Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria eesti keele sõnamoodustus - 5 õppematerjali

Eesti keel >> Eesti keele sõnamoodustus
thumbnail
2
docx

Liitväljendid

Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant Eelklassikaline periood Veetaseme muutus Piirväärtuse arvutamine Joonia stiil Raua oksüdeerumine Pythagorase teoreem Pärimusmuusika päevad Must jää Astronoomiline ühik Laulev revolutsioon Liikide levik ...

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kuidas määrata sõnaväldet

Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ...

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kasutage sobivat infinitiivi

Kasutage sobivat infinitiivi. Kasutage sobivat infinitiivi. 1. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 21. Lähen dokumendipilte tegema/teha. 2. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellida. 22. Mine fotoateljeesse passipilte tellima/tellid 3. Me tahame koos pildistama/pildistada. 23. Me tahame koos pildistama/pildistada. 4. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 24. Teil on vaja ainult üks foto tooma/tuua. 5. Kas sa oskad videokaamerat 25. Kas sa oskad videokaamerat kasutama/kasutada? kasutama/kasutada? 6. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 26. Kas te võiksite meist pilti tegema/teha? 7. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõunal. 27. Pildid võite kätte saama/saada pärastlõuna 8. Kas sulle meeldib lugema...

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Ajamäärused

Ajamäärused   Ajamäärus väljendab sündmuse ajalisi parameetreid.   Ajamäärused jagunevad neljaks:  1. Toimumisaega näitav • määrsõna, nt: Homme lähen ma kinno. • nimisõna, nt: Teater lõppeb alles õhtul hilja. • kaassõnafraas, nt: Pärast raamatu lugemist läksin ma magama. 2. Ajapiiri näitav • algusaega väljendav (mis ajast alates?), nt: Kino algab kella üheksast. või nt:  Alates homsest hakkan ma rohkem kinos käima! • ajalist lõpp­piiri väljendav (mis ajani?), nt: Eilseni ei teadnud ma sellest midagi. või  nt: Ootasin vanemaid kuni õhtuni. 3. Kestust näitav • tegevuse kulgemise kestus olevikulise suunitlusega (kui kaua?), nt: Ma pole seda  juba ammu teinud. või nt: Õppisin eile terve päeva. • situatsiooni algus, üleminek teise (kui kauaks?), nt: Etenduse ajaks tuleb telefon  hääletuks panna. • sündmuse lõpulejõudmise...

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Sõnamoodustuse küsimused

Sõnamoodustuse küsimused. Sissejuhatus 1. Leksika ja sõnamoodustus on vastastikku seotud selles mõttes, et sõnamoodustus on sõnarikastusvahend: protsessi tulemuseks on uued sõnad oma leksikaalse tähenduse ja grammatikaga (muutevormistik, lausekasutusvõimalused). 2. Sõna kui keelemärgi üks funktsioone on tähistada keelevälise maailma objekte ja nähtusi, mida nim entiteetideks e olemiteks. 3. Keelevaras olemasolevaid leksikaalseid ja tuletusmorfeeme kindlate reeglite järgi kombineerides moodustatakse uus nimetusüksus ­ KOMPLEKSSÕNA (liitsõna v tuletis), mille kasutus ja tähendus on moodustusest motiveeritud. Kuidas sõnad tekivad 4. Leksikaalse tasandi üksused ­ sõnad ja tuletusliited ­ on sõnamoodustuse lähteüksusteks. Sõnamoodustuse tulemiks on uued, lähteüksustest harilikult komplekssema struktuuriga sõnad, mis uute nimetusüksustena täi...

Eesti keel → Eesti keele sõnamoodustus
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun