Mis on õnn? Igaüks tõlgendab õnne omamoodi. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad kiirloteriipiletiga miljon krooni. Mõned on õnnelikud, kui nad saavad kokku oma sõpradega ning veedavad aega koos perega, teised tunnevad end õnnelikult, kui saavad iga päev ,,suu magusaks" teha, kindlasti on keegi ka õnnelik selle üle, kui hommikul avastab, et pani kella valeks ajaks tirisema ja seetõttu saab kauem magada. See tähendab, et igaüks näeb õnne erinevalt ning igale inimesele ei ole õnn sama tähendusega. Tihitipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ning siis me mõtleme, et mida ma küll teinud olen, et õnn on mind maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab su uksele vaid kolm korda elus. Esimesel korral pole sind kodus, teisel korral on sul kõrvaklapid peas ja kolmandal korra pole see üldse sinu uks. Kuid nõnda ei tohks mõelda, sest maailmas läheb alati kellelgi ...
Kes vastutab Doriani elu nurjamineku eest? Iga inimene vastutab ise oma elu eest, nii nurjaminekute kui ka õnne, ning oleks vale otsida süüdlast, kes sinu elu rikkus, vaid tuleks vaadata omaenese sisse, sest tavaliset letiakse süüdlane sealt. Mõningatel juhtudel, aga ongi inimene saanud halba mõju ja seetõttu muutunud ebaviisakaks, mitte tolerantseks, teisi ära kasutavaks ning halvemal juhul teisi inimesi vihkavaks isiksuseks. Doriani elulugu oli õnnetu. Ta oli noor ja ullike, kui tema eluteele juhtus sattuma Lord Henry Watton, kes hakkas vaikselt tema elu rikkuma enda soovituste ja õpetusetega. Harry andis talle saladusliku raamatu, mis oli Dorianile nagu püharaamat ja rääkis talle, et noorus on elus kõige tähtsam. Halvast mõjust täidetuna soovis ta oma maali ees, enda hinge nimel, jääda igavesti nooreks ja ilusaks, mis müstilisel toimel juhtuski. Oma maali kurjusepoolt nähes soovis Dorian hakata kõike paremaks tegema...
Miks Hamlet valib hukkumise? Kas suri prints puhtalt oma hulluse tõttu või oli tema surmal palju sügavam tähendus? Arvan, et Hamleti surmas olid süüdi nii tema ise, tema hullus kui ka tema ümber toimuvad sündmused. Hamlet langeb pärast oma isa surma masendusse. Talle on vastuvõetamatu, et ainult paari kuu möödumise järel abiellub kuninganna juba vana Hamleti venna Claudiusega. Pärast isa vaimuga kohtumist ja teada saamist isa mõrvast kuningas Claudiuse käe läbi süveneb Hamleti masendus veelgi. Ta katkestab suhted oma lähedaste inimeste, endise iseenda, kogu endise maailmaga. Isa surm vapustas teda ja pani kahtlema kõiges. Ema kiire abiellumine sundis pettuma inimeses, eriti naises. Hamlet haub kättemaksu oma isa mõrvarile. Ta lavastab näidendis steeni, kus etendatakse kuninga mürgitamist, et saada oma kahtlustustele tõestust. Näinud kuninga reaktsiooni, on tema süüs kindel. Hamletit usub vaid ta parim sõb...
Rääkides riigi tunnustest, on loetelus kindlal kohal emakeel. Too on hindamatu vara, mille eest on uhke seista ning millesse tuleb austusega suhtuda. See on kahtlemata üheks eredamaks täheks nimekirjas, sest paljudel puudub õnn omada keelt, mille kõnelemisprotsent on kõrge vaid kodukohas. Emakeelt kõnelevate riikide arv on vähenemas, suurenenud on matkimine ja võõrkultuuri pärandite ülevõtmine. Sellest tulenevalt püstitab ühiskond meis küsimuse kas homne eesti keel on sama, mis oli ta eile ning mis on ta täna ? Maailmas on palju rahvaid ja hõime, kelle kultuur on hääbumas või on juba hääbunud keele väljasuremise tõttu. Miks on see nii juhtnud? Osalt lasub süü sellel, et hõimkondadel puudub oma riik maa kus kehtiksid neile omased seadused, kus võimustruktuur ja valitsemine toimuks emakeeles. Meie läänemeresoome keelkonda kuuluvate sugulasrahvaste arv on
Eesti ühiskonna probleemid ja lahendused Eestis võib üha enam märgata, et siinne rahvas ei ole praeguse riigi korraga rahul. Probleeme esineb igal tasandil ning neid võib loetlema jäädagi, millest räägitakse, kuid lahendust ei leita. Iga uus probleem tekitab järgmise. Arvan, et kaks põhilist probleemi, mis on aluseks teiste tekkimisele, on siinse rahva laiskus ja hoolimatus kõige suhtes, mis meid ümbritseb. Inimesed suhtuvad hoolimatult enda töösse, huvialadesse, rahasse ning ka ühiskonda. Hoolimatus toob endaga kaasa palju ebameeldivusi inimsuhtetes ning kammitseb meid ja meie püüdlusi eesmärkide poole. Laiskus takistab arenemast ning piirab meie võimeid. Hoolimatuse ja laiskusega saab iga inimene ise tegeleda ning püüda ennast muuta, inimest ei saa muuta keegi teine peale tema enda. Paratamatu probleem on Eestile ka geograafiline asukoht, mis otseselt mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on v...
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis võib midagi lõhkuda, vaid kui väärtust, mis võib rikastada. Eestis on mõned sõlmküsimused seotud meie naaberrahva, venelastega.Meie riik oli Venemaa poolt okupeeritud mitmekümneid aastaid ja sellest tulevalt on paljudel eestlastel mingi seletamatu viha venelaste vastu.Üheks suureks probleemiks on keelebarjäärid. On tohtult idanaabreid, kes on elanud siin pool oma eluajast, kuid ei oska või ei taha rääkida eesti...
Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Õppis saksa tütarlastekoolis. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Marie on luuletaja, keda on nimetatud eesti luule hingeks. Ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Under õppis 1891- 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901- 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elam...
Kuidas kaitsta Eesti kultuuri? Ma nõustun Paul Joseph Geobbels'iga kes on öelnud: Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Eesti kultuuriga on asjad halvad - tänapäeva inimesed ei tea kuidas seda kaitsta. Selleks, et kõik ei hakkaks mõtlema nagu Geobbels on vaja analüüsida kõigepealt probleeme, mis on seotud meie kultuuriga ning siis otsida võimalike lahendusi. Millised on peamised probleemid Eesti kultuuris ning kuidas neid lahendada? Kõige suuremaks probleemiks kultuuri säilitamisel on turvalisus. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad.Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine. Turvalisuse küsimus säilib sajandeid ja sellega tuleb endiselt pidevalt tegeleda. Kõik positiivne on kaob sageli olematusse, sest negatiivset tundub olema rohkem. Selleks, et meie kultuur püsima jääks tuleks vaadata minevikku ning õppi...
Demokraatlike riigi kodanikel on õigus avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus on üks neist põhivabadustest, mida kõik inimesed igapäev kasutavad. Kas sellel peaks ka internetis olema piire? Inimõiguste ülddeklaratsiooniski on mainitud inimeste õigustest, vabadus levitada ideid, avaldada oma arvamusi. Kuid siiski igal asjal on omad piirid, milles seadusesilmgi räägib, et seda õigust võib ka piirata, kui on kuritarvitatud näiteks inimeste nime. Selleks tuleb appi seadus, et kaitsta inimesi kurjategijate eest. Võttes näiteks, kus maailamas toimub iga päev idenditeedi vargusi. Inimesed esindavad ennast vale nime all, mis on internetiportaalides väga levinud. Samuti esineb avaldatud artikklite all tüüpilisi laimajaid, vihaõhutavaid kommentaatoreid, kuid enamus neist eelistab miskipärast jääda anonüümseks. Mistõttu on raske tuvastada kommentaari kirjutajat. Teada tuntud, õnnetud lood, kus kannatada saab süütu...
Spordis ei ole lihtsaid võite Juba aegade jooksul tegelevad inimesed spordiga. Treeningu eesmärgid on kõigil erinevad, osa harrastavad seda , et saavutada head enesetunnet, teised aga selleks, et saada häid tulemusi. Sportlase elu pole lihtne, nende karjäär algab juba varases nooruses, enamikul sprodialadel peavad nad enne elukutselise karjääri algust vähemalt 10-aastat treeningutel käima. Eestis on selliseid alasid kus sportimine võib olla elukutse, näiteks jalgpall, võrkpall, tennis jne. Proffesionaalsel tasemel sportlased teavad, et nende tööaeg ei ole pikk ning on majanduslikult ebastabiilne ehk siis kõik oleneb nende saavutustest ja tegevusest, pärast nad võivad nad töötada treeneri või kohtunikuna. Spordis on väga tugev konkurents ning tihe rebimine esikoha eest, tagasilöögid on paljusi sportlasi jätnud tagaplaanile, nad kaotavad eneseusu kuna kõik pole nii tugeva võitlushingega atleedid, et suudaksid ...
Internet, kas suhtuseks või pettuseks? Internet on suur ja lai. Tänapäeval ei saa inimesed ilma internetita hakkama, kuna kõik suhtlus käib läbi interneti. Paljud inimesed kasutavad interneti näiteks ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, et hoida ennast uudistega kursis. Internet on koht kus on leidub nii head kui ka halba. Interneti peamisi eesmärke on levitada paremini reklaami, kuna inimesed veedavad oma aega veebi keskkonnas. Inimestega suhtlemine on palju lihtsam ja inimene saab vabalt suhelda oma sõbraga, kes elab teises riigis. Preaguse aja kõige populaarsemad suhtluskanalid on Facebook ja Skype. Telefoniga suhtlemine on ka palju vähemaks jäänud kui on tekkinud suhtluskanalid, kus on sul oma kindlad sõbrad ja sa saad nendega tasuta ja helistamata ühendust võtta. Eestis käib läbi interneti praktiliselt kõik, mis on võimalik. On E-Parkimine, E- Raamatukogu, E-Pank jne. See kõik teeb inimese elu lihtsamaks, kuna paljudes per...
Reisikirjand Inimestele meeldib sellepärast reisida, et laieneb nende silmaring, tutvuvad teiste maade kultuuridega ja kindlasti reisides puhatakse. Ma olen käinud Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Ungari reisist on mul kõige värskemad mälestused, kuna käisin seal eelmisel suvel. Kui ma Ungarisse läksin, siis külastasime mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoop...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Tulevik on aeg, mida mitte keegi meist ette ei tea. Me suudame vaid muuta seda, kas paremaks või halvemaks. Mõnikord ei ole võimalus isegi meil endil otsustada. Ma olen täiesti kindel, et mitte ükski inimene ei saa saja protsendiliselt otsustada enda tuleviku üle. Esimese asjana mis näitab seda, et ainult mina ise ei otsusta enda tuleviku üle on see, et väga palju noori satuvad halvale teele. Ükski inimene ei taha ju oma elu elada kuskil linna nurgas teades, et tal puudub soe koht kuhu õhtul minna ning tal pole võimalus helistada emale ja rääkida oma muredest. Kuid mis selle kõik siis põhjustab? Ma arvan, et selle põhjus ei saa olla miski muu kui see, et inimene on ise liiga naiivne ja laseb oma otsused langetada teistel. Kindlasti tuleb ette ka olukordi kus inimesel on tehtud suured ja ilusad plaanid tulevikku. Mõtleme küll, et miski ei saa ju takistada kui inimesel on kindlad pla...
või kõnejaskonna kiireks kahanemiseks ei ole. Tuleb lihtsalt arvestada, et eesti keele- ja kultuurikeskkond on üsna väike, mistõttu on see kergesti haavatav mitmesuguste tugevate välismõjude poolt – sõjategevus, loodus- või majanduskatastroofid. Selle kaugem tagajärg on põlvkondliku ülekande katkemine. Tänapäeva dünaamilises maailmas ei saa selliseid äärmuslikke arenguid välistada ja seetõttu ei saa täie kindlusega väita, et eesti keel on täiesti väljaspool ohtu. Parim kaitse on võimalikult suur kõnelejaskond, kuid seda ei saa tekitada paarikümne aastaga. Eesti keel ning keele- ja kultuurikeskkond vajavad arendamist, et eesti keel pääseks ligi tipptasemel haridusele, töökohtadele ja rikkale kultuurielule. Arendamise valdkonnad Keele arendamise valdkonnad: 1. Keeletehnoloogia – kõige lihtsamal tasemel tähendab see eestikeelse arvuti- ja
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie...
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
Essee Kas seadusega peaks kaitsma rumalust? Öeldakse, et tuleb kaitsta endast nõrgemaid. Kas võime öelda, et meist rumalamad, on meist ka nõrgemad? Kas peaksime kaitsma rumalust? Kust maalt läheb piir ja saame pidada inimese teadmatust rumaluseks? Inimeste teadmatus toob kaasa tihti õnnetuid tagajärgi. Süüdistatakse teisi selles, et neid ei ole piisavalt informeeritud. Lihtne näide elust enesest, mida oleme tihti kõik kuulnud, on isikule ebameeldivate tagajärgede tekkimine lepingutingimustest, millega isik väidetavalt kursis ei olnud. Isiku poolt tulevad süüdistused teisele lepingu osapoolele, et teda on nö tüssatud. Siin tekib küsimus, kas tõepoolest saab öelda, et isikut, kes pole kõikide lepingutingimustega kursis, on petetud või seisneb probleem siiski selles, et isik ei ole tähelepanelikult kõiki tingimusi läbi lugenud. Usun, et iga üks, kes on elus m...
Viktor Kingissepp Täisnimi: Viktor -Eduard Kingissepp . Sünniaeg: 24. (12.) märts 1888. aastal Sünnikoht: Viktor sündis Saaremaal Kuressaare linna lähedal Marienthalis. Seal oli elu raske. Tekkis palju konflikte ja arusaamatusi. Kui Viktor oli vaid paari kuune, kolisid nad isaga linna elama. Eluasemeks oli vilets hurtsik. Viletsast hütist koliti väiksesse majja Pargi tn. 5, mille isa ostis. Vanemad: Isa Eduard ja ema Eliise. Eduard töötas koos vendadega vanaisa Aldo juures sepikojas. Ta oli väga osav töömees. Isa töötas veel Wildenbergi nahavabrikus masinistina. Ta käis pidevalt Riias elektrimasinate montaaiga tutvumas ja seadis ka Kuressaares ise ühe sellise masina üles. Oskas ka elektrimasinaid hästi parandada. Ema oli taluperenaine Õed, vennad: Peres oli 4 last. Kaks last surid varakult. Üks nelja- ja teine ühe aastaselt. Viktoril oli ka õde Meta Alabajeva ( Kingissepp ). Haridustee: Al...
Reostus Eestis Eestis tekib kokku u 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. See teeb 425 kg olmejäätmeid ühe elaniku kohta aastas. Nende näitajatega oleme Euroopa Liidus 2-3.kohal. Maailmas toodetakse aastas 170 miljonit tonni plastikuid. Iga minut võetakse kasutusele miljon uut kilekotti. Reostust saab defineerida mitut moodi. Reostus võib olla väikese hulga prahi maha loopimine parkidesse, tänavatele ja siseruumidesse. Samuti on reostus ka see kui viiakse metsa tonnide viisi prügi, autokumme, vana mööblit ja muud sellist. Ning samuti nii õhk kui ka vesi võib olla reostatud. Kui prügi maha visata, siis loomulikult ei lagune ta kohe ära. Erinevad jäätmed lagunduvad looduses väga erineva ajaga, see oleneb mis materjalist on asi tehtud. Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 2...
Capital punishment. Some people say that capital punishment should not be abolished. In some points I agree with it but in another points I disagree. When somebody kill someone, then it is impossible describe the pain that family members and friends have to feel. So it seems fair to punish murderer in that awful way, but then murderers family members get hurt and it would be vicious circle. Also the death penalty takes away opportunity to regret those horrible mistakes. Some people can change and would live life properly. But then, some people can't change themselves and they could do same mistakes over and over again. Then it seems right again to punish them with the death penalty. Of course from economical side capital punishment is better than maintaining serious criminals at public expence. Because it is quite expensive to feed and cover those lifetime prisnoners. But the main reason why I agree that capital punishment should be ab...
Ajaga muutuv peremudel Aastate jooksul on maailmas palju muutunud, millega kaasnevad ka muutused pereloomelises käitumises. 20. sajandi keskel oli tavaline abielluda noores eas ja saada kohe lapsi, kuid tänapäeval ei peeta oluliseks abielluda, vaid valitakse hoopis vabaabielu, lapse saamine lükatakse edasi ja üha rohkem on üksikvanemaid. Suurenenud on perevormide mitmekesisus ja aktsepteeritavamaks on muutunud samasoolised suhted. 20. sajandiga on perekonnasuhted muutunud tunduvalt. Anatoli Nekrassovi ja Natalja Geizani raamatus ,,Perekonna loomine" on öeldud, et 21. sajandil vaadeldakse armastust ning suhteid paaris ja perekonnaruumis kui uue aja inimese teadliku loomingu ruumi. Ajaga on inimestel tekkinud rohkem võimalusi ja inimestel on kindlad sihid, mida elult soovitakse, maailmavaated on muutunud, mille tõttu abiellumine ei ole enam nii populaarne. Euroopa Liidus on 1980. aastast alates abielut...
Kes on selles süüdi, kuidas tänapäeva noored käituvad ? Noorte käitumine muutub iga aastaga üha hullemaks. Viimasel ajal kirjutatakse tihedamini ajalehtedes juttu noortest, kes tapsid kellegi või varastasid midagi. Kes selles süüdi on, et noored sedasi käituvad? Kas vanemad , kes ei toeta oma last piisavalt või äkki sõbrad, kes selle eest ahvatlusi pakuvad? Neid põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kõik algab siiski kasvatusest. Kõik saab alguse perekonnast, kuidas laps üles kasvatatakse ning tema eest hoolitsetakse. Edaspidises elus mängib väga tähtsat rolli see, kui palju vanemad oma pisipõnnile tähelepanu pööravad. Mina arvan, et kõik lapsevanemad tahavad , et nende laps oleks edukas ja saaks oma elus väga hästi hakkama. Peres, kus on laps väga tähtsal kohal ja lapsevanemad tunnevad kogu aeg huvi tema vastu, ei saa lapsest sirguda kurjategija. Vanemad peavad teadma, kuidas lapsel koolis läheb, kus ta väljas käib ni...
Kõige tähtsam noore inimese edasises eluetapis on tema tuleviku kujundamine..Kui küsida praegustelt põhikooliõpilastelt, mida nad tulevikus tegema hakkavad, ei oska enamus vastata. Kindlasti vastaksid palju, et läheks sellisesse kohta tööle, kus peab tööd tegema vähe aga palka saaks palju. Järjest rohkem on noori, kes pole harjunud füüsiliselt tööd tegema. Nad on harjunud, et nende eest tehakse kõik ära. Kes ei jõuagi otsusele, millist ametit õppida, see läheb peale põhikooli edasi keskkooli. Küll hiljem jõuab ka ametit õppida. Kellel aga kindel soov ja teadmine, mida ta elus tegema tahab hakata, valib kutsekooli, kust saab koos keskharidusega ka eriala. Kui lõpetatakse nii keskkool kui ka kutsekool edukalt, on võimalus jätkata ka ülikoolis.Siis on töökohavalikud veel paremad. Aga valikud on eriti rasked, sest tänapäeval on niipalju erinevaid erialasid mida õppida. Mõnda eriala on eriti raske õppida, sest õppimisel on palju erinevaid ta...
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahva...
Sigrit Luik KK12-KE 1. V 2. A 3.S 4. T 5. L 6. A 7. K 8. U 9. K 10. K 11. E 12. L 13. T 14. S 15. Ö K16 . L 17. I 18. A 19. A 20. K 21. I 22. A 23. K 24. O 25. H 26. R 27. V 28. A 29. N 30. A 31. T 32. A 33. L 34. L 35. I 36. N 37. N 38. W 39. I T 40. N 41. 42. E R ...
Vaikus Vaikus. Vaikus on esimene samm ilusama elu suunas. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kedagi kritiseerida. Vaikus sel hetkel, kui sooviksime kellelegi midagi halvasti öelda, Ja vaiksul sel hetkel, elu tundub jällekord nii mõtetu. Vaikus, sest inimesed mõistavad oma kõrges vanuses tagasi vaadatuna, kuidas vaikus õigetel hetkedel lubas meil paremaid valikuid teha ning ilusamaid mälestusi kujundada. On harjumuspäraseks saamas, et võitleme vaikuse eest väljaspool meid endid. Samas tõdeme, et niisuguseks nagu oleme, muudame ka ümbritseva elu. Hoolega vaadates näeme oma rahutult kiirustavat mina oma ajastu peeglis. Vahel tundub, et vaikiva hingelaadiga inimene ei sobi meie tõtlikku maailma. Ent samas vajame enda kõrvale neid, kes suudavad mööduva üle järele mõelda, oma mõtteid ja tundeid korrastada , iseenesega kohtuda ja tõe poole püüelda. Vaikimisvõimetuks muutumine on kaotus, nagu kaotus...
Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlak...
Minu Eesti Eesti on minu armas väike kodumaa, kus ma olen sündinud ja kasvanud. Olen põline eestlane ja selle üle uhke. Eestlastel ja Eesti riigil on küll palju puudujääke, kuid teist nii ilusat maad ei ole. Meil on palju ilusat metsa, reostamata loodus, puhas õhk ja neli aastaaega. Eesti riik on väga noor. Viimasest iseseisvumisest on möödas vaid 22 aastat. Mina sündisin vabasse Eestisse, kuid minu vanemad ja vanavanemad on mulle palju rääkinud ajast, mil võimul oli veel Nõukogude Venemaa. Minu ema oli pioneer ja vanaema töötas kolhoosis. Vanaisa tegi koostööd Vene miilitsaga ja isa oli Vene sõjaväes. Nemad said osa sellest ajast, millest meie räägime praegu kui Eesti ajaloost. Võib öelda, et minu juured on kinnitunud eesti mulda, sest minu esivanemad on just siin elanud ja tänu neile oskan ma väärtustada elu vabas Eestis. Minu kodumaa on väga ilus. Sügisel on teeääred täis värvilisi lehti, t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
