Kaitsevõtted elektriöögi eest (0)

Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks.
Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad:
• isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine , niiskumine jne,
• kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu,
• isolatsiooni kohalik halvenemine,
• maaühendus liinides.
Otsepuude . See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude ( puutepinge ). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi ( keret , kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms
Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse.
Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud.
Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni isolatsioonitakistus peab olema vähemalt 0,5 M%, et läbiv lekkevool jääks joonisel 1.3 toodud graafiku I.-sse piirkonda; kaitsekatete ja kestadega.
Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt on kaitse otsepuute eest piisav, kui

• on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega;
  
• kaitsetõketega juhusliku puute eest;
  
• kaitselahutusega lahklüliti abil, tagamaks lahutamise toiteallikast enne remondi - või veaotsingutöid; paigaldamisega väljapoole puuteküündivust;
  
• isoleertöövahenditega (isoleerlülitamiskepid, isoleerredelid ja - platvormid, isoleerkäepidemega haaratsid ja tööriistad , isoleertangid. - kummikindad , -botikud, -kalossid, - matid jms).
  

PIIRKONNAD
piirkond 1 – voolu mõju pole tavaliselt tuntav; piirkond
piirkond 2 – puudub füsioloogiliselt kahjulik mõju; piirkond
piirkond 3 – lihaste krambid , hingamise häired, südamelihaste fibrillatsiooni oht; piirkond
piirkond 4 – lihaste krambid, tõsised hingamise häired, südamelihaste fibrillatsioon (eluohtlik, kui ei saada abi); sirge a – tundlikkuse piir; kõver b – voolu ohutu kestuse piir; kõver c – eluohtlikkuse risk >50%; K – rikkevoolukaitselüliti (30 mA, 20 ms) rakendumistunnusjoon.
Kaitse kaudpuute eest (puutepinge- ehk rikkekaitse ) peab välistama elektrilöögiohu, kui elektriseadmete või -juhistike pingealtid osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla.
See tagatakse (eraldi või kombineeritult):

kaitsemaandamisega;

liigvoolukaitsega, st seadme elektritoite automaatse ja kiire väljalülitamisega, mis takistab ohtliku puutepinge tekkimist. See kaitseviis eeldab maandussüsteemi, kaitsejuhi ja kaitseseadmete olemasolu;

potentsiaaliühtlustusega;

tugevdatud kaitseisolatsiooniga;

kaitseeraldusega (põhineb eraldustrafode kasutamisel pistikupesade toiteks väikese võimsusega käsitarvitite korral);

kasutuspaiga isoleerimisega (peab takistama selliste osade puudutamist, mis põhiisolatsiooni riknemisel võivad omandada erisuguse potentsiaali).
Kaitsemaandamine Esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi (PE) abil toiteallika (trafo) maandusega lähimas jaotuskilbis. Eeldab maanduri ja kaitseseadme ( kaitselüliti või kaitsekorgi) olemasolu.
Enimkasutatavateks kaitseseadmeteks madalpingepaigaldistes on: sulavkaitsmed (kaitsekorgid), liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), rikkevoolukaitselülitid.
Ruumide liigitus juhistiku ümbrusolude arvestamiseks:
1.kuivad, kui õhu suhteline niiskus G 60% ,
2. niisked, kui = 60...70% ( kelder , vannituba ,WC jms),
3.rõsked, kui > 75% ,
4.märjad, kui = 100% ( saun , duširuum, kasvuhoone jms),
5.kuumad, kui t > 35C (kuivatid, katlamajad),
6.tolmused, kui tolm võib ladestuda juhistikule ja tungida seadmetesse,
7.normaalsed, mis pole niisked, kuumad, tolmused ega keemiliselt agressiivse keskkonnaga. Need on eluhoonete tavalised elu- ja abiruumid ning ventileeritavad köögid.
Ohtlikud on ruumid (elektrilöögi võimalikkuse seisukohalt):

• kui neis esineb voolu juhtiv põrand (betoonist, kiviplaatidest jms);
  
• kui on võimalik puudutada samaaegselt üheltpoolt maaga ühenduses olevaid metalltarindeid, vee- või küttetorustikke ja teiselt poolt elektriseadmete metallkeresid (nt O-ohutusklassi tööriist betoonpõrandaga autokuuris);
  
• kui voolu mittejuhtiva põrandaga ruumides on lahtised (varjamata) kütteradiaatorid ja metalltorustikud;
  
• köögid, kus on veekraan; betoonpõrandaga abiruumid ja töötoad.
  

Eriti ohtlikud ruumid on:

• märjad ja keemiliselt agressiivse keskkonnaga (nt loomapidamis ruumid);
  
• kus esineb korraga kaks või enam ohtliku ruumi tunnust (nt betoonpõrand ja lahtised torustikud , mis on maaga ühenduses);
  
• voolujuhtiva põrandaga sauna leilija pesuruumid, samuti vannitoad , duširuumid;
  
• töökojad; kasvuhooned; loomapidamis ruumid, kus on elekter sees;
  
• trepikojad, kivipõranda ja -seintega;
  
• kelder;
  
• välistingimused (on elektrilöögiohu seisukohalt alati eriti ohtlikud)
  

Väheohtlikud ruumid on: kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused.
Näiteks, linoleumvõi puitpõrandaga eluruumid , kus pole kütteradiaatoreid, metalltorusid jms, või need on puuteulatuses kaetud varjetega.
Puutepinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutavata osade vahel isolatsioonirikke korral. Puutepinge alalisvoolu korral 120V, vahelduvvoolu korral 50V Elektrijuhtmeid, -latte ümbritsev katted kaitsevõrk. Neid nimetatakse kõrvalisteks juhtivateks osadeks , otseselt elektriseadme tööst osa ei võta nimetatakse pingealdisteks juhtivateks osadeks.
Kui inimene puudutab pingealdist osa (metallist korpust), mis on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla, nimetatakse kaudpuuteks.
IPX esimene number
0. Puudub igasugune kaitse juhistiku kontakti vastu. Ei ole kaitstud tahkete materjalideag võõrkehade eest.
1. Kaitse võõrkehade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 50mm.
2. Kaitse võõrkehade või sõrmede sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 12mm.
3. Kaitse võõrkehade ja tööriistade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 2,5mm.
4. Kaitse tööriistade ja sarnaste objektide sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 1,0mm.
5. Elektriseade on kaitstud täielikult kontakti ja tolmu eest.
IPx... number 0. Vee vastu kaitset ei ole.
1. Kaitse püstloodis langevate vee tilkade eest.
2. Kaitse püstloodis 15’C kalde all langevate vee tilkade eest.
3. Kaitse piserduse eest.
4. Kaitse pritsmete eest.
5. Kaitse veejugade eest.
6. Kaitse tugevate veejugade eest.
7. Kaitse ajutise sukelduse korral.
8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele.
Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll , maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad , saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.