaalomandi omandi lahutamatuks osaks ja peab tagama sisutööstuse (andmebaasi tootjate) investeeringutele rahuldava kasumi ennekõike info tarbimise maksustamise teel./…/“

Digiteerimine

Digiteerimine on kõige suurema mahuga töövoog . Digiteerimise alal on Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogudele kompetentsikeskuseks. Tuleb mainida ajakohaseid skannereid, mille abiga me seda tööd teeme. Üha kasvava osakaaluga on tellimustööde täitmine. Aastas registreeritakse umbes 120 mahult väga mitmesugust tellimust – post- või maakaarist kuni kõiki aastakäike sisaldavate perioodiliste väljaanneteni (Tõnisson, 2013).

DIGAR

DIGAR on Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv ehk e-raamatukogu keskkond, kust leiab raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote , fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ning isegi muusikafaile. DIGARis on ligi 20 000 nimetust ehk umbes 113 000 väljaannet, millest umbes 85 000 väljaande puhul kehtib õigus neile internetist ligi pääseda (Talihärm, 2013).

ESTER

ESTER on Eesti raamatukogude elektronkataloogi ühiskataloog, milles on kaks andmebaasi, http://tallinn.ester.ee/ ja http://tartu.ester.ee/ , mis aastal 2014 ühinesid (Talihärm, 2013).

URRAM

URRAM on Kultuuriministeeriumi, Vaata Maailma SA ja Urania Com OÜ koostööd loodud veebipõhine süsteem, mille abil on võimalik kasutada paljude Eesti raamatukogude teenuseid interneti teel. URRAM annab ülevaate, milliseid teavikuid leidub kooli-, muuseumi- ja erialaraamatukogudes (Talihärm, 2013).

ELLU

ELLU on Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu, mille kaudu on kättesaadav eesti autorite looming ning eesti- ja venekeelne kirjandus (Talihärm, 2013).

ISE

Index Scriptorum Estoniae ehk ISE on avalik ja internetis tasuta kättesaadav Eesti artiklite andmebaas , kust leiab Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade, artiklikogumike ja jätkväljaannete artiklid. Andmebaasi täiendatakse igapäevaselt ning seda koostavad 12 Eesti raamatukogu. Haldus- ja arendusküsimustega tegeleb ELNET Konsortsiumi andmebass ISE töörühm (Talihärm, 2013).

DEA (digiteeritud ajalehed)

DEA ehk Digiteeritud Eesti ajalehed on avalik ning internetis kättesaadav vanade eestikeelsete ajalehtede andmebaas. DEAst leiab valiku eestikeelseid ajalehti aastatest 1821-1944 ja suure valiku väliseesti ajalehti alates 1944. aastast (Talihärm, 2013).

Eesti trükise Punane Raamat

„Eesti trükise punane raamat“ on loetelu eesti kultuurimälu jaoks olulistest rahvustrükistest. Nominendid valitakse nimestikku nende kultuuriväärtust, leidumust, säilivusriske ja seisundit arvestades (Talihärm, 2013).

Kodulugu

Kodulooportaal on Eesti rahvaraamatukogude ühine koduloolise informatsiooni talletamise süsteem. See võimaldab otsida eri paikkondi puudutavaid artikleid ja teavikuid ning tutvuda pikemate tekstide ja entsüklopeedilise materjaliga (Talihärm, 2013).

Kokkuvõte

Eesti on e-riik. Eelkõige tõendavad seda kõik andmebaasid, mida on elektroonilisel teel kättesaadavad. Meie väikse riigi kohta on meil väga palju andmebaase ning e-teavikuid. Me peale olema uhked , et oleme nii arenenud riik ja nii kokkuhoidvad. Raamatukogud on meie kultuurielu peamisteks osadeks. E-teenuseid saab veel edasigi arendada meie riigis, mida ka tehakse usinalt ning tihedalt.

Kasutatud kirjandus

Kasepalu, P. (2012). Ajalugu. Kasutatud 03.11.2015
http://www.epr.ee/sisu/index.php?id=14

Ligi, J. (2012). Kooliraamatukogude töökorralduse alused. Kasutatud 03.11.2015
https://www.riigiteataja.ee/akt/129032011003

Loddes, E. (2007). Infoühiskond ja raamatukogud. Kasutatud: 03.11.2015
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11273

Talihärm, Ü. (2013). Raamatukogud. Kasutatud: 03.11.2015
http://www.kul.ee/et/eesmargid-tegevused/raamatukogud

Tõnisson, S. (2013). Digiteerimisosakonnas ei saa töö kunagi otsa. Raamatukogu. 2013/1. 32.
1 Eesti Rahvusraamatukogu teenindusdirektor

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Riina Udovenko Õppematerjali autor

Referaat raamatukogunduses.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Raamatukogundus

 Edendada informatsiooni kasutamisoskust ja arvuti kasutamisoskust;  Osaleda igale vanusegrupile korraldatud kirjandusüritustes ja -programmides ning vajadusel neid algatada ja toetada. 7. Mis organisatsioon on IFLA ? IFLA Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -asutuste Liit. Arendab rahvusvahelist raamatukogunduse alast koostööd. IFLA tegevus on jaotatud sektsioonidesse raamatukogutüüpide ja tegevusalade järgi. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: Eesti Rahvusraamatukogu- Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eeesti Kirjandusmuuseum)- Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Gümnaasiumi raamatukogu- Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3)

Raamatukogundus

doc

Raamatukogunduse alused - eksami kordamisküsimused

 Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine  Teatmebibliograafilise töö korraldamine 7. Mis organisatsioon on IFLA ?  IFLA – Rahvuvaheline Raamatukoguühingute ja -Institutsioonide Liit  IFLA on maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguassotsiatsioone ühendav institutsioon ja tema tegevuse peaeesmärk on esindada oma liikmete huve. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud:  Eesti Rahvusraamatukogu - Rahvusraamatukogu  Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu  KM Arhiivraamatukogu (Eesti Kirjandusmuuseum) - Erialaraamatukogu  Vallaraamatukogu - Rahvaraamatukogu  Haiglaraamatukogu - Rahvaraamatkogu  Gümnaasiumi raamatukogu - Kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1.ptk, paragr.3)

Kirjandus

docx

Raamatukogundus KT kordamisküsimused

8. Toetada kohaliku seltsielu traditsioone; 9. Tagada kõigile kodanikele juurdepääs kohalikku elu käsitlevale informatsioonile; 10. Pakkuda vajalikke infoteenuseid kohalikele ettevõtetele, ühingutele ja huvigruppidele; 7. Mis organisatsioon on IFLA? IFLA on rahvusvaheline raamatukoguühingute ja- institutsioonide liit. Maailma suurim raamatukogusid ja raamatukoguühinguid ühendav institutsioon. 8. Millisesse tüüpi kuuluvad need raamatukogud: o Eesti Rahvusraamatukogu - rahvusraamatukogu o Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - kõrgkooliraamatukogu o KM Arhiivraamatukogu - erialaraamatukogu o Vallaraamatukogu - rahvaraamatukogu o Haiglaraamatukogu - erialaraamatukogu o Gümnaasiumi raamatukogu – kooliraamatukogu 9. Millest juhindub rahvaraamatukogu oma tegevuses? (Rahvark seadus, 1. ptk, paragr. 3) Rahvaraamatukogu juhindub oma tegevuses käesolevast seadusest, teistest

Raamatukogundus

doc

Raamatukogunduse lõpueksam

raamatukogu. - piirkonna raamatukogu (regional library) suurem kindlat piirkonda teenindav raamatukogu, mis ei ole rahva, kooli ega ülikooliraamatukogu ja mis ei kuulu rahvusraamatukogu võrku - muu raamatukogu ei kuulu eelnimetatud erialaraamatukogude hulka, nt vabatahtliku organisatsiooni, muuseumi raamatukogu. Lastekirjanduse keskus, EKM Arhiivraamatukogu, Hoiuraamatukogu, "Vanemuise" teatri, muuseumide raamatukogud (Meremuuseum, Rotermanni soolaladu), linnade muuseumide raamatukogud, saatkondade raamatukogud. Raamatukogunduse ajalugu Eesti raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajaloo üldareng. Esimesed raamatukogud Mõõgavendade Ordul, toomkoolid, Niguliste kirik. Kloostriraamatukogud Rakvere klooster > Olevistelr. Pirita kloostris. Eestis esimene raamatukogu Oleviste kiriku juures 1552. 1684 Forseliuse seminar 1630 Tartus, 1631 Tallinnas gümnaasium

Raamatukogundus ja infokeskkonnad

odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

................................................61 SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE 1. Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu

Infoteadus

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

159

doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

ja Informaatika Amet, Patras, Kreeka); Oleg Missikoff (Luissi Ülikool, Itaalia); Maurizio Vittoria (Veneetsia Püha Markuse Raamatukogu, Itaalia); Andrea Vituzzi (Luissi Ülikool, Itaalia). Inglise keele toimetajad: Tanya Pacsoo, Ciaran Clissmann Võrguversioon Maria Teresa Natale, Andrea Tempera © 2003 Minerva Project http://www.minervaeurope.org/publications/qualitycriteria1_2draft.htm Tänusõnad Eriti tänatakse järgmisi isikuid nende abistava panuse eest: Jean-Claude Blommaert (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Petra Boekstal (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia); Josè Borbinha (Portugali Rahvusraamatukogu); Stéphane Colignon (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Jean-Pierre Dalbéra (Kultuuri- ja Kommunikatsiooniministeerium, Prantsusmaa); Giovanna Damiani (Firenze Riiklikud Muuseumid, Itaalia); Patrice Dartevelle (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia); Ana Maria Duran (Culturenet, Rootsi); Antonio De Vanna (Uuendus- ja

Kultuurilugu

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida

Sotsiaalteadused

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk