Eest keele struktuuri põhimõisted (3)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keel

5 VÄGA HEA

Struktuuriõpetuse mõisted

Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks.
Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid.
Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust.
Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad.
Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat.
Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud.
Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi.
Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi.
Foneem on hääliku kujund.
Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus.
Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend.
Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik.
Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut.
Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus.
Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides.
Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides.
Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi .
Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte.
Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk.
Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe.
Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju.
Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid , abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?.
Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?.
Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve.
Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega.
Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?.
Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit , määra, suhtumist jm.
Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud.
Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel.
Hüüdsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad tundeid või mis püüavad tähelepanu äratada.
Vormiõpetus käsitleb sõnavormide moodustamise seaduspärasusi.
Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus.
Aglutinatsioon on sõnavormide moodustusviis, mille puhul tüvele lisatakse liiteid.
Tüvevaheldus on sõnavormide moodustusviis, mille puhul muudetakse tervet sõnatüve.
Analüütiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb kahest sõnast.
Sünteetiline väljendusviis on siis, kui sõnavorm koosneb ühest sõnast.
Isoleerivad keeled on need, mis kasutavad ainult analüütilist väljendusviisi.
Aglutinatiivsed keeled on need, milles antakse grammatilisi tähendusi edasi muutetunnuste liitmisega sõnatüvele.
Flektiivsed keeled on need, milles väljendatakse grammatilisi tähendusi sõnatüvede sisestruktuuri muutmise teel.
Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul sõnatüve üks variant on tugevas, teine nõrgas astmes .
Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille tugevas astmes esineb sulghäälik või s, nõrgas astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga.
Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme.
Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant - ja vokaalkuju.
A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi.
B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi.
Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused.
Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes.
Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes.
Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril asuv geminaatsulghäälik või -s vaheldub üksiksulghääliku või -s- ga.
Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes (A- ja B- tüves).
Tüvevokaal on vokaal, millega lõpeb sõna A-tüvi.
Vokaalivaheldus on sõna tüvevokaali ebareeglipärane vaheldumine mingi teise vokaaliga
Muuttüübid on sõnade hulgad, mille vormide moodustamiseks kasutatakse samu muutetunnuseid.
Pööramismallid on pöördsõnade muuttüübid.
Käänamismallid on käändsõnade muuttüübid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 108 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triffel Õppematerjali autor

põhimõisted, mis töödes kysitakse

lühike täpne definitsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

10. kl eesti keele eksamiks kordamine

MÕISTED 1. Struktuur - erinevad keeleüksused, süsteemi osade vaheline seos (häälikud, käändelõpud; sõnu omavahel kombineerides saame lause) 2. Süsteem häälikusüsteemi ülesanne on määratleda, milliseid häälikuid antud keel kasutab. Need võivad eri keeltes olla erinevad. 3. Keele struktuuri tasandid: semantika tähendusõpetus süntaks lausemoodustus morfoloogia vormimoodustus (õiged tunnused ja lõpud) leksikoloogia sõnavara foneetika häälikusüsteem 4. Keele funktsioonid: info edastamine emotsioonide edastamine suhtlemine mõtlemisvahend kuuluvuse väljendaja 5. Esimese eesti keele grammatika kirjutas Heinrich Stahl (1637). 6

Eesti keel

doc

Eesti keele reeglid

Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti. Vokaalitrapets skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist lähutdes. Palatalisatsioon peenendus, l,n,s,t hääliku puhul, eriti kui neile järgneb i täht. Võõrtäht Võõrsõnades esinev täht. Foneem Hääliku kõigi häädusvariantide üldistus.

Eesti keel

odt

Eesti keele konspekt

Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, ar

Eesti keel

117

ppt

Morfoloogia ja vormiõpetus

Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted

Keeleteadus alused

doc

Eesti keele reeglid

1.Keele tekkimine, keelkonnad, keelefunktsioonid Keele tekke kohta on esitatud palju hüpoteese kuid üksi neist ei ole võitnud üldist tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samat

Eesti keel

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel

docx

10.klassi eesti keele grammatika

Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga. Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva Viisi ja seisundimäärsõnad: halvasti, vapralt, salaja, kinni, lahti, lokkis, purjus, alasti Kvantiteedimäärsõnad: kahekaupa, palju, vähe, üsna, väga, veel, märksa Rõhumäärsõnad: võib-olla, arvatavasti, kahjuks, ju, samuti, eelkõige, hoopis, no Kaassõnad: Mõõdukaassõnad: kuni, ligi, üle Ajakaassõnad: enne, pärast, eel

Eesti keel

doc

10. klassi eesti keele kordamine

Eksamiküsimused 10. klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3

Eesti keel

Rohkem sarnaseid